Thomas MANN
Thomas MANN
Saksamaa

Sünnikuupäev : , Naumburg/Saale

Kaheksanda koosseisu ametiaeg Thomas MANN

Fraktsioonid

  • 01-07-2014 / 01-07-2019 : Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon - Liige

Liikmesriikide erakonnad

  • 01-07-2014 / 01-07-2019 : Christlich Demokratische Union Deutschlands (Saksamaa)

Liikmed

  • 01-07-2014 / 18-01-2017 : Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
  • 14-07-2014 / 01-07-2019 : Delegatsioon ELi–Mehhiko parlamentaarses ühiskomisjonis
  • 14-07-2014 / 01-07-2019 : Delegatsioon Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarses assamblees
  • 19-01-2017 / 01-07-2019 : Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
  • 25-10-2017 / 01-07-2019 : Delegatsioon Lõuna-Aasia riikidega suhtlemiseks

Asendusliige

  • 01-07-2014 / 18-01-2017 : Majandus- ja rahanduskomisjon
  • 14-07-2014 / 24-10-2017 : Delegatsioon Lõuna-Aasia riikidega suhtlemiseks
  • 12-02-2015 / 30-11-2015 : Maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjon
  • 02-12-2015 / 02-08-2016 : Maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjon (TAXE 2)
  • 24-06-2016 / 13-12-2017 : Rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimise komisjon
  • 19-01-2017 / 01-07-2019 : Majandus- ja rahanduskomisjon
  • 14-03-2018 / 01-07-2019 : Finantskuritegusid, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist käsitlev erikomisjon

Parlamendi põhitegevus

Täiskogu aruteludes osalemine

Sõnavõtud täiskogul ja kirjalikud avaldused täiskogu arutelude teemal. Kodukorra artikkel 204 ja artikli 171 lõige 11

Raportid – raportöörina

Vastutav parlamendikomisjon nimetab raportööri, kes koostab raporti seadusandliku, eelarvealase või muid küsimusi käsitleva ettepaneku kohta. Raporti koostamisel võib raportöör konsulteerida valdkonna ekspertide ja sidusrühmadega. Raportöör vastutab ka kompromissmuudatusettepanekute koostamise ja variraportööridega läbirääkimiste pidamise eest. Komisjonis vastu võetud raporteid arutatakse ja hääletatakse täiskogul. Kodukorra artikkel 55

Raportid – variraportöörina

Fraktsioonid võivad iga raporti puhul nimetada variraportööri, kes jälgib raporti arengut vastutavas komisjonis ja peab raportööriga läbirääkimisi kompromissteksti üle. Kodukorra artikkel 215

Variraportöörina esitatud arvamus

Fraktsioonid võivad arvamuse puhul nimetada variarvamuse koostaja, kes jälgib arvamusega toimuvat ja peab arvamuse koostajaga läbirääkimisi kompromissteksti üle. Kodukorra artikkel 215

ARVAMUS mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013

04-12-2018 EMPL_AD(2018)628472 PE628.472v02-00 EMPL
Emilian PAVEL

ARVAMUS Euroopa Pangandusjärelevalve 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

01-03-2018 ECON_AD(2018)613563 PE613.563v02-00 ECON
Kay SWINBURNE

ARVAMUS Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

01-03-2018 ECON_AD(2018)613564 PE613.564v02-00 ECON
Kay SWINBURNE

Resolutsiooni ettepanek(ud)

Resolutsiooni ettepanekud esitatakse päevakajalistel teemadel komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 5% parlamendiliikmete taotluse alusel ning need pannakse täiskogul hääletusele. Kodukorra artiklid 132, 136, 139 ja 144

Suuliselt vastatavad küsimused

Suuliselt vastatavaid küsimusi Euroopa Komisjonile, nõukogule või komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale võivad esitada parlamendikomisjonid, fraktsioonid või vähemalt 5% parlamendi liikmetest. Kodukorra artikkel 136

Parlamendi muu tegevus

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Parlamendiliikmed võivad anda täiskogu hääletuse kohta kirjalikke selgitusi. Kodukorra artikkel 194

Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine (A8-0386/2018 - Guillaume Balas) DE

18-04-2019

Im Bericht Balas begrüße ich das ausgehandelte A-1-Formular als wichtigen Beitrag, um Sozialdumping und Betrug zu verhindern. Auch die Ausnahmeregelung bei Dienstreisen ist ein Erfolg. Doch bei der Gewährung von Familienleistungen vermisse ich eine eindeutige Lösung. Im März 2018 hatte ich gemeinsam mit EVP-Kollegen auf fragwürdige Praktiken in diversen Mitgliedstaaten hingewiesen. Im Mai des letzten Jahres gab die EU-Kommission zu Protokoll, von derartigen Handlungen keine Kenntnis zu haben.
So koppeln einige Mitgliedstaaten Leistungen an das Kriterium, dass Eltern und Kinder ihren Wohnsitz im selben Land haben müssen, sodass mehrere Wohnsitze innerhalb der EU nicht akzeptiert werden. Auch zahlen Mitgliedstaaten Familienleistungen nicht, selbst wenn sie dafür eine primäre Zuständigkeit haben.
In 20 Ländern der EU existieren Wohnort-Klauseln für den Anspruch auf Familienleistungen. Hier besteht Handlungsbedarf angesichts der gestiegenen Zahl ausländischer Kindergeld-Empfänger. Ich meine, dass das Kindergeld an die Lebenshaltungskosten in den Ländern angepasst werden muss, in welchen die Kinder tatsächlich leben. Familienleistungen dürfen nicht in den Verruf geraten, missbraucht zu werden.

