Inimõiguste kaitsmine väljaspool ELi 

Euroopa Parlament on häälekas ja järjekindel inimõiguste kaitsja, sealhulgas ka väljaspool liidu piire.

Sahharovi auhinna laureaat Nelson Mandela kohtub Strasbourgis Euroopa Parlamendi presidendi Simone Veiliga. 

Euroopa Parlament, nagu ka kogu Euroopa Liit, on kutsunud kõiki riike üles rakendama inimõiguste ülddeklaratsiooni ja muid inimõigusi käsitlevaid rahvusvahelisi lepinguid.

Üks niisugune leping on lapse õiguste konventsioon – kõigi aegade kõige enam ratifitseeritud inimõiguste alane kokkulepe. 2019. aastal tähistab Euroopa Parlament konventsiooni 30. aastapäeva Brüsselis toimuva kõrgetasemelise konverentsiga , mille avab parlamendi president David Sassoli.

Parlament püüab samuti tagada, et kõik ELi rahvusvahelised meetmed, sealhulgas kaubandus ja ka abi, oleksid liidu inimõiguspõhimõtetega kooskõlas.

Aastaid oli inimõiguste valdkonna keskseks probleemiks surmanuhtlus ja piinamine. Viimasel ajal on parlamendi tähelepanu all  ka inimkaubandus, digitaalõigused ja muud teemad.

Palju tegutsemisvõimalusi

Euroopa Parlamendi president võtab kuritarvituste teemal sõna ametlikes avaldustes ja kohtumistel.

Väliskomisjon  ja inimõiguste allkomisjon  juhivad rikkumistele tähelepanu ja aitavad teiste Euroopa Parlamendi liikmete arutelu suunata.

Parlamendi Strasbourgi osaistungjärkude neljapäeva pärastlõunati ühendavad kõik parlamendiliikmed oma jõupingutused. See aeg on pühendatud aruteludele ja kiireloomulistele resolutsioonidele  inimõiguste teemadel.

Need jõupingutused on andnud tulemusi.

Mõned valitsused on oma tegevuse ümber hinnanud, sealhulgas ka surmanuhtluse määramise küsimuses. Mõne riigi parlamendid on Euroopa Parlamendi resolutsioonides kritiseeritud seadusi muutnud või nendest loobunud.

Sahharovi auhind

Igal aastal annab Euroopa Parlament Sahharovi mõttevabaduse auhinna  üksikisikutele või organisatsioonidele, kes võitlevad inimõiguste ja põhivabaduste eest.

Kolmekümne aasta jooksul on selle auhinna abil juhitud tähelepanu inimõiguste kaitsjate võitlusele kõigil viiel kontinendil.

Mõnel juhul on auhind määratud neile, kel on tulnud kannatada, sest nad eelistasid kodumaal vabaduse nimel tegutseda.

Nii oli see 2015. aasta laureaadi, blogija Raif Badawiga, kes Saudi Araabias sõnavabaduse kaitsmise eest vangi pandi.

Samuti oli ka 2017. aasta auhinna puhul, mis määrati Venezuela demokraatlikule opositsioonile, mille liikmete hulgas on sadu poliitvange.

Mõnel aastal on Sahharovi auhinnaga tunnustatud inimesi, kelle võitlus inimõiguste kaitseks lähtub isiklikest ja sageli valusatest kogemustest.

2014. aasta auhinnasaaja, Kongo Demokraatlikust Vabariigist pärit arst Denis Mukwege puutus oma töös kokku naistega, kel oli tulnud sõjas vägistamist ja muud vägivalda taluda. Sestpeale on ta pühendanud oma elu neile rohkem kui 40 000 ohvrile, keda ta on oma kodulinna haiglas ravinud. Ühtlasi on ta püüdnud sellele probleemile rahvusvahelist tähelepanu tõmmata.

Mukweget ja kõiki teisi auhinnasaajaid ühendab Sahharovi auhinna võrgustik, mis hoiab neid kontaktis ka Euroopa Parlamendi liikmete ja kodanikuühiskonnaga, et suurendada koostööd inimõiguste kaitsmisel.