Mõni asi lihtsalt tuleb päästa, nõudku see siis kui palju pingutust tahes. Vähemalt nii leidsid liikumispiirangute kehtestamise järel Belgia kunstikeskuse Tictac töötajad. „Meie MTÜ on üsna noor ning me tegeleme kohaliku kunsti ja kaasaegse tantsu viimisega rahvusvahelistele lavadele. Me olime nii Euroopas kui ka rahvusvahelisel tantsumaastikul juba päris tuntud nimi,“ räägib keskuse Tictac direktor David Zambrano. Kui aga Belgias liikumispiirangud kehtestati, said keskuse töötajad kiiresti aru, et nende projekt ei pruugi kriisi üle elada. Pärast nädalatepikkust peamurdmist otsustati alustada ühisrahastamiskampaaniat. „Tahtsime projekti päästa ning ühisrahastamine oli veel üks väheseid allesjäänud võimalusi. Kampaania läks üle ootuste edukalt. Ilma kõigi nende kunstnike, tantsijate, üliõpilaste ja kunstisõpradeta, kes meile raha annetasid, ei oleks meid kindlasti enam olemas,“ nendib David.

Kadi elab Belgias, kuid ei suutnud lihtsalt pealt vaadata, kuidas pered tema koduriigis virelevad. „Sündisin Togos ja praegu on olukord seal viirusepuhangu tõttu väga halb. Liikumiskeeld on tekitanud suuri probleeme ja inimeste niigi väike sissetulek on kahanenud peaaegu olematuks. Ma lihtsalt pidin midagi ette võtma!“ Kadi otsustas hakata saatma toidupakke rasedatele ja äsja sünnitanud naistele ning vastsündinutele. Praeguseks on ta kokku pannud üle 100 toidupaki, mis saadetakse Togosse Sokodé linna. „Soovime anda vaestele peredele lapse sünniks kas või elementaarse kindlustunde,“ selgitab Kadi. „Teeme ka koostööd arstidega ja maksame vajaduse korral arstivisiitide eest.“ Euroopa Liit on ELi mittekuuluvate riikide kannatustest vägagi teadlik. Nende võitlust koroonaviiruse vastu toetatakse 20 miljardi suuruse abipaketiga „Team Europe“. Lisaks transpordib EL õhusilla kaudu väga viletsas olukorras olevatesse piirkondadesse hädatarvilikku varustust.

Saint-Pierre’i haigla on Brüsseli üks peamistest koroonahaiglatest, mistõttu on neil abikäsi alati vaja. Elena andis end kiiresti vabatahtlikuna üles. „Tahtsin lihtsalt väga aidata,“ ütleb ta. Elena jõudis Euroopa Parlamendi Brüsseli meditsiiniteenistuses töötada vaid aasta, enne kui 16. aprillil Saint-Pierre’i haigla intensiivraviosakonda suundus. „Halvim oli küll juba möödas, kuid intensiivravi osakond oli ikka veel täis. Mina pidin aitama eesliinil tegutsevaid meditsiiniõdesid. Hoolitsesime patsientide eest, ravisime neid ja pakkusime tuge,“ ütleb ta. Belgia hakkab juba taastuma, nii et Elena saadeti haiglast oma töökohale tagasi. „Tahtsin haiglasse jääda kuni epideemia lõpuni, kuid pidin oma tööle tagasi minema. Elan neile siiski ka edaspidi väga kaasa,“ ütleb ta lõpuks.

Kui ELi liikmesriigid panid piirid kinni, ei pääsenud paljud eurooplased tagasi kodumaale. Me kõik teame, et kriisi ajal on kõige parem olla kodus, kuid mida teha siis, kui oled pandeemia alguses veel välismaal? Näiteks nagu Awa. Awa on pärit Belgiast, kuid kriisi alguses oli ta reisimas Senegalis. Tema tagasilennu Euroopasse organiseeris Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus, et nii Awa kui ka tuhanded teised ELi elanikud jõuaksid turvaliselt koju tagasi. Euroopa Liit aitab liikmesriikidel koordineerida konsulaarabi ja ELi elanike repatrieerimist ükskõik kust maailmaotsast. Seni on nad aidanud kriisi ajal tagasi Euroopasse umbes 85 000 inimest.

