skip to content

Euroopa Parlamendi Büroo Eestis veebilehe küpsisereeglistik.

Kasutame veebiküpsiseid teie kasutajakogemuse parendamiseks. Neid ei kasutata isikuandmete kogumiseks, vaid Google Analytics`i vahendusel statistilisel eesmärgil. Te võite veebiküpsiste seadeid igal hetkel muuta.

jätkama
 
 
ajakirjanikud
ajakirjanikud
 
25/09/2019

2019. aasta Euroopa valimised: rekordosalus aktiivsete noorte abil

Euroopa Parlamendi poolt tellitud Eurobaromeetri uuringu kohaselt aitas kõrgele osalusele 2019. aasta Euroopa valimistel kaasa noorte osaluse kasv.

* Suurim osaluse kasv kuni 25- aastaste vanuserühmas ja 25-39 aastaste seas

* Rohkem inimesi usub, et nende hääl loeb

* Majandus ja keskkond: valijate hinnangul kaks peamist teemat

 

Valimisjärgse Eurobaromeetri uuringu tulemused näitavad osaluse kasvu, mille peamine põhjus on noorema põlvkonna valimisaktiivsuse suurenemine. Kuni 25-aastased noored (+14 protsendipunkti) ja 25-39 aasta vanused kodanikud (+12 protsendipunkti) osalesid valimistel aktiivsemalt kui kunagi varem.

Üldine valimisaktiivsus oli 50.6%, mis on kõrgeim 1994. aastast alates. 19 liikmesriigis registreeriti kõrgem osalusprotsent kui 2014. aastal, eriti Poolas, Rumeenias, Hispaanias, Austrias, Ungaris ja Saksamaal, aga ka Slovakkias ja Tšehhis, kus on traditsiooniliselt olnud valimistel madal osalus. Valimisaktiivsus langes ainult kaheksas liikmesriigis. Valimistel osalemine on kohustuslik viies riigis: Belgias, Bulgaarias, Luksemburgis, Küprosel ja Kreekas.

Valimistel osalemise kasv näitab, et inimesed, aga eriti noorem põlvkond, hindavad demokraatlikke õigusi ja usuvad, et Euroopa Liit on tugevam kui tegutseb ühiselt,” ütles Euroopa Parlamendi president David Sassoli.

Ka Brexitil oli valimisaktiivsusele mõju – 22 protsenti vastanutest viitas, et see mõjutas nende otsust hääletama minna vähemalt “mingil määral”.

Uuringu tulemused näitavad, et 2019. aasta Euroopa valimistel hääletanuid motiveeris ka kodanikukohuse tunne ja arusaam, et hääletamine võib muutusi kaasa tuua. Samuti andis tõuke valijate tugevnenud toetus ELile.

ELis keskmiselt toodi valimistel osalemise peamise ajendina olukorda majanduses (44%) ja kliimamuutuseid (37%). Olulisteks motivaatoriteks olid samuti inimõigused ja demokraatia (37%), see kuidas EL peaks tulevikus toimima (36%) ja rändeteemad (34%). Majandus oli kõige olulisemaks küsimuseks valijatele 16 liikmesriigis ja kliimamuutused olid kõige olulisemaks valijatele kaheksas liikmesriigis.

Rohkem kui kaks kolmandikku vastanutest (68%) arvas, et nende riik on saanud kasu ELi liikmelisusest, mis on kõrgeim protsent aastast 1983. Rohkem kui pooled eurooplased (56%) usuvad, et nende hääl loeb ELis, mis on seitsme protsendipunktiline kasv võrreldes 2019. aasta veebruari-märtsiga.

 

Toimetajatele

Uuringu käigus intervjueeris Kantar 27,464 inimest 28 liikmesriigis, vanuses alates 15 aastat.. Valimisi puudutavaid küsimusi esitati küsitletutele vanuses 18+ (välja arvatu 16+ Austrias ja Maltal ning 17+ Kreekas). Küsitlus viidi läbi 7.-26. juunini 2019.

Uuringu tulemused ja tabelid andmetega leiab järgneval viitel

 

 

Jaume DUCH GUILLOT

EP Spokesperson and Director General for Communication

(+32) 2 284 30 00 (BXL)

(+33) 3 8817 4705 (STR)

(+32) 496 59 94 76

jaume.duch@europarl.europa.eu

 

Neil CORLETT

Head of the Press Unit

(+32) 2 284 20 77 (BXL)

(+33) 3 8817 4167 (STR)

(+32) 470 89 16 63

neil.corlett@europarl.europa.eu

 

Jaan SOONE

Pressiteenistus

(+32) 2 283 22 82 (BXL)

(+33) 3 8817 3473 (STR)

(+32) 498 98 33 29

jaan.soone@europarl.europa.eu

press-ET@europarl.europa.eu