Dialoog kirikute, usuühenduste ja -kogukondadega, filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonidega
 

Tänapäevases mitmekesises Euroopas on kirikutel, religioonidel ja filosoofilistel organisatsioonidel ühiskonnas oluline roll. Euroopa Liidu institutsioonidel on kohustus pidada nende usu- ja mitteusuliste organisatsioonidega avatud dialoogi. Euroopa Parlament teeb nendega ELi poliitika kujundamisel aktiivset koostööd.

Taust

"Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 17, mis lisati Lissaboni lepinguga, annab esmakordselt õigusliku aluse avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi jaoks ELi institutsioonide ning kirikute, usuühenduste, filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide vahel. Selles on öeldud:

  1. „Liit austab ega piira staatust, mis siseriikliku õiguse kohaselt on liikmesriikides kirikutel ja usuühendustel või -kogukondadel.
  2. Liit austab staatust, mis siseriikliku õiguse kohaselt on samavõrra ka filosoofilistel ja mitteusulistel organisatsioonidel.
  3. Tunnustades nende identiteeti ja erilist panust, peab liit nende kirikute ja organisatsioonidega avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.“

Kui artikli kahes esimeses lõikes kaitstakse kirikute ja usuühenduste või -kogukondade siseriikliku õiguse kohast eristaatust, samuti filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide samaväärset staatust, siis kolmandas lõikes kutsutakse ELi institutsioone üles pidama nende kirikute ja organisatsioonidega avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.

Aluslepingu sätteid järgides on Euroopa Parlamendi president määranud asepresidendi, kes vastutab dialoogi pidamise eest. Praegune artikli 17 kohase dialoogi eest vastutav asepresident on Othmar Karas.

Euroopa Parlamendi dialoog kirikute ja filosoofiliste organisatsioonidega on väga oluline selleks, et parlament hoiaks oma valijatega tihedat sidet, tagades seeläbi sotsiaalse sidususe ja demokraatliku otsustusprotsessi. Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola on teinud mulle ülesandeks vastutada esimese asepresidendina selle dialoogi eest ja see on mulle suur au. Võtan selle vastutuse juba teist korda.
Euroopa projekt peab eelseisvate probleemide lahendamiseks jääma reaalsuse pinnale, ELi kodanike ja nende igapäevaelu juurde. Kirikud, usurühmitused ja filosoofilised organisatsioonid kogu nende mitmekesisuses on paljude meie kodanike jaoks väga oluline igapäevaelu osa. Nad on osa meie kogukondadest kõigi 27 liikmesriigi linnades, alevites, külades ja maapiirkondades.
ELi dialoog nendega on määratletud Lissaboni lepingu artiklis 17. See dialoog annab selge signaali, et EL on midagi palju enamat kui ainult majandusorganisatsioon ning selle põhiväärtuseks on inimesed, nende inimväärikus ja ühine hüve. Maailmas, kus kõik poliitilised ja sotsiaalsed küsimused tunduvad üha keerukamad, tuleb meil eriliselt meeles pidada meie ühiseid väärtusi.
Dialoog filosoofiliste ja usuorganisatsioonidega on äärmiselt oluline selle pidepunkti hoidmiseks. Seetõttu olen kindel, et üheskoos on meil võimalus – ja kohustus – Euroopa poliitika üle toimuvas väärtuspõhises arutelus suuresti kaasa rääkida.

Speech of Othmar Karas 
Picture of Othmar Karas