Belgias võivad keerulises olukorras naised abi küsimiseks alati helistada naiste õiguste organisatsioonile „Vie Féminine“. COVID-19 tekitas aga lisaprobleemi: naiste vajadus abi järele kasvas, samal ajal kui organisatsioonil oli üha raskem oma tööd korraldada. Fatima ja Yasmina leidsid olukorrale uudse lahenduse. Nad organiseerisid iga päev töötavad abitelefonid, et aidata Charleroi naistel hoida sotsiaalseid sidemeid ja kasutada sotsiaalõigusi. Samasugust toetust on Vie Féminine korraldanud veel viies Valloonia piirkonnas. Lisaks abitelefonile lõid organisatsiooni kaks esindajat ka Facebooki grupi nimega „Liikumispiirangute ajal üheskoos“. „Naised saavad selles grupis teistega kontakti hoida ja üksteist liikumispiirangute ajal toetada. Jagatakse kõike – nii ideid laste lõbustamiseks kui korraldatakse ka toidu kohaletoomist ja abi andmist hädaolukorras. Oleme loonud grupi, mille liikmete seas valitseb üksteise toetamise vaim,“ ütlesid Fatima ja Yasmina.

Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas 2020. aasta õdede ja ämmaemandate aastaks, et tähistada Florence Nightingale’i 200. sünniaastapäeva. Keegi ei osanud aimata, et sellest saab ka rahvusvahelise tervishoiukriisi aasta, mis ei jäta puutumata ühtegi ühiskonna tasandit. Praegu kannatab pandeemia tõttu terve maailm ja meditsiiniõed on selles võitluses esirinnas. Paljud neist on pidanud oma tavapärast tegevust muutma. Nii ka Jacqueline, kes tegeleb tavaliselt füsioteraapiaga, kuid aitab nüüd COVID-19 patsiente. Selline paindlikkus ei ole õenduses midagi uut. Läbi ajaloo on õdedel olnud kriisiolukordades tähtis roll. Nende hoolitsus ja leidlikkus on päästnud palju elusid ja vähendanud kannatusi. Euroopa Liit püüab tagada, et kõigil tervishoiutöötajatel oleks olemas vajalikud vahendid, et teha oma tähtsat tööd ja olla sealjuures kaitstud.

Pandeemia ajal peavad eakad ja riskirühmadesse kuuluvad inimesed poeskäimist piirama. Sellepärast hakkas Erika oma Belgia külapoes korraldama ka kauba kojutoimetamist, et kellelgi esmatarbekaupadest puudust ei tuleks. Erika annab klientidele sotsiaalmeedia kaudu teada, kas tal on nende soovitud kaupu või mitte, ning toetab ka kohalikke tootjaid ja tarneahelaid. Erika pood kuulub Belgia saksakeelse kogukonna väikepoodide ühendusse Emma 2.0. Praegu tegeleb ühendus eelkõige sotsiaalse vastutuse projektidega hõredalt asustatud maapiirkondades.

Pandeemia tõttu on paljud leibkonnad rahalistes raskustes ja neil on toidu jaoks vähem raha kui tavaliselt. Üksikvanemaga perekonnad, töötud, üliõpilased, pagulased, sisserändajad ja paljud teised seisavad silmitsi toidupuudusega. Toidupakkide annetamine võib anda kindlama tunde paljudele kodudele. Seetõttu otsustasid kolm Brüsselis Anneessensi piirkonnas elavat sõpra Mohamed, Bilal ja Hamza kohe pärast liikumispiirangute algust käivitada solidaarsusalgatuse. Nad valmistavad ette ja viivad kohale eraisikute või jaemüüjate annetatud toidupakke. Mingit rahalist toetust nad seejuures ei saa. Tänaseks osaleb selles tegevuses üle 20 vabatahtliku. Kolme mehe eeskujul on sarnased algatused hakanud tekkima ka teistes Brüsseli piirkondades.

Ühendus „Solidarité Grands Froids“ on vabatahtlike poolt juhitud organisatsioon, mis töötab aasta ringi Brüsseli kodutute heaks. Koroonakriisi tõttu sulges enamik kodutuid aitavatest ühendustest oma ukse, mis muutis meie „nähtamatute naabrite“ igapäevaelu veelgi raskemaks. Ühenduse asutaja Cynthia Simpson otsustas, et ta ei saa käed rüpes istudes pealt vaadata, kuidas tervishoiukriis tõukab neid viletsas olukorras olevaid inimesi veelgi hullemasse olukorda. Ta otsustas koos kaheksa vabatahtliku ja kahe kokaga hakata abivajajatele pakkuma kvaliteetset ja tervislikku toitu. Sõna levis kiiresti ja varsti oli see paljudele teada, et Brüsseli peamistes rongijaamades ja kesklinnas pakutakse kell 16.00 maitsvat sööki. Veel annavad nad inimestele kaasa väikese koti hügieenitarvete, puhaste sokkide ja muude annetatud vajalike esemetega.

