Kuidas saab laste õiguste koordinaator aidata lapsevanema sooritatud piiriülese lapseröövi korral
 

Kui elasite „rahvusvahelise paarina“ koos teise riigi kodanikuga, kuid teie suhe on lõppenud, võib ühel teist olla vastupandamatu soov minna „tagasi koju“ või „ära siit“. Kui teil on endise partneriga lapsed, on teil nendega teise riiki asumiseks vaja tema nõusolekut.

Kui vanem otsustab lapse kaasa võtta ühepoolselt, st ilma teise vanema nõusolekuta, rikub ta teise vanema isikuhooldusõigust ning sel juhul on tegemist lapse ebaseadusliku äraviimisega või kinnihoidmisega väljaspool tema alalist elukohta. Seda loetakse „vanema sooritatud lapserööviks“ ja sellise teo toime pannud vanem võib olla seaduserikkuja.

Kui teie endine partner on koos teie ühise lapsega teise riiki siirdunud, on väga tähtis, et tegutseksite kiiresti. Kui teie laps on viidud näiteks teise ELi liikmesriiki või mõnda  rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooni  osalisriiki, peaksite lapse koju tagasitoomise protsessi alustamiseks võtma ühendust oma riigi asjaomase keskasutusega .

Meie saame teile selgitada võimalikke tegutsemisvariante, et saaksite tekkinud olukorra võimalikult kiiresti lahendada. Teeme seda erapooletult ja neutraalselt, juhindudes lapse parimate huvide põhimõttest ning pidades meeles, et lapsel on õigus suhelda ja kontakti hoida mõlema vanemaga, kui see ei ole tema huvidega vastuolus.

Millega saab Euroopa Parlamendi koordinaator teid aidata?
 

Koordinaator saab teil aidata orienteeruda keerulises asjaajamises

Piiriülese lapseröövi juhtumite lahendamise kohta kehtivad nii rahvusvahelised kui ka Euroopa Liidu õigusaktid, millele toetudes saab lapse kiiresti tagasi tuua tema alalisse elukohta, kus kohtud on pädevad otsustama tema hooldusõiguse üle.

Laste õiguste koordinaatori büroo teeb tihedat koostööd liikmesriikide asjaomaste keskasutuste , rahvusvaheliste perelepitusorganisatsioonide, lapseröövijuhtumitele spetsialiseerunud advokaatide ja vabaühendustega  ning teiste oluliste sidusrühmadega Euroopas ja väljaspool seda. Vajaduse korral võib koordinaator anda teavet olukorra lahendamise võimaluste kohta. Koordinaatori antav teave ei ole aga õigusnõustamine. See saab olla vaid täiendus professionaalsele õigusnõustamisele, mida annab advokaat, mitte õigusnõustamise aseaine.

Lepitamine kui alternatiiv lapseröövi, hooldusõiguse ja suhtlusõiguse vaidluste kohtulikule lahendamisele

Koordinaator võib selgitada, kuidas lepitamine käib, ja soovitada teil seda varianti kaaluda, kui võimalik.

Sedavõrd tõsist perekonflikti, nagu seda on lapserööv, on võimalik tulemuslikult lahendada lepitamise teel, kui vanemaid juhendavad erapooletud ja kogenud piiriülesed vahendajad-lepitajad, kes sedalaadi juhtumite keerukaid üksikasju hästi tunnevad.

Vahendaja võib teil aidata turvalises ja neutraalses keskkonnas endise partneriga kohtuda ja arutada teie ühise lapse tulevikuga seonduvaid küsimusi, et saaksite leida vabatahtliku, püsikindla ja lapsekeskse lahenduse, mis on vastuvõetav teile mõlemale, eelkõige aga vastab lapse parimatele huvidele. Lepitamine võimaldab vältida pikki ja kulukaid kohtuvaidlusi.

Kui soovite lepitamise kohta täpsemat teavet, saatke koordinaatorile e-kiri  või võtke ühendust koordinaatori bürooga, et asja arutada. Koordinaator võib teil aidata kontakteeruda vahendajatega, kes oskavad tegeleda piiriüleste perekonfliktidega ning eelkõige lapseröövi juhtumitega teie koduriigis.

Professionaalse õigusnõustamise tähtsus

Lapse tagasitoomise protsess on keeruline ja seetõttu soovitab laste õiguste koordinaator nõu küsida advokaatidelt, kellel on eriteadmised ja kogemused lapsevanemate sooritatud lapseröövide kohtumenetluste alal. Selles vallas tegutsevate advokaatide nimekirjad on sageli asjaomastel keskasutustel . Koordinaator võib anda teavet ka ELi liikmesriikides vanemate sooritatud lapseröövi juhtumitele spetsialiseerunud advokaatide võrgustike kohta.

Kui röövitud laps on viidud riiki, kus lapseröövi õiguslikke küsimusi käsitlev Haagi konventsioon ei kehti, saab koordinaator anda teavet ka sealsete sekkumisvõimaluste kohta.

  • Sarah-Cecilie FINKELSTEIN WATERS 

    "Head lapsevanemad!
    Lapserööv on asjaoludest sõltumata drastiline samm. Olgu õigustatud või mitte, kuid sellega antakse lapsele sõnum, et ta peab osa endast – 50% oma DNAst, pärandist ja perekonnast – kõrvale heitma, ära põlgama või seda kahetsema. Selle sõnumi omaksvõtmine võib olla hukatuslik. Sellest võib kujuneda enesevihkamine, süütunne ja segadus, millel on tagajärjed kogu eluks ning mis jäävalt mõjutab lapse suhteid iseendaga ja teistega. Tegutsege palun mõistlikult, võimalikult ettevaatlikult ja ettenägelikult. Teie laps on teile edaspidi selle eest tänulik.
    Südamlikult tervitades"

    Lugu Sarah-Ceciliest, kelle ta isa röövis, kui ta oli väike tüdruk: 
      

Õigusraamistik. Vanema sooritatud lapserööv

Rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitlev 1980. aasta Haagi konventsioon  kehtib 98 maailma riigis. Konventsiooni eesmärk on kindlustada lapse kiire tagasitoomine riigist, kuhu ta on ebaseaduslikult viidud või kus teda kinni peetakse, ja tagada, et ühes konventsiooni osalisriigis kehtivast hooldus- ja/või suhtlusõigusest peetaks kinni ka teises osalisriigis.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003 („Brüsseli IIa määrus“)  kehtib vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval Euroopa alal. Seda määrust kohaldatakse (lisaks Haagi konventsioonile) seega kõigis ELi liikmesriikides peale Taani.

Euroopa Parlament avaldas 2015. aastal uuringu lapsevanemate sooritatud piirülese lapseröövi juhtumite kohta Euroopa Liidus .

Euroopa Komisjonil on veebileht, milles käsitletakse vanemate sooritatud lapseröövi juhtumitega seonduvaid küsimusi .

 


Contact: