Alberto on alati töötanud oma kogukonna hüvanguks. Mahepõllumehe jaoks nagu tema tähendas see kvaliteetse toidu toomist Laguna de Negrillose elanike lauale ja kaugemalegi. Seda jätkas ta ka COVID-19 ajal. Pandeemia ajal võttis ta aga appi ka pühapäevad. Tema lõputud jõupingutused pälvisid laialdast tähelepanu ning leidsid äramärkimist ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni poolt. „Me jätkasime oma tavapärast tööd, kuid pakkusime koos teiste põllumajandustootjatega välja ka idee aidata ametivõimudel desinfitseerida tänavaid ja teisi võimalikke avalikke nakkuskohti,“ seletab Alberta. „Pakkusime selle mõtte välja ning ametivõimud andsid meile vajalikud juhised.“ Alberto kogus kokku rühma vabatahtlikke, kellel oli vaid üks motivatsioon: teha koostööd ning päästa ja kaitsta vanemaealisi nakatumise eest. Vabatahtlikud kasutasid võimaluse korral oma traktoreid, aga töötasid ka jala. Nii näitasid nad kõigile, et nende peale võib alati kindel olla.

COVID-19 pandeemia tekitas restoraniomanikele üle Euroopa tohutut ebakindlust. Viri koges seda isiklikult, kui oli sunnitud sulgema oma restorani „El Llar de Viri“, kuna Hispaania kehtestas laialdased liikumispiirangud. „Otsus kõigi restoranide sulgemise kohta tabas meid nagu välk selgest taevast. Me ei suutnud seda alul uskuda,“ kirjeldab Viri. „Võiks öelda, et me läbisime mitu etappi. Kõigepealt tundsime suurt ebakindlust, seejärel lihtsalt hämmingut. Ühel hetkel aga saad aru, et lihtsalt mitte midagi teha ei ole ka võimalik.“ Viri otsustas käised üles käärida. Ta rajas köögiviljaaia ning hakkas klientidele toidupakke kokku panema. „Kogu meie tooraine kasvab siinsamas,“ ütleb ta õhinal. Virile tegi püsiklientidega kohtumine pärast restorani taasavamist suurt rõõmu. Kuigi ta ei tea veel täpselt, mis tulevik toob, naudib ta iga hetke oma klientidega.

13. märtsil sulges Hispaania piirkond Murcia koroonaviiruse leviku takistamiseks oma piiri. Selle vajaliku sammu tõttu seiskus aga kogu turism, millest Murcia suurel määral sõltub. Otsus tabas rängalt sukeldumiskeskuse omanikku Isabel Laguardiat. Ta oli sunnitud keskuse sulgema ja loobuma töötajate palkamisest kevadvaheajaks ja suvehooajaks. EL tõttas väikestele ettevõtetele kiiresti appi ning muutis uue õigusaktiga riigiabi andmise varasemast tunduvalt hõlpsamaks. See võimaldas Hispaania valitsusel ettevõtteid kiiresti toetada ja koroonaviiruse puhangu ajal koondamisi ära hoida. Nüüd saavad liikmesriigid COVID-19 tõttu raskustesse sattunud inimesi ja ettevõtteid, eriti väikeettevõtteid kiirelt ja tõhusalt aidata. Toetuskavade raames saab ettevõttele kiireloomuliste kulude katteks eraldada kuni 800 000 eurot.

Salad Planet on einelaud, mille eesmärk on pakkuda klientidele tervislikku, värsket ja kohalikku sööki. Selle salativaliku kontseptsioon osutus kiirelt väga menukaks ja koht läks Valencia elanike seas ruttu moodi. Ulatuslikud liikumispiirangud olid Salad Planeti omaniku Antoine’i jaoks kui ehtne õudusunenägu. „Koroonapuhangu tõttu olin ma sunnitud restorani 15. märtsist kuni 10. maini kinni panema. Mu palgaline ja mina pidime taotlema ajutist töötushüvitist,“ meenutab ta. Ka restorani taasavamine ei olnud lihtne. Alguses saime müüa ainult kaasa, nüüd võivad kliendid ka kohapeal süüa. Kõigepealt anti meile luba teenindada terrassil, aga ainult pooles mahus. Siis anti luba avada ka restoran, see töötab praegu 30% mahutavusega. „Salad Planet asub Valencia äripiirkonnas, aga mu püsikliendid teevad ju septembrini kodutööd! Ma olen jäänud ilma enamikust oma regulaarsetest külastajatest. Praegu töötan ma ikka veel üksi, mu palgaline on endiselt ajutisel töötuslehel,“ ohkab Antoine.