Eakate õigusi ja väärikust tuleb austada ka pandeemia ajal. Anne-Sophie on eakate õiguste eest seisva üleeuroopalise võrgustiku „AGE Platform Europe“ peasekretär. Eakate panus oma peredes ja kogukondades on hindamatu. Tavaliselt hoolitsevad nad ennastsalgavalt oma lastelaste, sugulaste ja abi vajavate naabrite eest. Võrgustik „AGE“ hakkas juba kriisi alguses juhtima tähelepanu pandeemia mõjule eakate õigustele ning selgitas eetilisi probleeme. Eakatele tervishoiu- ja pikaajalisi hooldusteenuseid osutavad asutused peavad teadvustama ja võtma arvesse eakatele omaseid raskusi, sealhulgas nende juurdepääsu meditsiinilisele abile ja hooldusele. „AGE“ on koostöös liikmetega avaldanud oma seisukoha COVID-19 ja eakate õiguste kohta ning loonud eriveebisaidi nõuannetega, kuidas toetada isolatsioonis viibivaid eakaid.

Vaktsiin on hädavajalik, et kaitsta riskirühmi, takistada viiruse levikut ja leevendada tervishoiusüsteemide olukorda. Loomulikult on seda vaja ka võimalikult kiiresti. Lisaks sellele, et vaktsiin peab olema ohutu ja toimiv, peab miljoneid vaktsiinidoose saama toota ruttu ja taskukohase hinnaga. Kolm Euroopa biotehnoloogiaettevõtet – Itaalia ReiThera Srl., Saksamaa LEUKOCARE AG ja Belgia Univercells S.A. – otsustasid seda arvesse võttes koostööd teha ja moodustada üleeuroopalise konsortsiumi, et COVID-19 vaktsiin ühiste jõududega välja töötada ja tootmisse anda. Vaktsiini kliinilised uuringud peaksid algama 2020. aasta suvel ning see peaks minema suurtootmisse üsna varsti pärast seda. Partnerid tõid ühisesse projekti oma spetsiifilised erialateadmised vektorvaktsiinide väljatöötamisest, ülesehitusest ja tootmisest. EL korraldas konsortsiumile raha kogumiseks veebipõhise korjanduse ning sellega loodetakse koguda 7,5 miljardit eurot, et võidelda terves maailmas leviva koroonaviiruse vastu ning arendada vaktsiine, ravimeid ja diagnostikavõimalusi.

Julie (asutaja) ja Cathy lõid Facebooki grupi „Les Petites Mains Bruxelloises pour des Blouses“. See ühendab vabatahtlikke hobiõmblejaid, kes teevad inimeste annetatud voodipesust ja laudlinadest meditsiinitöötajatele kaitserõivaid. Praeguseks on haiglatele ja hooldekodudele õmmeldud üle viiekümne kaitsekostüümi. Julie ja Cathy ootavad uusi vabatahtlikke liituma, sest tellimusi on ootel üle viiesaja.

Maskid aitavad vältida COVID-19 levikut ja kaitsta inimesi. Suure nõudluse tõttu ei pruugi aga ühekordseid maske lihtsasti leida. Masque tissu – Solidarité Coronavirus – Belgique toodab ja levitab korduvkasutatavaid maske. Nende Facebooki grupi kaudu saavad inimesed maskivalmistajatega otse ühendust võtta.

Ka karantiiniajal on tähtis terve püsida ning süüa vastutustundlikult ja kestlikult toodetud toitu. Joelle töötab kooperatiivis, mis müüb kohalikke, eetiliselt toodetud mahetoiduaineid. Tema sõnul on ettevõtte eesmärk edendada isegi praegusel erilisel ajal tervislikku toitumist. Praegustes keerulistes oludes peavad kõik kokku hoidma – nii töötajad, tarbijad kui ka üldse kõik eurooplased. Kohalikud ettevõtted püüavad oma kogukonda ja tootjaid igati aidata, eriti kriisiajal, ning seda tuleb tunnustada ja teadvustada!

