Otsing

Since the Lisbon Treaty, EU national Parliaments have been recognized as relevant and legitimate players at the supranational level and given tools to be involved beyond the scrutiny of their national government. However, the last decade brought new challenges to the Europeanisation of national Parliaments, with several crises boosting intergovernmentalism. This study, commissioned by the European Parliament’s Policy Department for Citizens’ Rights and Constitutional Affairs at the request of the ...

In 2011, following the outbreak of protests – known as the Jasmine Revolution – which toppled President Zine El Abidine Ben Ali's regime, Tunisia embarked on a path to democratic transition and socio-economic transformation, emulating the reforms and governance practices of established liberal democracies. Nearly eight years on, the country has made significant progress, including in the social sphere, and has emerged as a regional leader in institutional reform. However, to avoid jeopardising the ...

Nearly three years have passed since the adoption of a revised protocol that will grant the Pan-African Parliament (PAP) legislative powers and considerably strengthen the institution within the overall African governance system. While very few countries have ratified the protocol so far, the acceleration of its ratification procedures is a priority for the recently elected PAP president. The EP and the PAP enjoy a long-standing partnership and both of them have an important role to play in monitoring ...

This briefing provides an update on the revision of the posting of workers directive in the European Parliament, and thus a follow up to the June 2016 study prepared for the EMPL Committee ‘Posting of Workers Directive - current situation and challenges’, the May 2016 EPRS appraisal of the Commission Impact Assessment ‘Revision of the Posting of Workers Directive’, and the March 2017 EPRS briefing ‘Posting of Workers Directive’.

To complement the European Implementation Assessment, Working with national parliaments on EU affairs, prepared for the Committee on Constitutional Affairs' implementation report on implementation of the Treaty provisions on national parliaments, an anonymous survey was made of the permanent representatives of Member States' national parliaments in the European Parliament. The survey was carried out between 23 August and 30 September 2017 by the Ex-Post Evaluation Unit of the Directorate for Impact ...

Euroopa integratsiooni edenemisega on muutunud ka liikmesriikide parlamentide roll. Et panna Euroopa õigusloome kõikidel tasanditel alus tõhusale demokraatlikule kontrollile, on Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide koostööks loodud mitmeid vahendeid. Seda suundumust toetavad ka Lissaboni lepinguga lisandunud sätted.

Euroopa Liidul ning USAl ja Kanadal on ühised väärtused, nagu demokraatia, inimõigused, majanduslik ja poliitiline vabadus, ning suuresti kattuvad huvid välispoliitika ja julgeoleku valdkonnas. ELi ja Kanada laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping ning sellega kaasnev strateegilise partnerluse leping allkirjastati 30. oktoobril 2016 ning Euroopa Parlament andis sellele nõusoleku 15. veebruaril 2017. 8. juulil 2013 alanud ELi ja USA Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimised ...

Euroopa naabruspoliitika (ENP) hõlmab Alžeeriat, Egiptust, Iisraeli, Jordaaniat, Liibanoni, Liibüat, Marokot, Palestiinat, Süüriat ja Tuneesiat. See koosneb ELi ja 10 partnerriigi kahepoolsetest poliitilistest suhetest, mida täiendab piirkondlik koostööraamistik ehk Vahemere Liit. Reageeringuna lõunanaabruses aset leidvatele demokraatlikele liikumistele suurendas EL 2011. aastal demokraatliku ümberkorraldamise toetamist ENP raames. 2015. aastal vaadati ENP uuesti läbi.

Euroopa Liidu suhted Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnaga on mitmekülgsed ja toimivad eri tasanditel. EL teeb kogu piirkonnaga koostööd riigi- ja valitsusjuhtide tippkohtumiste kaudu ning lepingud ja poliitiline dialoog seovad ELi Kariibi piirkonna, Kesk-Ameerika, Andide Ühenduse, Mercosuri ja üksikute riikidega.

ELil on koostöölepingud Pärsia lahe koostöönõukoguga (piirkondlik organisatsioon, millesse kuuluvad Bahrein, Kuveit, Omaan, Katar, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid) ja Jeemeniga ning partnerlus- ja koostööleping Iraagiga. Praegu ei ole ELil lepingulisi suhteid Iraaniga, kuid liit tunnistab, et tihedamate suhete potentsiaal on suur.