skip to content

Euroopa Parlamendi Büroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
ajakirjanikud
ajakirjanikud
 
24/10/2017

Eesti venekeelsete koolide õpetajad külastasid Euroopa Liidu Parlamenti

18. - 21. oktoobril käisid nelikümmend Eesti venekeelsete koolide õpetajat ja õpilast õppereisil Brüsselis, kus külastati Euroopa Parlamenti, Euroopa Komisjoni ja NATO peakorterit. Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi ja Juudi Kooli õpetaja Dmitri Rõbakov, kes on ka EP Ambassador School programmi eestvedaja Tallinnas, kirjutas õppereisile tagasiside.

Eesti venekeelsete koolide õpetajad ja õpilased Brüsselis
Eesti venekeelsete koolide õpetajad ja õpilased Brüsselis
 .

 

 

 

18.-21. oktoobril käisid nelikümmend Eesti venekeelsete koolide õpetajat ja õpilast õppereisil Brüsselis, kus külastati Euroopa Parlamenti, Euroopa Komisjoni ja NATO peakorterit. Kokku oli meie rühmas esindatud 12 kooli peamiselt Tallinnast, aga ka Ida-Virumaalt, Tartust ja Maardust.

Euroopa Parlamendis võttis meid vastu ning andis ülevaate EP ülesehituse ja toimimismehhanismide kohta Jana Jalvi-Robertson kommunikatsiooni peadirektoraadi külastuste ja seminaride osakonnast. Seejärel kohtusime Eesti saadikute Urmas Paeti, Indrek Tarandi ning Yana Toomiga. Samuti võttis kohtumisest osa Lätist valitud Andrejs Mamikins. Nad andsid meile ülevaate oma peamistest ülesannetest ning töövõitudest ELi kõrgeimas seadusandlikus kogus. Räägiti ELi ees seisvatest peamistest probleemidest ning ka Eesti sisepoliitikast haridus- ja sotsiaalvaldkonnas. Ühel häälel tõdesid kõik neli saadikut, et õnneks on Euroopa Parlamendi töö korraldatud nii, et suured riigid ei saa domineerida, vaid peavad tegema koostööd ja otsima toetajaid väiksemate riikide esindajate seast. Saadikud kiitsid Euroopa Parlamendi konsensusele ja kompromissidele orienteeritud arutluskultuuri ja avaldasid lootust, et ühel päeval on see ka Eestis normiks.

Pärast istungisaali külastust käisime EP kahes peamises õppekeskuses: Parlamentariumis ning alles pari kuu eest uksed avanud Euroopa Ajaloo Majas, mis mõlemad kuuluvad Brüsseli vaatamisväärsuste esikümnesse.

Parlamentarium on suurim parlamendi külastus- ja õppekeskus Euroopas ja esimene, mis toimib täielikult 24 keeles. Seal kasutatakse erinevaid interaktiivseid multimeediavahendeid, et anda ülevaade Euroopa Parlamendist ja teistest ELi institutsioonidest ning näidata, kuidas valmivad poliitilised otsused, mis mõjutavad meie kõigi igapäevast elu.

Samuti saab seal korraldada rollimänge gümnaasiumiastme õpilastele Euroopa demokraatlikult valitud parlamendi töö ainelise kiirkursuse raames.

Euroopa Ajaloo Maja püsiväljapaneku põhirõhk on Euroopa 20. sajandi sündmustel ja Euroopa integratsiooni arengul, mida vaadeldakse laiemast ajaloolisest vaatenurgast, kõrvutades eurooplaste vastandlikke ajalookogemusi. Tutvusime seal Euroopa ajaloo pöördepunktide ja sõlmprobleemidega ning mõtisklesime nende tähenduse üle tänapäevale.