Välismaal elavatel itaallastel on olnud väga raske pealt vaadata, kui rängalt pandeemia nende kodumaad räsib. Belgias tegutsev noorte itaallaste võrgustik otsustas, et tahab kuidagi aidata. Nii hakati korjama raha Itaalia Punase Risti toetamiseks. Kogutud raha annetatakse Itaalia Punase Risti töötajatele ja vabatahtlikele, et toetada arstiabi andmist, kohalike elanike abistamist ja tugiteenuste korraldamist. Selliseid näiteid leiab kogu Euroopast. Liikmesriikidevahelise koostöö hõlbustamiseks võeti aga ELi tasandil vastu piiriüleseid terviseohte käsitlev otsus, mille kohaselt tuleb tagada meditsiinitarvete võrdne ja õiglase hinnaga jagamine kõikjal Euroopas. Nii aidatakse Itaalial ja teistel eriti rängalt kannatanud riikidel vajalikku varustust hankida.

Kui kogu maailma inimesed oma elu internetti ümber kolisid, otsustas Elena hakata karantiini tõttu koju jäänud inimestele veebis tasuta joogatunde korraldama. Mõte osutus ootamatult menukaks. Juba esimesel kahel nädalal annetasid tema tundides osalejad treeningute eest Itaalia haiglatele kokku üle 800 euro. Ühtsust ja Euroopa solidaarsust saab toetada mitmel viisil. Elena on innustav näide sellest, et eurooplasi on võimalik isegi tervisealase eriolukorra tingimustes kokku tuua. Paljud digiettevõtted, näiteks Netflix, YouTube ja Facebook on seejuures nõustunud Euroopa Liidu palvel videote voogedastamise kvaliteeti alandama, et olukorras, kus varasemast rohkem inimesi kodus viibib, internetiühendust Euroopas mitte üle koormata.

Kui muusikakoolid suleti, hakkas Roch otsima viise, kuidas oma õpilastega edasi suhelda ja tunde jätkata. Alguses lasi ta õpilastel töid lindistada ning andis neile salvestiste põhjal tagasisidet. Õpilased osutusid aga nii motiveerituks, et Roch otsustas moodustada flöödimängijate kaugorkestri ning esitada sellega Rotterdami filharmooniaorkestri eeskujul Beethoveni pala „Ood rõõmule“. Nii andis Roch lastele lisaks õpingute jätkamisele ka põneva eesmärgi. Projekt kasvatab piiriüleseid sõprussidemeid ja ühtsustunnet ning annab tõestust sellest, et muusika ja kunstid ühendavad meid ka rasketel aegadel. Meil on Euroopas nii palju ühist, kogu meie sarnane kultuuritaust peaks meid panema rohkem kokku hoidma. Lisaks ühisele minevikule on meil praegu aga ka ühine vaenlane – COVID-19.

Facebooki grupi Solidarité Solidariteit Brussels Bruxelles Coronavirus taga on üheksa noort Brüsseli naist, kes mõtlesid välja, kuidas tavainimesed saaksid abi vajavaid organisatsioone ja meditsiinitöötajaid toetada. Lihtsamalt öeldes koordineerib grupp abipakkumist ja nõudlust. Enamik inimesi tahaks ju tegelikult aidata, sageli lihtsalt ei teata, kuidas. Grupiliikmed töötasid ühiselt välja tõhusad strateegiad, kuidas abivajajatele ja eesliinitöötajatele kasuks olla. Tänu neile on heasoovijatel nüüd struktuur, mis võimaldab hõlpsasti näha, kus abi parajasti kõige rohkem vaja läheb.

Nagu paljud teisedki eurooplased, püüab Philippe koos oma KU Leuveni ülikooli kolleegidega epideemiate kulgu ja COVID-19 levikut paremini tundma õppida. Euroopa Liit toetab epidemiolooge nagu Philippe, kes aitavad liidul viiruste ohule teaduslikke lahendusi leida. Epideemiate puhul on alati kõige tähtsam panustada teadusuuringutele. Selleks et probleem lahendada, tuleb seda ju kõigepealt mõista. Selle nimel Philippe ja tema kolleegid praegu töötavadki.

Mihaela töötab Brüsselis Logiscool Montgomerys, mis õpetab lastele ja noortele kodeerimist. Kui koolid epideemia tõttu suleti, töötati seal kiiresti välja videotunnid ning õpetamist jätkati veebis. Kriis on juba näidanud, et digitehnoloogia, robootika ja tehisintellekt on äärmiselt olulised valdkonnad. Mihaela ja tema töökaaslased usuvad, et nende kohus on õpetamist jätkata, sest nende valdkondade tundmine võimaldab eurooplastel tulevikus pandeemiate ja nende tagajärgedega paremini toime tulla. Euroopa riigid, piirkonnad ja linnad püüavad kõik oma elanikke aidata. Euroopa Liit eraldas oma solidaarsusfondist riikidele koroonavastase võitluse toetamiseks kuni 800 miljonit eurot.