skip to content

Euroopa Parlamendi Büroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
EP trükised
EP trükised
 

Kuidas toimub nõuandemenetlus?

Nõuandemenetlus annab Euroopa Parlamendile võimaluse esitada oma arvamus komisjoni ettepaneku kohta enne, kui nõukogu teeb oma otsuse. Nõukogu peab parlamendi arvamust arvesse võtma, kuid ei pea seda järgima.

1957. aastal nähti Rooma lepinguga ette, et õigusaktide ettepanekuid teeb komisjon ja nõukogu võtab need vastu. Euroopa Parlamendil oli õigusloome juures vaid nõuandev roll.

1986. aasta ühtse Euroopa aktiga ja seejärel Maastrichti, Amsterdami ja Nice'i lepingutega on järk-järgult Euroopa Parlamendi volitusi laiendatud ning tänaseks on Euroopa Parlamendil õigus teha muudatusi paljusid valdkondi puudutavatesse õigusaktidesse.

Nõuandemenetlust kasutatakse valdkondades, kus õigusakte on palju, näiteks põllumajanduspoliitika ja tolliliit, samuti valdkondades nagu kaudsete maksude ja aktsiisimaksude ühtlustamine, ELi kodakondsus, siduvad diskrimineerimisvastased eeskirjad jms.

Menetlus toimub järgmiselt:

• Komisjon esitab ettepaneku, mis saadetakse nõukogule, ning nõukogu küsib Euroopa Parlamendilt arvamust.

• Euroopa Parlament annab arvamuse kohaolevate liikmete häälteenamusega (tähtaeg puudub). Tavaliselt võtab parlament vastu rea muudatusettepanekuid komisjoni ettepanekule.

• Komisjon võib otsustada esitada parlamendi arvamusel põhineva muudetud ettepaneku.

• Nõukogu võtab õigusakti vastu kvalifitseeritud häälteenamusega või ühehäälselt, olenevalt kõnesolevast koostöövaldkonnast (tähtaeg puudub). Nõukogu võib komisjoni ettepanekuid muuta ainult ühehäälselt.