Otsing

Rahvatervisepoliitika on viimasel ajal olnud ELi poliitikakujundamises kesksel kohal. Palju tööd on nõudnud COVID-19 pandeemiaga toimetulek, parlament on seadnud üheks oma peamiseks tervishoiuvaldkonna eesmärgiks vähktõve tõrjumise ja eesmärk on tugevdada Euroopa terviseliitu. Euroopa Terviseühenduse algatus käsitleb otseseid ja tulevasi tervishoiuprobleeme, sealhulgas COVID-19 pandeemia kriisi, vastupanuvõime suurendamist piiriüleste terviseohtude vastu, vähktõve vastu võitlemise kava rakendamist ...

Ravimite ja meditsiiniseadmete suhtes kohaldatakse ühtse turu reegleid ning neil on otsene mõju inimeste tervisele. Rahvatervise kaitseks ja kõnealuste toodete ohutuse tagamiseks on kehtestatud kindel õigusraamistik. Vastuvõetava hinnaga ravimite kättesaadavus, võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu, kliiniliste uuringute eetiline läbiviimine, tehisintellekti kasutamine meditsiiniseadmetes ning teadus- ja arendustegevuse stimuleerimine on vaid mõned peamised küsimused, millega EL selles valdkonnas ...

ELi toidukohutuse poliitika eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja tarbijate huve ning soodustada ühtse turu tõrgeteta toimimist. Toiduohutuse eesmärgid on viimastel aastatel aga paradigma muutuse tõttu laienenud, et hõlmata kliimamuutustest tingitud toiduga kindlustamatus. EL tagab, et sööda ja toiduainetega seotud hügieeni, looma- ja taimetervise, toiduga levivate zoonootiliste haiguste valdkonnas ja toidu kaitseks keskkonnas olevate ainetega saastumise eest järgitakse kontrollistandardeid. Samuti ...

Euroopa keskkonnapoliitika aluseks on ettevaatus- ja ennetusprintsiip ning põhimõte, et keskkonnasaaste tuleb kõrvaldada selle tekkekohas ning saastaja peab maksma. ELi ees seisavad keerulised keskkonnaprobleemid, alates kliimamuutustest ja elurikkuse vähenemisest kuni ressursside ammendumise ja reostuseni. Keskkonnapoliitika on viimasel ajal seatud ELi poliitikakujundamise keskmesse ning komisjon on käivitanud Euroopa rohelise kokkuleppe (2019) kui oma majanduskasvu strateegia peamise teguri.

Õhusaaste on Euroopa suurim keskkonnatervise risk. ELi 2013. aasta õhukvaliteedi strateegia eesmärk oli saavutada kehtivate õhukvaliteeti reguleerivate õigusaktide täielik järgimine 2020. aastaks. Samuti seati selles pikaajalised eesmärgid 2030. aastaks. EL püüab õhukvaliteeti veelgi parandada ka välisõhu kvaliteedi direktiivide läbivaatamisega. 2002. aasta keskkonnamüra direktiivi põhjal saab määrata kindlaks müratasemed ELis ning võtta meetmeid, et langetada need vastuvõetavale tasemele. Eri allikatest ...

Vesi on hädavajalik inimeste, loomade ja taimede elutegevuseks ning majanduse toimimiseks. Veekaitse ja veemajandus ulatuvad üle riigipiiride. ELi veepoliitikal on oluline roll keskkonna kaitsmisel ELis. Kehtivate õigusaktide eesmärk on säilitada veeallikaid ning nii magevee- kui ka mereökosüsteeme ning tagada joogi- ja suplusvee puhtus. ELi veepoliitika raamdirektiiviga loodi õigusraamistik puhta vee kaitsmiseks ja taastamiseks ELis ning selle pikaajalise kestliku kasutamise tagamiseks.

As part of the Conference on the Future of Europe, 800 citizens debated their ideas for the European Union in four thematic panels. The citizens involved in Panel 4 considered the possibilities for two related themes: the EU in the world and migration. This publication presents their recommendations, as well as a selection of related European Parliament resolutions and EU legislation, funding programmes and other activities. These background elements are not exhaustive, but have been selected to ...

The iron and steel industry is a major contributor to the overall anthropogenic CO2 emissions worldwide, and therefore a significant driver of climate change. This paper explores the possible options for decarbonising iron and steel production processes, focusing on the use of renewable hydrogen as an alternative to fossil coal. It explains the basic physical and chemical differences between the two alternative processes, their cost structures and potential for further cost reductions, as well as ...

In recent years, smartphones have increasingly attracted attention as a key tools in emergency and disaster situations. Almost all smartphones are nowadays equipped with GPS sensors that can track the location of their owners. Comparing the location history of infected individuals with the location history of all other Smartphone users (tested positive or not yet tested) could help health authorities gain much better understanding of where the transmission might have occurred, and who else should ...

Cheap hydrogen produced with excess electricity from fluctuating renewable energy sources such as wind could help fuel-cell technology to break into the mainstream. This could at the same time further boost the competitiveness of wind and solar energy production