skip to content
 
 
ajakirjanikud
ajakirjanikud
 
08/10/2020

Parlament tahab vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 60% võrra

Euroopa Parlament soovib aastateks 2030 ja 2040 kõrgemaid kliimaeesmärke, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus kõikides liikmesriikides.

Kasvuhoonegaaside eelarve näitab, kui palju tohib EL lähikümnendeil heitmeid õhku paisata ja aitab pidada kinni Pariisi kokkuleppest.

Kliimaeesmärkide täitmist hakkab jälgima sõltumatu kogu.

Hiljemalt 2025. aastaks tuleks järkjärgult lõpetada igasugused fossiilkütuste toetused.

Euroopa Parlament soovib aastateks 2030 ja 2040 kõrgemaid kliimaeesmärke, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus kõikides liikmesriikides.

Parlament esitas kolmapäeval oma seisukohad Euroopa kliimaseaduse kohta. Raporti poolt hääletas 392, vastu oli 161 ja erapooletuks jäi 142 liiget. Seaduse eesmärk on muuta ELi kliimaneutraalsus juriidiliselt siduvaks kohustuseks ning tagada üksikisikutele ja ettevõtjatele õiguskindlus ja ettearvatavus.

Parlament nõuab, et nii EL kui ka iga liikmesriik eraldi saavutaksid aastaks 2050 kliimaneutraalsuse ning toodaksid seejärel vaid nn negatiivseid heitkoguseid (atmosfääri paiskamata jääv süsinik). Samuti nõuavad parlamendiliikmed selle saavutamiseks piisavat rahastust.

Parlamendiliikmed tahavad, et Euroopa Komisjon esitaks hiljemalt 31. mail 2023 konkreetse kava CO2-neutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050. Kava peab tagama, et temperatuuri tõus ei ületaks Pariisi kliimakokkuleppes sätestatud 1,5 kraadi.

Lisaks soovib parlament sõltumatu teadusnõukogu moodustamist, mis hakkaks jälgima ja hindama kliimapoliitika rakendamist.

 

Fossiilkütuste toetamine peab lõppema 2025

ELi praegune eesmärk on vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 40 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Euroopa Komisjon tegi ELi kliimaseaduse eelnõus ettepaneku tõsta eesmärki vähemalt 55%-le. Parlamendiliikmed nõuavad heite vähendamist 60% võrra aastaks 2030.

Veel soovib parlament, et komisjon püstitaks 2040. aastaks vahe-eesmärgi, mis aitaks hinnata, kas EL liigub 2050. aasta kliimaneutraalsuse suunas.

Kliimaseaduse eelnõu nõuab ka seda, et EL ja liikmesriigid lõpetaksid kõikide otseste ja kaudsete fossiilkütuste toetuste maksmise hiljemalt 31. detsembriks 2025. Samas rõhutavad parlamendiliikmed, et tuleb tagada energiaostuvõimekus.

 

Tsitaat

Parlamendi raportöör Jytte Guteland (S&D, Rootsi) ütles: „Soovime, et kõik liikmesriigid saavutaksid kliimaneutraalsuse hiljemalt aastaks 2050. Et see oleks võimalik, on meil tarvis ka selgeid vahe-eesmärke aastateks 2030 ja 2040. Mul on väga hea meel ka selle üle, et lisasime ettepanekusse kasvuhoonegaaside eelarve. See aitab pidada arvet heite koguse üle, mida saame enne 2050. aastat veel õhku paisata, ilma et rikuksime Pariisi kokkulepet.“

 

Järgmised sammud

Euroopa Parlament on valmis alustama liikmesriikidega läbirääkimisi kohe, kui ELi nõukogu on leppinud kokku ühises seisukohas.

 

Taustainfo

Euroopa Ülemkogu otsustas 2019. aastal toetada 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki. 2020. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon Euroopa kliimaseaduse eelnõu, mis muudab ELi jaoks kliimaneutraalsuse saavutamise 2050. aastaks juriidiliselt siduvaks kohustuseks.

Euroopa Parlament on pidevalt nõudnud ambitsioonikamat ELi kliimapoliitikat ning kuulutas 28. novembril 2019 välja kliima hädaolukorra.

 
 

 Lisateave

 
 

 Menetlustoimik

 Pressiteade: Parlament soovib vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 60% võrra

 Euroopa kliimaseadust käsitleva raporti projekt

 Jytte Gutelandi (S&D, Rootsi) pressikonverents 7. oktoobril kell 11.00

 Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse ülevaade: „Euroopa kliimaseadus“ (inglise keeles)

 Euroopa Parlamendi analüüs: Kliimamuutused ja -meetmed

 Pressiteade: Kodanike arvates peab võitlus kliimamuutustega olema Euroopa Parlamendi prioriteet (29.11.2019)

 Euroopa Parlament soovib, et kõik liikmesriigid saavutaksid kliimaneutraalsuse hiljemalt aastaks 2050. ©Adobe Stock

 

 

Thomas HAAHR

Press Officer

 

(+32) 2 28 42976 (BXL)

 

(+32) 470 88 09 87

 

thomas.haahr@europarl.europa.eu

 

EP_Environment

 

Kadi HERKÜL

Euroopa Parlamendi büroo pressinõunik

 

(+372) 630 69 42

 

(+372) 511 75 10

 

kadi.herkuel@europarl.europa.eu

 

Inga HÖGLUND

Pressiteenistus

 

(+32) 2 283 22 82 (BXL)

 

(+32) 498 98 33 29

 

inga.hoglund@europarl.europa.eu