skip to content

Euroopa Parlamendi Büroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
EP trükised
EP trükised
 

Mis liiki menetlusi on Euroopa Kohtus?

Euroopa Kohtus on mitut liiki kohtuasju olenevalt küsimusest, mida vaidlus puudutab.

Lepinguliste kohustuste rikkumise hagid

Kohustuste täitmatajätmise asjas esitatud hagi esitatakse liikmesriigi vastu nõudega, et riik ei täida oma ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Kohustuste täitmatajätmise asjas võib hagi esitada teine liikmesriik (praktikas väga haruldane) või komisjon, millel asutamislepingute eestkostjana on ka kohustus jälgida, et liikmesriigid täidaksid neile ELi õigusega pandud kohustusi.

Komisjon ja liikmesriigid peavad siinkohal järgima erimenetlust. Enne kui asjad jõuavad tegeliku menetluseni Euroopa Kohtus, võib riik vaidluse lahendada, otsustades järgida komisjoni arvamust, näiteks muutes õigusakte või tavasid, mis on komisjoni arvates vastuolus ELi õigusega.

Protsess, mis võib lõpuks viia hagini ELi liikmesriigi vastu kohustuste täitmatajätmise asjas, algab sellega, et komisjon esitab riigile oma seisukoha ametlikus kirjalikus teates. Teates kirjeldab komisjon, kuidas riik oma ELi õigusest tulenevaid kohustusi ei täida. Seega teavitatakse riiki komisjoni seisukohtadest ning antakse talle võimalus hinnangule vastata.

Sageli võib menetlus sellega lõppeda, sest riik järgib komisjoni seisukohta ilma pikema jututa. Asi võib olla näiteks selles, et riik ei ole järginud direktiivi rakendamise tähtaega. Selliseid ametlikke teateid saadab komisjon automaatselt riikidele, mis ei järgi rakendamistähtaegu või ei teata sellest komisjonile õigeaegselt. Kui rakendamata jätmine ei toimunud pahatahtlikult, vaid viivitus oli põhjendatud ning riik kavatseb akti jõustada, ei jõua sellised asjad sageli kohtuni.

Keerukamas olukorras, kus riik ja komisjon on selgelt lahkarvamustel, võib komisjon otsustada pärast riigile vastamiseks antud tähtaja möödumist väljastada põhjendatud arvamuse.
Põhjendatud arvamuses esitab komisjon veel kord oma hinnangu asjale, võttes arvesse riigi vastust ametlikule kirjalikule teatele. Põhjendatud arvamuse kokkuvõttes ütleb komisjon, kas ta leiab endiselt, et riik rikub asutamislepingut.
Põhjendatud arvamusel ei ole iseenesest ELi liikmesriigi jaoks õiguslikku mõju, kuid see on menetluse edasise käigu jaoks siiski oluline, sest komisjoni poolt seejärel riigi vastu esitatavad avaldused tuginevad põhjendatud arvamusele.

Kui komisjon leiab, et riik rikub endiselt asutamislepingut EL õigusakti, antakse riigile tähtaeg olukorra parandamiseks ning kui riik sellest kinni ei pea, võib komisjon algatada Euroopa Kohtus menetluse.

Teisalt ei ole komisjon kohustatud algatama menetlusi riikide vastu, mis põhjendatud arvamustes esitatud tähtaegadest kinni ei pea. Samuti ei ole komisjonil ajalist piirangut, mille jooksul ta peab menetluse algatama. Komisjon võib hagist loobuda ka juhul, kui riik otsustab menetluse käigus oma õigusakte nõutaval viisil muuta.

Kui Euroopa Kohus leiab, et asutamislepingut on rikutud, peab asjaomane liikmesriik viivitamata täitma kohtu otsuse ning võtma vajalikud meetmed, et tagada oma kohustuste täielik täitmine. Kui seda aga ei juhtu viib komisjon asja taas Euroopa Kohtusse ning kohus võib riigilt välja mõista fikseeritud või perioodilise trahvi otsuse täitmata jätmise eest.

Tühistamishagid

Tühistamishagis uurib Euroopa Kohus ELi meetme õiguspärasust. Kui kohus leiab, et meede ei ole õiguspärane, tühistab ta selle. Üldiste ELi eeskirjade tühistamise hagisid saavad esitada liikmesriigid, nõukogu, komisjon ja Euroopa Parlament. Seda tehti näiteks 1998. aasta tubakareklaami direktiivi puhul. Euroopa Kohus tühistas direktiivi, sest see oli vastu võetud asutamislepingu vale sätte alusel. Lisaks sellele saavad eraisikud ja ettevõtjad esitada hagisid meetme tühistamiseks, kui meede puudutab neid otseselt ja isiklikult.

Eelotsused

Eelotsuste puhul on Euroopa Kohtu ülesandeks vastata riikide kohtute küsimustele ELi õiguse tõlgendamise kohta. ELi õigust puudutavate kohtuasjade puhul on riikide kohtutel võimalus esitada Euroopa Kohtule eelotsuse taotlus, kui on kahtlusi ELi õiguse tõlgendamise või kehtivuse osas.

Kui riigi kohtu otsuse suhtes edasikaebamise õigust ei ole, peab riigi kohus Euroopa Kohtule esitama taotluse eelotsuse tegemiseks, kui on kahtlusi ELi õiguse tõlgendamise osas. Euroopa Kohus selgitab seejärel esitatud eeskirjade sisu.

Riigi kohus, millele vastus adresseeritakse, kohaldab Euroopa Kohtu tõlgendust seda muutmata ja moonutamata. Lisaks sellele võidakse otsuses anda juhiseid teistele kohtutele, mis tegelevad sarnaste probleemidega.

Tegevusetuse vaidlustamise hagid

Tegevusetuse hagis uuritakse nõukogu, Euroopa Parlamendi või komisjoni tegutsemata jätmise õiguspärasust. Tegevusetuse hagisid võib esitada alles pärast seda, kui institutsiooni on üles kutsutud tegutsema. Kui institutsioon ei ole kahe kuu jooksul pärast sellist nõuet oma seisukohta võtnud, võib järgmise kahe kuu jooksul esitada kaebuse Euroopa Kohtusse. Kui Euroopa Kohus leiab, et tegevusetus oli ebaseaduslik, peavad institutsioonid kohtu otsusele alluma.

Hagid kahju hüvitamiseks

Hüvitiseavaldustes uurib Euroopa Kohus, kas EL peaks maksma hüvitist ELi institutsioonide või ELi töötajate tekitatud kahju eest. See kehtib aga ainult lepinguvälise kahju puhul.

Lisaks sellele on Euroopa Kohus teataval määral ka apellatsioonikohus esimese astme kohtu tehtud otsuste suhtes.

Euroopa Kohtu pädevus