skip to content

Euroopa Parlamendi Büroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
EP trükised
EP trükised
 

Kuidas toimub kaasotsustamismenetlus?

Kaasotsustamismenetlus on praegu üks olulisemaid ELi seadusandlikke menetlusi, mis võeti kasutusele 1993. aastal Maastrichti lepinguga ning mida tõhustati Amsterdami lepinguga. Lissaboni leping muutis kassotsustamismenetluse üldiseks. Lepinguga sai protsessist, kus Euroopa Parlament teeb otsuseid koos nõukoguga seadusandlik tavamenetlus.

Kaasotsustamismenetlus suurendab oluliselt Euroopa Parlamendi mõjujõudu, kuna annab nõukogule ja Euroopa Parlamendile võrdse jõu - mõlemad institutsioonid peavad ettepaneku enne vastuvõtmist heaks kiitma. Kaasotsustamismenetlus annab Euroopa Parlamendile ka võimaluse pidada nõukoguga otseseid läbirääkimisi lepituskomitees, kui ettepaneku suhtes ei jõuta kokkuleppele.

Kaasotsustamismenetlus jaguneb kolme etappi. Ettepanek võib läbida kuni kolm lugemist. See, kas lõplik vastuvõtmine toimub esimesel või teisel lugemisel või kas ettepanek peab läbima ka kolmanda lugemise, oleneb poolte läbirääkimisvalmidusest.

Kaasotsustamismenetluse kolm etappi on järgmised:

Esimene lugemine (ajapiiranguta):

1. Komisjon esitab õigusakti ettepaneku.
2. Euroopa Parlament võtab vastu oma arvamuse. Arvamus võetakse vastu hääletajate lihthäälteenamusega (vastandina absoluutsele häälteenamusele, mida mainitakse seoses teise lugemisega). Arvamus sisaldab tavaliselt parlamendi muudatusettepanekuid.
3. Nõukogu võib seejärel ettepaneku kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võtta ja õigusaktiks muuta, kui:
a. nõukogu ja parlament võtavad komisjoni ettepaneku selle esitatud kujul vastu või
b. nõukogu toetab kõiki Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid.

Nõukogu võib aga otsustada muudetud teksti vastu võtta nn "ühise seisukoha" vormis, kui nõukogu leiab, et komisjoni ettepanek ei ole otsustamiseks valmis. Ühisest seisukohast teatatakse parlamendile ning nõukogu esitab parlamendile ühise seisukoha tausta kohta üksikasjaliku selgituse. Komisjon võib oma seisukohta selgitada ka nõukogupoolsel vastuvõtmisel.

Teine lugemine (ajapiirang: 3+1 kuud):

Teises etapis on kolm võimalust:
1. Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui parlament kiidab nõukogu ühise seisukoha selle olemasoleval kujul lihthäälteenamusega heaks või kui parlament arvamust ei avalda.
2. Parlament võib ühise seisukoha absoluutse häälteenamusega tagasi lükata.
3. Parlamenti võib ühise seisukoha muudatusettepanekud vastu võtta absoluutse häälteenamusega, s.o parlamendi 732 liikmest peab poolt hääletama vähemalt 376). Parlamendi muudatusettepanekud esitatakse nõukogule, kes võib seejärel algatada teise lugemise.

Komisjon esitab oma arvamuse parlamendi muudatusettepanekute kohta. Seejärel võib nõukogu kolme kuu jooksul pärast parlamendi muudatusettepanekute saamist võtta ettepaneku vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, kui kõik parlamendi muudatusettepanekud on vastuvõetavad. Kui aga komisjon esitab parlamendi muudatusettepanekute kohta negatiivse arvamuse, peab nõukogu otsus olema ühehäälne.

Lepituskomitee

Kui nõukogu ei soovi kõiki parlamendi muudatusettepanekuid vastu võtta, kutsub eesistujariigi vastava valdkonna minister kuue nädala jooksul (kokkuleppel Euroopa Parlamendi presidendiga) kokku lepituskomitee, mis üritab nõukogu ja parlamendi erimeelsused lahendada ning koostada kompromissteksti.
Lepituskomitee koosneb 25 liikmesriigi esindajatest - tavaliselt on need liikmesriikide ELi suursaadikud - ja Euroopa Parlamendi 25 esindajast ning asjaomase valdkonna eest vastutavast volinikust.

Kolmas lugemine (ajapiirang 6+2 nädalat):

Lepituskomiteel on aega kuus nädalat, et jõuda kokkuleppele kompromisstekstis, mida toetavad nii nõukogu kui ka Euroopa Parlament. Kui saavutatakse kokkulepe, on nõukogul ja Euroopa Parlamendil eelnõu vastuvõtmiseks aega kuus nädalat. Üldiselt teeb ministrite nõukogu otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, Euroopa Parlament peab aga eelnõu heaks kiitma antud häälte enamusega.

Kui aga ei nõukogu ega ka Euroopa Parlament eelnõud kuue nädala jooksul heaks ei kiida, lükatakse ettepanek automaatselt tagasi.

Kolmekuulist ja kuuenädalast ajapiirangut võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendada maksimaalselt vastavalt ühe kuu või kahe nädala võrra.

Kaasotsustamismenetluse kord
 .
22/06/2010