Teadmiseks vanemate sooritatud lapseröövi juhtumitega tegelevatele töötajatele
 

Kuidas koostööd teha?

ELis on üha rohkem piiriüleseid perekonnaõiguslikke vaidlusi, kuna rahvusvaheliste perekondade arv suureneb . Kultuuriline ja sotsiaalne mitmekesisus on küll rikastav, kuid võib ka probleeme tekitada, eriti kui üksteisest erinevatel õigustraditsioonidel tuleb sellega seoses koos toimida. Selleks tuleb kõigil huvirühmadel panustada dialoogi ja tihedamasse koostöösse.

Euroopa Parlamendi laste õiguste koordinaator leiab, et lisaks olemasolevatele rahvusvahelistele õiguslikele vahenditele, millele toetudes vanemate sooritatud lapseröövi juhtumeid käsitletakse, on üha rohkem alust laiendada kõigi selles valdkonnas töötajate koostööd, nii ELi siseselt kui ka kolmandate riikidega.

Sellega seoses näeb koordinaator ka enda rolli. Koordinaator usub, et oma ameti riikideülest olemust ja Euroopa Parlamendi kui institutsiooni kaalukust kasutades on tal head võimalused ärgitada konstruktiivset dialoogi ja tõstatada küsimusi otseselt selles valdkonnas töötavate inimeste nimel, kui need täheldavad probleeme konkreetses ELi liikmesriigis või kolmandas riigis.

Käesoleval ametiajal on koordinaatori bürool mitu suurt eesmärki:

  • suurendada kohtusüsteemis teadlikkust lepitamisest ja suurendada lepitusmenetluse kasutamist
  • innustada ja toetada selles valdkonnas töötajate olemasolevaid võrgustikke ning aidata edendada ja tagada kõrgeid kvaliteedinõudeid
  • toetada ELi liikmesriikides lapsesõbralikke õigussüsteeme
  • koguda teavet raskuste ja probleemide kohta, millega lapsevanemate sooritatud lapseröövidega tegelevad töötajad oma kutsetöös kokku puutuvad
  • kasutada maksimaalselt Euroopa Parlamendi dialoogifoorumeid

Suurendada teadlikkust lepitamisest ja suurendada lepitusmenetluse kasutamist

Laste õiguste koordinaator on seisukohal, et lepitamine on toimiv ja tõhus viis piiriüleste perevaidluste lahendamiseks. Haagi konventsiooni alusel tehtud kohtuotsus lapse tagasitoomise kohta on sageli vaid pikkade kohtulahingute algus. Need võivad kesta lapse täisealiseks saamiseni.

Lepitamine võib aidata vältida pikki ja kulukaid kohtuvaidlusi – aidata vanematel jõuda ühisele otsusele, kas laps kiiresti tagasi tuua või hoiduda tema tarbetust ümberasustamisest. Lepitamine võib aidata vanematel leida pikaajalise lahenduse, võttes arvesse kõiki omavahelisi vaidlusaluseid küsimusi.

Koordinaatori hinnangul on lepituse propageerimiseks ELis veel palju ära teha. Kuigi see alternatiivne vaidluste lahendamine võib olla kiirem, odavam ja tõhusam nii asjaosaliste perekondade kui ka Euroopa kohtute jaoks, kasutatakse lepitamist vanemate sooritatud lapseröövi juhtumite lahendamiseks veel väga harva.

Tihedas koostöös Euroopa Komisjoni õigusküsimuste peadirektoraadiga  propageerib Euroopa Parlamendi laste õiguste koordinaator lepitamise laialdasemat kasutamist piiriüleste perevaidluste lahendamiseks. Kootöös kohtusüsteemi ja teiste partneritega on kavas otsida õiguslikke ja praktilisi lahendusi, millega lepitamise kasutamist suurendada.
Kuna need vanemad, kes on piiriülestes lapseröövi juhtumites kannatajad, pöörduvad kõigepealt advokaatide ja keskasutuste poole, püüame just neid toimijaid õpetada mõistma vahendamise eeliseid, et nad saaksid seda lapsevanematele soovitada juba protsessi algusjärgus.

Kui olete huvitatud tihedamast koostööst selles vallas, võtke ühendust laste õiguste koordinaatori bürooga .

Innustada ja toetada selles valdkonnas töötajate võrgustikke ning aidata edendada ja tagada kõrgeid kvaliteedinõudeid

Lapse tagasitoomise protsessi edukas lõpuleviimises on kõigis Haagi konventsiooni osalisriikides keskne osa asjaomastel keskasutustel. Laste õiguste koordinaator tahab keskasutustega sidemeid tihendada, et aidata kaasa nende õigeaegsele tegutsemisele, heale kommunikatsioonile ja vastastikuse usalduse suurendamisele. Koordinaator püüab välja selgitada korduvad probleemid, millega keskasutused kokku puutuvad, et nendega saaks tegeleda riikideülesel tasandil.

Koordinaatori büroo teeb tihedat koostööd piiriüleste vahendajate ühenduste ja vabaühendustega. Koordinaator toetab organisatsioone, kes järgivad kõrgeid professionaalsus- ja eetikanõudeid, nagu MIKK (Saksamaa) , the International Social Services , Reunite (Ühendkuningriik) , Missing Children Europe (Belgia) , Centrum IKU (Madalmaad) . Koordinaator tahab lapsevanematele soovitada üksnes vajalike teadmiste ja asjakohase väljaõppega töötajaid, kes aitaksid neil kõige tõhusamalt ja professionaalsemalt saavutada püsikindla kokkuleppe, mis vastab lapse parimatele huvidele.

