skip to content

Euroopa Parlamendi Büroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
EP trükised
EP trükised
 

Mis on asutamisleping?

Asutamisleping on õiguslikult siduv kokkulepe kahe või enama riigi vahel.

ELi eesmärke, pädevust, poliitilisi vahendeid, õigusakte jms on kirjeldatud ELi liikmesriikide vahelistes lepingutes. Nende lepingute sätted panevad aluse kogu ELi õigusele. See tähendab, et kõik ELi muud õigusaktid - määrused, direktiivid, otsused, resolutsioonid jne - peavad olema asutamislepingutega kooskõlas nii sisuliselt kui ka vormiliselt.

Leping algab sageli preambuliga, mis kirjeldab lepingu sõlmimise põhjusi. Sellele järgnevad sätted, mis on jaotatud nummerdatud osadeks ehk artikliteks. Protokollid ja deklaratsioonid on sageli seotud lepingu tekstiga.

Deklaratsioonid on erinevalt õiguslikult siduvatest protokollidest poliitiliselt siduvad dokumendid. See tähendab, et deklaratsioonidega väljendatakse tavaliselt suhtumist mõnda küsimusse või antakse selgitusi, samal ajal kui protokollid sisaldavad kindlaid sätteid, mida riigid peavad täitma. Deklaratsiooni võivad toetada kõik riigid, samuti võib selle teatud küsimuse kohta esitada vaid üks riik.

Erinevalt deklaratsioonidest on protokollid õiguslikult, mitte ainult poliitiliselt siduvad dokumendid. Protokolle võib muuta ainult asutamislepingu muutmise kaudu. Näiteks on protokollis sätestatud ELi institutsioonide asukohad.

ELi koostöö põhineb mitmel asutamislepingul, millest kolm olulisemat on Euroopa Ühenduse asutamisleping, Euroopa Liidu leping ja Euratomi asutamisleping.

1. EÜ asutamisleping - Euroopa Ühenduse asutamisleping (Rooma leping)

Lepingu allkirjastasid kuus esimest liikmesriiki Roomas 25. märtsil 1957 - seepärast tuntakse seda asutamislepingut ka Rooma lepinguna. Leping jõustus 1. jaanuaril 1958. Lepingut nimetati esialgu EMÜ asutamislepinguks, s.o Euroopa Majandusühenduse asutamislepinguks, ent Maastrichti lepingu jõustumisega nimetati EMÜ asutamisleping ümber EÜ asutamislepinguks, s.o Euroopa Ühenduse asutamislepinguks. EÜ asutamisleping sisaldab sätteid riigiülese koostöö kohta ELis.

2. ELi leping - Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping)

Leping allkirjastati Maastrichtis 7. veebruaril 1992 ning seetõttu tuntakse seda ka Maastrichti lepinguna. Leping jõustus 1. novembril 1993 ning sisaldab sätteid ELi valitsustevahelise koostöö kohta.

3. Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratomi) asutamisleping

Leping allkirjastati Roomas 25. märtsil 1957 ja see jõustus 1. jaanuaril 1958.

Neid põhilepinguid on muudetud või täiendatud lepingutega, mis ise ei ole põhilepingud, sest need sisaldavad üksnes "vanade" lepingute muudatusi. Näiteks Ühtne Euroopa akt ning Amsterdami ja Nizza leping ei ole põhilepingud, sest nende sätted üksnes muudavad või täiendavad EÜ asutamislepingu ja ELi lepingu sätteid. Lepingud sõlmitakse ka vanade liikmesriikide ja uute ELi liikmesriikide vahel, kui viimased ELiga ühinevad.

ESTÜ asutamisleping

Üks ELi põhilepinguid oli ka ESTÜ asutamisleping, s.o. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping. Seda ühendust võib pidada ELi eelkäijaks. Leping allkirjastati Pariisis 18. aprillil 1951 ja see jõustus 25. juulil 1952, kuid kehtis ainult 50 aastat, lõppedes 23. juulil 2002.

Lissaboni leping

Lissaboni leping jõustus 1. detsembril 2009. Lissaboni lepinguga muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut, kuid ei asendata neid. Lepinguga antakse Euroopa Liidule õiguslik raamistik ja vajalikud vahendid selleks, et võtta vastu tulevased väljakutsed ning täita kodanike nõudmised.

07/06/2010