Pangandusliit – 2018. aasta aruanne (A8-0419/2018 - Nils Torvalds) DE

16-01-2019

Als Schattenberichterstatter für die EVP möchte ich mich bei meinen Kollegen, insbesondere dem Berichterstatter Nils Torvalds, für sehr gute Verhandlungen und einen ausgewogenen Bericht bedanken.
Die Vollendung der Bankenunion ist ein zentraler Baustein auf dem Weg zu einer stabileren Wirtschafts- und Finanzarchitektur. Die Bankenunion trägt zu einem gut funktionierenden Binnenmarkt und gleichen Wettbewerbsbedingungen bei. Die Diskussionen über das Einlagensicherungssystem EDIS müssen fortgesetzt werden. Der erreichte Kompromiss ist für alle Fraktionen akzeptierbar.
Die Vielfalt der EU-Bankenmodelle als Basis für die Konkurrenzfähigkeit unserer Finanzsysteme im globalen Maßstab muss erhalten bleiben. Konkrete Geldwäschebestimmungen innerhalb der Bankenunion müssen durchgesetzt werden.
Bei allen aufsichtsrechtlichen Anforderungen dürfen die Kosten – gerade für die kleineren Banken – nicht über die Maßen wachsen. Negative Auswirkungen auf die Finanzierungsmodelle von KMU müssen vermieden werden.
Die Mitgliedstaaten haben die Aufgabe, sich um Probleme zu kümmern, die mit notleidenden Krediten verbunden sind. Die Reduzierung dieser NPLs in der Euro-Zone geht zwar seit einigen Jahren gut voran. Dennoch bestehen nach wie vor signifikante Unterschiede zwischen den Mitgliedstaaten. Unsere Bemühungen zu einem deutlichen Abbau dürfen nicht nachlassen. Nur so kann die Bankenunion ihren zentralen Beitrag für ein stabiles europäisches Finanzsystem leisten.

Rahapesu, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise uurimise järgsete soovituste projekt (B8-0660/2017) DE

13-12-2017

18 Monate intensiver Arbeit im Panama-Papers-Untersuchungsausschuss liegen hinter uns, souverän geleitet von meinem Kollegen Werner Langen. In Hearings haben wir jede Menge neuer Erkenntnisse gewonnen über die breite Palette der Strategien, von der rechtswidrigen Steuerhinterziehung bis zur Steuervermeidung, die zwar legal, aber ethisch fragwürdig ist.
Wir haben keineswegs hehre Worte produziert und sind nicht in Klage-Rituale geflüchtet, die Ohnmacht demonstrieren. Eine schwarze Liste von Staaten, die als Steueroasen einzustufen sind, wurde soeben knapp abgelehnt. Aber wir haben Druck aufgebaut und brauchen künftig Sanktionen! Jedes Jahr entgeht den EU-Staaten eine Billion Euro – zu Lasten der Bürger und der kleinen und mittelständischen Unternehmen. Die Besteuerung muss dort stattfinden, wo die Wertschöpfungskette ist. Ich hoffe sehr, dass bald, wie Jean-Claude Juncker forderte, Schluss ist mit der Einstimmigkeit im Rat in steuerlichen Angelegenheiten. Lasst uns auch dafür gemeinsam kämpfen!

Kirjalikult vastatavad küsimused

Parlamendiliikmed võivad esitada Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, Euroopa Komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale teatava arvu kirjalikult vastatavaid küsimusi. Kodukorra artikkel 138 ja III lisa

Kirjalikud deklaratsioonid (kuni 16. jaanuarini 2017)

**See dokumendiliik ei ole alates 16. jaanuarist 2017 enam kasutusel**. Kirjaliku deklaratsiooni võis esitada ELi pädevusse kuuluva valdkonna kohta. Parlamendiliikmed võisid anda sellele kolme kuu jooksul oma allkirja.

KIRJALIK DEKLARATSIOON Euroopa lipsu päeva kehtestamise kohta

11-04-2016 P8_DCL(2016)0029 Kehtivuse kaotanud
Dubravka ŠUICA Thomas MANN Milan ZVER Andrey KOVATCHEV Tonino PICULA Biljana BORZAN Jozo RADOŠ Andrej PLENKOVIĆ Ruža TOMAŠIĆ Davor Ivo STIER Ivana MALETIĆ Tomáš ZDECHOVSKÝ Marijana PETIR Ivan JAKOVČIĆ Patricija ŠULIN
Algatatud : 11-04-2016
Tähtaeg : 11-07-2016
Allakirjutanute arv : 22 - 12-07-2016

Deklaratsioonid

Parlamendiliige on allkirjastanud kõik allpool esitatud deklaratsioonid, isegi kui allkiri ei ole veebipõhises versioonis nähtav.