skip to content

Euroopa Parlamendi Büroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
ajakirjanikud
ajakirjanikud
 

Euroopa Parlamendi täiskogu uudiskiri, 2.-4. juuli 2019

Päevakorras: Euroopa Parlamendi presidendi valimine, asepresidentide ja kvestorite valimine, komisjonide moodustamine, parlamendiliikmed arutavad juuni täiskogu tulemusi

Euroopa Parlamendi presidendi valimine 

Pärast parlamendi uue koosseisu esimese täiskogu avamist 2. juulil kell 10.00, valivad parlamendiliikmed 3. juulil täiskogu istungil parlamendi presidendi. President valitakse kaheks ja pooleks aastaks.

Vastavalt parlamendi kodukorra artiklile 14 juhatab istungit kuni uue presidendi valimiseni ametist lahkuv president. Kui see ei ole võimalik, siis juhatab istungit üks ametist lahkuvatest asepresidentidest või nende puudumisel kõige kauem ametis olnud parlamendiliige.

Kodukorra artikli 15 kohaselt võivad parlamendi presidendi kandidaate esitada parlamendi fraktsioonid või 1/20 parlamendiliikmetest.

Presidendi kandidaatide nimetamise tähtaeg kuulutatakse välja teisipäeva hommikul ja tähtaeg on kell 19.00 samal päeval.

Kandidaatidel on enne valimist võimalus täiskogu ees teha mitte rohkem kui 5 minutiline pöördumine.

President valitakse sajasel hääletusel. Valituks osutumiseks peab kandidaat koguma antud häälte absoluutse enamuse (50% pluss üks hääl).

Kui ükski kandidaat ei osutu valituks esimeses voorus, võib teise vooru jaoks esitada samad või uued kandidaadid. Kui ükski kandidaat ei osutu valituks teises voorus, võib kandidaadid esitada samadel alustel kolmandasse vooru. Kui ükski kandidaat ei osutu valituks ka kolmandas voorus, pääsevad neljandasse hääletusvooru kaks parlamendiliiget, kes said kolmandas hääletusvoorus kõige enam hääli. Neljandas voorus osutub valituks kandidaat, kes saab rohkem hääli.

Presidendiks valitud parlamendiliige võtab pärast valituks osutumist üle istungi juhatamise ja võib pidada avakõne. Seejärel valitakse parlamendi asepresidendid ja kvestorid.

 

hääletus kolmapäeval, 3. juulil

menetlus: parlamendi presidendi valimine

 

EP kodukord

 

Parlamendi asepresidentide ja kvestorite valimine 

14 asepresidenti valitakse kolmapäeval, 3. juulil ja viis kvestorit neljapäeval, 4. juulil.  

Pärast uue parlamendi presidendi valimist valivad parlamendiliikmed 14 asepresidenti ja 5 kvestorit, kes koos moodustavad parlamendi juhatuse.

Asepresidentide kandidaatide nimetamine toimub samadel alustel kui presidendi kandidaatide nimetamine (kodukorra artikkel 15). Valimine toimub salajasel hääletusel ja valituks osutumiseks on vaja absoluutselt häälteenamust. Kui valituks osutunud kandidaate on vähem kui 14, toimub teine valimisvoor ülejäänud ametikohtade täitmiseks samadel alustel. Kui ametikohtade täitmiseks on vaja ka kolmandat vooru, siis selles on valituks osutumiseks vajalik suhteline häälteenamus (artikkel 17). Asepresidentide järjestuse määrab nende valimise järjekord ja võrdse häälte arvu korral nende vanus. Kui asepresidendid valitakse ühise heakskiitmise teel, määratakse nende järjestus salajasel hääletusel.

Kvestorite valimine toimub sama menetluse alusel (artikkel 18). Praktikas püüavad parlamendi fraktsioonid tagada, et asepresidentide ja kvestorite valimisel arvestatakse fraktsioonide suuruse ja presidendi valimise tulemusega. 

Asepresidentide ja kvestorite roll 

Asepresidendid asendavad vajadusel presidenti tema ametikohustuste täitmisel, sealhulgas täiskogu istungi juhatamisel. Kvestorid tegelevad administratiivsete küsimustega, mis on seotud otseselt parlamendiliikmetega. Asepresidendid ja kvestorid on parlamendi juhatuse liikmed. Muu hulgas koostab juhatus parlamendi esialgse eelarve ja võtab vastu otsuseid administratiiv-, personali-, ja organisatoorsetes küsimustes.

hääletus: kolmapäeval, 3, juulil (asepresidentide valimine); neljapäeval, 4. juulil (kvestorite valimine)

 

EP kodukord


Parlamendi komisjonide moodustamine

Parlament kinnitab alaliste komisjonide ja allkomisjonide arvulise koosseisu kolmapäeval toimuval hääletusel. Nimelised koosseisud avalikustatakse samal päeval.

Hääletus komisjonide arvulise koosseisu otsustamiseks toimub kell 13.00 (14.00 Eesti aja järgi). Komisjonide koosseisud avaldatakse orienteeruvalt kell 20.00 (21.00 Eesti aja järgi).

Vastavalt parlamendi kodukorra artiklile 199, peaks parlamendi esimeeste konverentsi (EP president ja fraktsioonijuhid) poolt esitatavad komisjonide koosseisud peegeldama võimalikult suurel määral parlamendi koosseisu. Komisjoni kohtade jaotus fraktsioonide vahel peab vastama proportsionaalse arvutuse lähimale eelnevale või järgnevale täisarvule.

Parlamendiliikmete nimetamise komisjonidesse otsustavad parlamendi fraktsioonid.

Komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine toimub parlamendi komisjonides  alates 8. juulist.

hääletused:  kolmapäeval, 3. juulil

 

EP kodukord

EP komisjonide veebilehed

 

Parlamendiliikmed arutavad juuni täiskogu tulemusi

Neljapäeva hommikul arutavad parlamendiliikmed 20.-21. juuni Euroopa Ülemkogu kohtumise tulemusi Ülemkogu eesistuja Donald Tuski ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga.

ELi juhid arutasid institutsioonide juhtide ametisse nimetamist ja kinnitasid oma prioriteedid perioodiks 2019-2024. Lisaks arutati ELi pikaajalist eelarvet, võitlust kliimamuutuste ja väärinfoga ning majanduspoliitika koordineerimist.

arutelu: neljapäeval, 4. juulil

menetlus: ELi Nõukogu ja Euroopa Komisjoni avaldused

 

Euroopa Ülemkogu 20.-21. juuni kohtumise tulemused

Tasuta foto-, video-, ja helimaterjal

 

Lisateave

Kõik uudiskirjas toodud ajad põhinevad esialgsel täiskogu päevakorral ja võib muutuda.

Pärast hiljutist parlamendi kodukorra muutmist, mis jõustub 2. juulil 2019, muutuvad osa kodukorra artiklite numbrid. Uue kodukorra leiab sellelt viitelt, kus on toodud ka artikli numbrite muutused.