Koordinaatoril on usalduslikud regulaarsed koostöösidemed ka vanemate sooritatud lapseröövijuhtumitele spetsialiseerunud Euroopa advokaatide ühendusega LEPCA – Lawyers in Europe on Parental Child Abduction . See on Euroopa Komisjoni rahastatud projekt, mille kaudu pakutakse erikoolitusi selles valdkonnas tegutsevatele advokaatidele. Koordinaatorile on hästi teada, et kohtumenetluste keerukus nõuab põhjalikke teadmisi ja suuri kogemusi rahvusvahelise eraõiguse aktide vallas, ning seetõttu soovitab ta lapsevanematele nõustajatena selle ala tunnustatud asjatundjaid.

Koordinaator teeb koostööd ka tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga . Koostöö toimub võrgustiku mitme töörühma kaudu, mis võimaldab suhelda ELi liikmesriikide õigusasjatundjatega ning keskasutuste, Euroopa Komisjoni ja nõukogu esindajatega. Peale selle püüab koordinaator arendada sidemeid kõigi asjaomaste ühendustega.

Kui kuulute mõnda selle valdkonna töötajate ühendusse ja soovite uurida koostöövõimalusi, võtke kontakti laste õiguste koordinaatori bürooga .

Toetada lapsesõbralike õigussüsteemide väljaarendamist

Judicial systems in Europe are not always adapted to the specific needs of children. The 2015 Commission report  shows that there remains much work to do to make justice across the EU truly child-friendly.

Laste vajadusi ei võeta Euroopa õigussüsteemides mitte alati arvesse. Euroopa Komisjoni 2015. aasta aruandest  nähtub, et palju on veel vaja ära teha, et õigussüsteemid kogu Euroopa Liidus tõeliselt lapsesõbralikuks muuta.

Üks oluline küsimus on lapse ärakuulamine teda puudutavas kohtumenetluses. Vanemate sooritatud lapseröövi ja lapse isikuhooldusõiguse juhtumite puhul on laste ärakuulamine ELis üha sagedasem toiming. Brüsseli IIa määruse uuesti sõnastamisel on kokku lepitud lisada säte, mis peaks järgima vähemalt ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklit 12 . Olulised on laste ärakuulamise eest vastutavate isikute suhtes kohaldatavad koolitus- ja kutsenõuded. Lapse seisukohtade mõtestatud ärakuulamine ja arvesse võtmine eeldab häid oskusi.

Kuigi selle kohustuse täitmisel on liikmesriikides suuri edusamme tehtud, jääb veel paljugi teha, et laste ärakuulamine toimuks asjakohaselt, mõtestatult ja turvaliselt.

Koordinaator tahab toetada liikmesriikide sellealast tööd, milles rakendatakse laste ärakuulamise häid kogemusi.

Koordinaator soovitab laste ärakuulamise eest vastutavatele kohtu- ja haldusasutustele asjakohaseid koolitusi korraldada.

Koordinaator püüab kaasa aidata ka last kaasava lepitamise rakendamisele ning lastega tegelevate piiriüleste vahendajate kutsenõuete kehtestamisele ja neile koolituse korraldamisele.

 
 


ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 12  

1. Osalisriigid tagavad lapsele, kes on võimeline iseseisvaks seisukohavõtuks, õiguse väljendada oma vaateid vabalt kõikides teda puudutavates küsimustes, hinnates lapse vaateid vastavalt tema vanusele ja küpsusele.

2. Selleks antakse lapsele võimalus avaldada arvamust, eriti igas teda puudutavas kohtu- ja administratiivmenetluses, vahetult või esindaja või vastava organi vahendusel siseriiklikele protsessinormidele vastavalt.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 24 lõikes 1 , on kirjas: „Lapsed võivad vabalt väljendada oma seisukohti. Neid seisukohti võetakse arvesse lapsega seotud küsimustes vastavalt tema vanusele ja küpsusele.“

Euroopa Nõukogu soovitus laste ja alla 18-aastaste noorte osaluse kohta 

Koguda teavet

Laste õiguste koordinaatorit huvitavad korduvad raskused ja probleemid, millega te piirüleste perevaidluste, vanemate sooritatud lapseröövi juhtumite ja suhtlusõigust puudutavate vaidluste puhul kokku puutute. Need võivad seonduda mõne konkreetse seigaga (nt viivitus, korralduse täitmine vm) või piirkonnaga või riigiga, millega teil oma töös tegemist on. Nii koguneb väärtuslikku teavet ja see aitab tuvastada struktuurseid suundumusi, mis mõjutavad koordinaatori tegevust ning võiksid mõjutada poliitika kujundamist ja soodustada uusi koostöösidemeid.

Kui soovita uurida koostöövõimalusi, võtke kontakti laste õiguste koordinaatori bürooga .

 
 

Maksimaalselt kasutada Euroopa Parlamendi dialoogifoorumeid

Euroopa Parlament on koht, kus toimuvad dialoogid – ELi liikmesriikide valitud esindajate omavahelised dialoogid, dialoogid paljude kolmandate riikide valitud esindajatega (parlamentidevaheliste delegatsioonide kaudu), dialoogid mitmesuguste organisatsioonide ja huvirühmadega kogu maailmast.

Tahame seda ainulaadset rikkust, neid erisuguseid foorumeid maksimaalselt kasutada selleks, et vahetada lapsevanemate sooritatud lapseröövi juhtumite lahendamises ja sellealase poliitika kujundamises osalejate häid kogemusi ning edendada nendevahelist koostööd ja suhtlust.

 
 

Contact: