skip to content

Euroopa Parlamendi Büroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
 

Õigusloome

Euroopa Liidu õigusloome eest vastutavad kaks institutsiooni - Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. Seaduseelnõude algatamise õigust neil pole, see roll on Euroopa Komisjoni kanda. Lissaboni lepinguga, mis jõustus 1. detsembril 2009, sai Euroopa Liidu peamiseks õigusloome protseduuriks seadusandlik tavamenetlus. Seadusandlik tavamenetlus annab Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule enamuste valdkondade puhul võrdse osatähtsuse (nt majanduse juhtimine, sisseränne, energeetika, transport, keskkond ja tarbijakaitse). Valdava enamuse Euroopa Liidu õigusaktidest võtavadki vastu parlament ja nõukogu ühiselt.

Lühidalt seadusandlikust tavamenetlusest

1. Komisjoni ettepanek: Euroopa Komisjon esitab seadusandliku ettepaneku Euroopa Parlamendile.
2. Esimene lugemine parlamendis: Esimese lugemise ajal vaatab Euroopa Parlament komisjoni ettepaneku läbi ja võib selle vastu võtta või seda muuta.
3. Esimene lugemine nõukogus: Esimese lugemise ajal võib Euroopa Liidu Nõukogu kiita parlamendi seisukoha heaks, sel juhul võetakse seadusandlik akt vastu. Samas võib nõukogu parlamendi seisukohta muuta ja saata ettepaneku parlamendile tagasi teiseks lugemiseks.
4. Teine lugemine parlamendis: Esimese võimalusena võib parlament nõukogu seisukoha läbi vaadata ja heaks kiita – sel juhul võetakse õigusakt vastu. Teise võimalusena võib parlament nõukogu seisukoha tagasi lükata – sel juhul langeb õigusakt menetlusest välja ja kogu protsess on lõppenud. Kolmanda võimalusena või parlament esitada muudatusettepanekuid ja saata õigusloomeettepanek nõukogule tagasi teiseks lugemiseks.
5. Teine lugemine nõukogus: Nõukogu vaatab parlamendi teise lugemise seisukoha läbi ja kiidab sobivuse korral kõik parlamendi muudatused heaks – sel juhul võetakse õigusakt vastu. Kui nõukogu kõiki parlamendi muudatusi heaks ei kiida, järgneb lepituskomitee kokkukutsumine.
6. Lepitamine: Lepituskomitee, kuhu kuulub võrdne arv Euroopa Parlamendi liikmeid ja nõukogu esindajaid, püüab jõuda kokkuleppele ühise teksti suhtes. Kui see ei õnnestu, langeb seadusandlik akt menetlusest välja ja protsess on lõppenud. Kui ühise teksti suhtes jõutakse kokkuleppele, edastatakse see Euroopa Parlamendile ja nõukogule kolmandaks lugemiseks.
7a. Kolmas lugemine parlamendis: Euroopa Parlament vaatab ühise teksti läbi ja hääletab täiskogul. Ta ei saa muuta ühise teksti sõnastust. Kui ta lükkab ühise teksti tagasi või ei tee selle kohta otsust, ei võeta õigusakti vastu ja menetlus on lõppenud. Kui parlament ja nõukogu kiidavad ühise teksti heaks, võetakse õigusakt vastu.
7b. Kolmas lugemine nõukogus: Nõukogu vaatab ühise teksti läbi. Ta ei saa muuta sõnastust. Kui ta lükkab ühise teksti tagasi või ei tee otsust, langeb õigusakt menetlusest välja ja menetlus on lõppenud. Kui nõukogu kiidab teksti heaks ja sama teeb ka parlament, võetakse õigusakt vastu.

Ettepanek on vastu võetud: Kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on seadusandliku ettepaneku lõpliku teksti heaks kiitnud, kirjutavad sellele ühiselt alla parlamendi president ja peasekretär ning nõukogu eesistuja ja peasekretär. Pärast allakirjutamist avaldatakse tekstid Euroopa Liidu Teatajas ja need muutuvad ametlikuks

Ettepanek on tagasi lükatud: Kui seadusandlik ettepanek lükatakse menetluse mis tahes etapis tagasi või parlament ja nõukogu ei suuda leida kompromissi, ei võeta ettepanekut vastu ja menetlus on lõppenud. Uus menetlus saab alata ainult komisjoni uue ettepanekuga.

Rohkem infot Euroopa Liidu õigusloome protseduuride kohta
Euroopa Liidu Nõukogu