Järelevalvepädevus 

Euroopa Parlamendi presidendil on õigus iga Euroopa Ülemkogu kohtumise alguses sõna võtta, et esitada parlamendi seisukohad küsimustes, mida riigipead ja valitsusjuhid käsitlema hakkavad.

Pärast iga tippkohtumist esitab Euroopa Ülemkogu eesistuja parlamendile aruande kohtumise tulemuste kohta.

Roll
Euroopa Ülemkogu koosneb Euroopa Liidu riigipeadest ja valitsusjuhtidest, Euroopa Komisjoni presidendist ning ülemkogu eesistujast. Ülemkogu eesistuja mandaat kestab kaks ja pool aastat ning teda saab tagasi valida ühe korra. Ülemkogu määrab ELi üldise poliitilise suuna ja prioriteedid.

Iga kuuekuulise eesistumisperioodi alguses ja lõpus arutab ELi Nõukogu eesistuja oma programmi parlamendiliikmetega täiskogu istungil.

Parlamendiliikmed võivad esitada nõukogule kirjalikult ja suuliselt küsimusi ning nõuda uute meetmete algatamist.

Välisasjade nõukogu alaline eesistuja on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Ta osaleb kõikidel täiskogu aruteludel, kus käsitletakse välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. Kaks korda aastas annab kõrge esindaja Euroopa Parlamendile nimetatud poliitikavaldkondade ja vastava finantsmõju osas aru.

Roll
Euroopa Liidu Nõukogu on ELi teine seaduseandja. See koosneb liikmesriikide ministritest.

Euroopa Parlamendil on õigus Euroopa Komisjoni koosseis heaks kiita, samuti saab parlament komisjoni laiali saata. Alates 1994. aastast peavad volinikukandidaadid ilmuma parlamendi ette kuulamiseks. Lissaboni lepingu kohaselt käivad riigipead välja võimaliku Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi, arvestades ühtlasi Euroopa Parlamendi valimistulemusi. Valiku kandidaadi osas teeb EP.

Parlament saab komisjonile avaldada umbusaldust ja selle laiali saata. Seni on parlamendis esitatud kaheksa umbusalduse ettepanekut, kuid ükski neist ei ole saanud heakskiitu. Aastal 1999 astus Jacques Santeri juhitud komisjoni koosseis tagasi, enne kui parlament jõudis selle laiali saata.

Parlament tagab demokraatliku järelevalve komisjoni üle, viimane esitab parlamendile regulaarselt aruandeid, muu hulgas iga-aastase aruande ELi tegevuse ja eelarve täitmise kohta. Kord aastas peab komisjoni president täiskogu istungil kõne ühenduse hetkeseisust. Lisaks palub parlament regulaarselt komisjonilt uute poliitikate algatamist, samuti on komisjon kohustatud vastama parlamendiliikmete suulistele ja kirjalikele küsimustele.

Roll
Euroopa Komisjon valvab aluslepingute täitmist ja viib ellu ühenduse poliitikat.

Parlament võib paluda kohtul alustada menetlust komisjoni või ELi Nõukogu vastu, kui need on oma tegevuses läinud vastuollu ELi õiguse mõttega.

Parlament koos ELi Nõukoguga võib taotleda Euroopa Kohtult erikohtute loomist. Näiteks 2005. aastal loodi Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohus, mis käsitleb vaidlusi ELi ja selle avaliku teenistuse vahel.

Roll
Euroopa Kohus on ELi õigust puudutavates küsimustes kõrgeim kohus. Euroopa Kohus tõlgendab ELi õigust ja tagab selle võrdse kohaldamise kõikides liikmesriikides.

Enne seda kui Euroopa Ülemkogu nimetab ametisse Euroopa Keskpanga (EKP) presidendi, asepresidendi ja juhatuse, tuleb konsulteerida parlamendiga.

EKP president esitleb täiskogu istungil panga aastaaruannet ning osaleb pidevas rahandusalases dialoogis parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoniga.

Roll
Euroopa Keskpank (EKP) vastutab eurotsooni rahapoliitika elluviimise eest.

Kontrollikoda esitab iga aasta aruande ühenduse varasema aasta eelarve kohta ELi Nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Viimane otsustab aruande põhjal, kas kiita heaks või mitte Euroopa Komisjoni poolne eelarve kasutamine.

ELi Nõukogu peab kontrollikoja liikmete ametisse määramiseks konsulteerima parlamendiga.

Roll
Kontrollikoda auditeerib ELi rahalisi vahendeid. Välise audiitorina aitab kontrollikoda parandada ELi finantsjuhtimist ning tegutseb ELi kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana.

Euroopa Ombudsmani valib parlament. Ombudsman annab parlamendile aru ja esitleb saadikutele iga-aastast aruannet. Erandjuhtudel võidakse Ombudsman parlamendi palvel Euroopa Kohtu poolt ametist vabastada. Ombudsman saab omal initsiatiivil algatada uurimisi.

Roll
Euroopa Ombudsman käsitleb kaebusi, mis puudutavad halduslikku omavoli ELi institutsioonides ja asutustes.

ELi iga kodanik, elanik, ettevõte või organisatsioon võib esitada Euroopa Parlamendile petitsiooni ELi õigusloome kohta.

Parlament võib moodustada uurimiskomisjoni, et selgitada liikmesriikide poolt toime pandud ELi õigusloome rikkumist.