skip to content

Euroopa Parlamendi Büroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
EP trükised
EP trükised
 

Millal algasid läbirääkimised ELi 2004. aasta laienemise üle?

1. mail 2004 lisandus ELi kümme uut liikmesriiki ning liikmete arv suurenes 15-lt 25 riigini. ELi kodanike arv suurenes selle sündmusega umbes 380 miljonilt 457 miljoni inimeseni ning ees ootavad uued laienemised.

Esimene suur ametlik samm laienemiste uues voorus astuti Euroopa Ülemkogu Kopenhaageni istungil 1993. aastal, kui riigipead ja valitsusjuhid leppisid kokku rea poliitilisi ja majandustingimusi - nn Kopenhaageni kriteeriumid -, mida ELiga ühineda soovivad riigid peavad täitma.

Järgmine kohtumine toimus detsembris 1997. Sellel kohtumisel kinnitati 13 taotlejariigist 11 kandidaatriigiks ning otsustati alustada nende riikide ühinemisprotsessi. Kaks kandidaatriigiks kinnitamata jäänud riiki olid Türgi ja Malta. Türgi ei olnud ELi sõnul veel valmis ja Malta oli oma taotluse 1996. aastal peatanud.

Lisaks sellele otsustati 1998. aastal, et EL peaks alustama konkreetseid ühinemisläbirääkimisi üheteistkümnest kandidaatriigist kuuega, täpsemalt Eesti, Küprose, Poola, Sloveenia, Tšehhi ja Ungariga.

Ehkki Bulgaaria, Läti, Leedu, Rumeenia ja Slovakkiaga ei otsustatud tegelikke läbirääkimisi alustada,
tähendas Luxembourg'i tippkohtumise otsus, et ELi ja nende riikide vahelisi suhteid tuleb tugevdada, et läbirääkimised võiksid alata võimalikult kiiresti. Seega otsustati Euroopa Ülemkogu Helsingi istungil detsembris 1999, et konkreetseid läbirääkimisi tuleks alustada ka viie ülalmainitud riigi ja Maltaga, kes oli oma taotlust septembris 1998 uuendanud.

Helsingi tippkohtumisel 1999 arvati kandidaatriikide hulka ka Türgi, kuid konkreetseid ühinemisläbirääkimisi ei alustatud, sest Türgi ei vastanud veel Kopenhaageni kriteeriumidele.

Kopenhaagenist Kopenhaagenisse

Euroopa Ülemkogu kohtumisel Kopenhaagenis 12.-13. detsembril 2002 lõpetas EL ühinemisläbirääkimised Eesti, Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariigi ja Ungariga.

Seejärel said need riigid 1. mail 2004 ELi liikmeteks, kusjuures enamikus riikides oli ühinemise küsimuses toimunud ka rahvahääletus.

Rumeenia ja Bulgaaria puhul otsustati kohtumisel, et EL püüab need riigid liikmeks võtta 2007. aastal. Euroopa Ülemkogu istungil 16.-17. detsembril 2004 teatati, et Rumeenia ja Bulgaaria saavad ELi liikmeks arvatavasti 1. jaanuaril 2007.

Türgi - sammhaaval ELi

Türgi puhul otsustati Euroopa Ülemkogu Kopenhaageni istungil detsembris 2002, et EL alustab Türgiga viivitamata ühinemisläbirääkimisi juhul, kui Euroopa Ülemkogu otsustab oma detsembrikohtumisel 2004 komisjoni aruande ja soovituse alusel, et Türgi täidab Kopenhaageni kriteeriume.

Komisjon avaldas oma aruande 6. oktoobril 2004, soovitades alustada Türgiga ühinemisläbirääkimisi. Kuid komisjon nägi aruandes ette mitu kontrollimehhanismi ja soovitas võtta vastu klausli, mis võimaldab läbirääkimised katkestada, kui Türgi ei austa inimõigusi. Ühinemisläbirääkimised algasid 3. oktoobril 2005. aastal.

Küpros

Alates 1974. aastast on Küpros olnud jaotatud Küprose kreeka osaks ja väiksemaks Küprose türgi osaks. Vaid Küprose kreeka osa tunnustatakse rahvusvaheliselt Küprose Vabariigina. Saare põhjaosa kuulutati 1983. aastal iseseisvaks riigiks: Põhja-Küprose Türgi Vabariigiks, kuid tunnustanud on seda ainult Türgi.
Küprose Vabariik esitas ELi liikmeks astumise taotluse 1990. aastal. Seoses ühinemisläbirääkimistega otsustati Euroopa Ülemkogu Kopenhaageni istungil detsembris 2002, et kui Küprose probleemile 1. maiks 2004 lahendust ei leita, ei kohaldata ELi eeskirju Küprose türgi osale senikaua, kuni Euroopa Ülemkogu teeb ühehäälselt uue otsuse.

ÜRO peasekretär Kofi Annan esitas 2004. aasta märtsi lõpus rahuplaani koos ettepanekuga moodustada Küprose Ühendatud Vabariik - föderatsioon, mille kaks autonoomset riiki oleksid Põhja- ja Lõuna-Küpros. Plaani vastuvõtmiseks korraldati Põhja- ja Lõuna-Küprosel 24. aprillil 2004 üheaegselt rahvahääletus Küprose taasühinemise kohta ÜRO plaani alusel. ÜRO plaani vastuvõtmiseks oli mõlemal rahvahääletusel vaja saavutada poolthäälte enamus.

Põhja-Küprosel hääletas 65% elanikest plaani poolt, samas vastas 75% Küprose kreeka osa elanikest "ei". Seega on Küpros endiselt lõhestatud ning ainult saare lõunaosa kuulub ELi. Siiski võivad ka Küprose türgi osa elanikud saada ELi passi. Seejärel võttis EL vastu otsuse toetada Põhja-Küprose majanduslikku arengut, et lõpetada Küprose türgi osa elanikkonna isolatsioon ja soodustada Küprose taasühinemist.

Berliini müüri langemine ja Nõukogude Liidu lõpp

Esimene ajaloolistest sündmustest, mis muutsid ELi laienemise 1. mail 2004 võimalikuks, oli Berliini müüri langemine 9. novembril 1989. Idabloki lagunemine kulmineerus Nõukogude Liidu lõpu väljakuulutamisega Minski konverentsil 8. detsembril 1991. Muutunud Euroopa oli pärast 40aastast raudse eesriidega eraldatust valmis uueks alguseks.

21/01/2010