skip to content

Euroopa Parlamendi Büroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
EP trükised
EP trükised
 

37. Mis juhtub nõukogu istungil, kui liikmesriikidel ei ole sama vastutusalaga ministrit?

Nõukogu koosneb "kõigi liikmesriikide esindajatest ministri tasandil, kellel on volitused võtta selle liikmesriigi valitsuse nimel siduvaid kohustusi" (Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 203). Niisiis ei sega asjaolu, et liikmesriikide valitsused on erinevalt üles ehitatud, nõukogu tööd, kuna liikmesriigid otsustavad ise, kuidas nad soovivad nõukogus esindatud olla. Oluline on, et liikmesriigid saadaksid nõukogu kohtumistele isiku, kellel on volitused võtta selle liikmesriigi valitsuse nimel siduvaid kohustusi.

Õieti lisati see säte määratlemaks, et liikmesriigi valitsust ei pruugi nõukogu koosolekul esindada minister, vaid riiki võib esindada ka kohaliku omavalitsuse minister. See on oluline näiteks Saksamaa puhul, mis on 16 liidumaast koosnev föderaalriik ja millel on ministrid nii riigi kui ka föderaaltasandil. Samuti võib ministri asemel nõukogu istungil osaleda ministeeriumi osakonnajuhataja, kui minister ise ei saa osaleda.

Nõukogu kodukorra kohaselt koguneb nõukogu erinevas koosseisus olenevalt arutlusel olevast poliitilisest teemast. Nõukogu võimalike koosseisude kohta teeb otsuse nõukogu üldküsimuste ja välissuhete koosseis.

Nõukogu üheksa koosseisu:

1. üldküsimused ja välissuhted;
2. majandus- ja rahandusküsimused;
3. justiits- ja siseküsimused;
4. tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoid ja tarbijakaitse;
5. konkurentsivõime (siseturg, tööstus ja teadusuuringud);
6. transport, telekommunikatsioon ja energia;
7. põllumajandus ja kalandus;
8. keskkond;
9. haridus, noorsugu ja kultuur.

Alguses kohtusid nõukogus enamasti riikide välisministrid, kuid ELi koostöö laienemise ja arenemisega toimus spetsiali-seerumine. Nõukogu hakkas koosnema neist ministritest, kes vastutasid päevakorras oleva poliitikavaldkonna eest. Järk-järgult tekkis nõukogul hulk eri koosseise (1999. aastal umbes 20), mis põhjustas probleeme nõukogu töö järjepidevuses. Seepärast otsustati Euroopa Ülemkogu Helsingi istungil 1999. aastal nõukogu koosseisude arvu vähendada, et tagada nõukogu tõhusus.
Euroopa Ülemkogu kohtumisel Sevillas 2002. aasta juunis otsustati nõukogu koosseise veelgi vähendada - seekord 16-lt 9-le. Muu hulgas tõi see otsus kaasa kahe varasema nõukogu - põllumajanduse ja kalanduse nõukogu - ühendamise.

Praegu on kolm kõige olulisemat nõukogu koosseisu üldküsimuste ja välissuhete, majandus- ja rahandusküsimuste ning põllumajanduse ja kalanduse nõukogu. Need nõukogud kohtuvad umbes kord kuus, välja arvatud ELi puhkuste hooaeg augustis. Teised nõukogud kohtuvad kolm-neli korda poolaastas. Ühtekokku korraldatakse aastas 80-90 nõukogu kohtumist.

Lissaboni lepinguga sätestatakse, et nõukogu koguneb eri koosseisudes, mainides neist konkreetselt kahte:

1. üldasjade nõukogu

Üldasjade nõukogu tagab nõukogu eri koosseisude töö järjepidevuse, valmistab ette Euroopa Ülemkogu istungid ning tagab ülemkogul kokkulepitud meetmete elluviimise koostöös Euroopa Ülemkogu eesistuja ja komisjoniga;

2. välisasjade nõukogu

Välisasjade nõukogu töötab välja Euroopa Ülemkogu sätestatud strateegiliste suuniste põhjal ELi välispoliitika ning tagab selle järjepidevuse.

Lissaboni lepingu uus element on see, et õigustloovate aktide eelnõude arutamisel ja hääletamisel on nõukogu istungid avalikud. Selle korra rakendamiseks on kõik nõukogu kohtumised jaotatud kaheks osaks, mis tegelevad vastavalt ELi õigustloovate aktide arutamisega ning muude küsimustega.

Nõukogu mitteametlikud kohtumised

Lisaks nõukogu üldistungitele peetakse ka nõukogu mitteametlikke, ametliku päevakorrata kohtumisi, millel osaleb võimalikult vähe ametnikke. Neid kohtumisi peetakse tavaliselt eesistujariigis, et anda eri riikide ministritele võimalus omavahel tutvuda ning asju vajaduse korral mitteametlikus õhkkonnas arutada.