Õppekülastus jätkus Berlaymonti hoones, kus toimus kohtumine ühtse digitaalse turuga tegeleva Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipiga. Üle pooleteise tunni kestnud arutelu käigus rääkis ta põhjalikult enda tööst ning vastas rühmaliikmete küsimustele. Samuti tegi Ansip selgeks senise digituru üleeuroopalise korralduse diskrimineerivad aspektid, millele lisas värvikaid elulisi näiteid. Kõne alla tulid muuhulgas e-õppe uute haridusvõimaluste ja rahvusvahelise poliitika hetkeolukorraga seotud teemad ning ka Eesti ELi Nõukogu eesistumisega seonduv.

Külaskäigul NATO peakorterisse üllatusime, et olime esimene nii suurearvuline kooliõpetajate- ja õpilaste grupp, kes NATO peakorterit külastab. Tutvusime Eesti alalise esinduse tööga NATO juures, saime aimu, kui keeruline on tegelikult julgeolekuolukord maailmas, analüüsisime riigikaitse õppekursuse uusi rakendusvõimalusi ning Vene meedia rolli Eesti inforuumis. Meile esinesid Eesti esinduse asejuhi kt Meelis Korka, kaitsenõunik Martin Hurt ja sõjalise esindaja asetäitja kolonel Riho Rõngelep. Peagi liitusid ka avaliku diplomaatia osakonna juhtivtöötajad dr Petr Lunak ja Robert Pszczel, kellega arutasime selliseid teemasid nagu NATO ja Venemaa suhted, Ukraina konflikti rahvusvaheline mõju, hübriidsõda kui uus sõjaline strateegia, väikeriigid suures poliitilises mängus ning Balti riikide ja Põhjamaade julgeolek. Ühiselt tõdesime, et NATO näol ei ole tegemist abstraktse sõjalis-poliitilise organisatsiooniga, mille tegevuse kontekstis peaks meid huvitama vaid rahuoperatsioonidest osavõtt, õhuturve ja artikkel 5. See ei ole tegelikult miski muu kui euroopalike väärtuste tugevaim kaitsekilp.

Olgu südamest tänatud Eesti esinduse teine sekretär Kati Kiisverk, kes külaskäigu programmi kokku seadis.

Tegemist oli läbi aegade esimese niivõrd ulatusliku Eesti koolide vene emakeelega õpetajate ja õpilaste ühise õppereisiga Brüsselisse.

Tagasiteel Tallinna mõtisklesime reisi käigus käsitletud teemadel ning otsisime ühiselt vastust küsimusele: kes on vene eurooplane? Kõlama jäi arvamus, et tegu on inimesega, kes valib arengutee, mis põhineb mitmekesisusel, vabadusel, sallival ja austaval suhtumisel teistsugustesse ideedesse ja inimestesse. Kuid olles Euroopa venelased, ei või me unustada, et meie kuulumine Euroopa perre sai teoks tänu kogu Eesti ühiskonna kauaaegsetele pingutustele. Et meie, kohalikud venelased, oleme just tänu Eestile omaks võtnud paljud Euroopa väärtused. Ja me oleme selle eest Eestile ja eestlastele sügavalt tänulikud.

Kavatseme nüüd oma koolides Euroopast rohkem rääkida ning mitte üksnes selle mõiste ajaloolises või geograafilises dimensioonis, vaid eeskätt väärtuste paradigmast lähtudes.

Skeptikud väidavad, et praegu ei ole just parim aeg noortega põhimõtetest ja väärtustest rääkida. Enamik tahaks meelsamini kuulata juttu materiaalsetest hüvedest. Midagi pole parata, aga heaolu ja harmoonia on siiski seotud põhimõtete, õigluse, solidaarsuse ja turvalisusega. Räägime sellest, et mitte iial ei tohi demokraatiast loobuda ning Euroopa jääb ainult niikaua Euroopaks, kuni neid seoseid mõistetakse ja järgitakse.

 

Õppereis toimus Euroopa Parlamendi kutsel ja rahalisel toel ning selle korraldas Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumi ja Juudi kooli õpetaja Dmitri Rõbakov – EP Ambassador School programmi eestvedaja Tallinnas.

 

 .