Hispaanias on sajad jalatsimeistrid ehk aparadorad otsustanud koroonaviiruse vastases võitluses kaasa lüüa ning toota inimestele kodust ja jalatsitööstuse vahenditega tasuta maske ja kaitseriietust. Alguses oli see kõigest eksperiment. Nüüd toodavad naised iga päev sadu maske ning kasutavad oma teadmisi ühiskonna hüvanguks. Neist kellelgi ei ole oma ajast ja vaevast kahju ning nad tulevad hästi toime ka tehniliste probleemidega. „Tavaliselt õmbleme me nende masinatega jalatseid. Kanga töötlemine on keerulisem ja nõuab suurt täpsust, sest maskide jaoks kasutatav materjal on väga õhuke ja läheb kergesti katki,“ seletab Pilar. Kuna aga Alicante maskivarud olid ammendumas, ei lasknud naised end raskustest kõigutada. Neile annetatakse õmblemiseks siiani ohtralt steriliseeritud materjali ning neil jätkub tahet ka probleemidest jagu saada.

26-aastane Ainhoa kavatses oma meditsiiniõpinguid jätkata ning spetsialiseeruda sünnitusabile ja günekoloogiale. Pandeemia tõttu pidi ta aga plaanide teostamise edasi lükkama. COVID-19 vastases võitluses kaasa löömiseks otsustas ta hoopis minna tööle hooldekodusse. Hispaanias surid paljud COVID-19 patsiendid just hooldekodudes, sest seal on koos palju kaitsetuid inimesi. Viirus ei ole kaugeltki veel võidetud, ent Ainhoa julgeb juba rahulikumalt hingata – tema hooldekodus ei ole avastatud ühtegi nakatunut. Pärast ajutise hooldekodutöö lõpetamist plaanib ta siiski haiglas residentuuri alustada. Tema sõnul on hooldekodus töötamine olnud aga rikastav kogemus nii ametialaselt kui ka inimesena, sest eakatelt ja nende väärtushinnangutest on palju õppida. „Me saame sellest varsti üle, me saame hakkama,“ rõhutab ta kõigile.

Kui pandeemia Hispaaniasse jõudis, tundis Elena, et ta peab aitama arste ja meditsiiniõdesid, kes võitlevad inimelude eest. Ta õppis kiiresti õmblema, kasutades ema vana õmblusmasinat, ja hakkas valmistama kodus leiduvatest riidetükkidest maske. Esimesed 25 maski viis ta naabruses asuvasse hooldekodusse. Siis sai ta teada naabri loodud õmblusrühmast, mille iga liige lubas 5 päeva jooksul õmmelda 200 maski. Politsei tõi neile tööks vajalikku materjali, pärast käis maskidel järel ning jagas need jaoskonnas laiali. Elena võttis selle väljakutse vastu ja liitus seejärel veel teise õmblusrühmaga, kes valmistas arstikitleid Madridi hooldekodudes töötavatele meditsiinitöötajatele. Hiljuti ühines Elena ka rühmaga „Sponge Cakes“ (biskviidid), mis viib igal nädalal rohkem kui 100 kodus valmistatud biskviiti varjupaikadele, Punasele Ristile ja muudele organisatsioonidele, kes jagavad toitu ebasoodsas olukorras olevatele peredele. Seda kõike teeb Elena kaugtöö ja oma kolme lapse kõrvalt.

Eusebio Alonso Redondo korraldab järelevalvet Tarragona toidupanga üle, mis varustab iga päev toiduga rohkem kui 25 000 inimest kogu Tarragona provintsis. Pensionile jäänud notar Eusebio pühendab nüüd oma aja sellele solidaarsele ettevõtmisele, mis viimasel ajal üha laieneb. Toidupank saab iga päev mitu tonni toiduaineid põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtetelt, supermarketitelt, suurtelt kauplustelt ja maapiirkondade ühistutelt. Ka ise mitte kõige paremal järjel olevad perekonnad annetavad toidupangale 10 või 15 eurot, et abivajajatele toitu osta. „Kas on olemas veel suuremat solidaarsust?“ ütleb Eusebio kokkuvõtteks. Euroopa inimeste toetus abivajajatele paneb Eusebiot hindama Euroopa Majandusühenduse loojaid ja nende tohutut inimlikku, intellektuaalset ja poliitilist suuremeelsust, tänu millele sündis 1957. aastal Rooma leping. Eusebio ütleb: „Armastus ja solidaarsus käivad käsikäes. See on meie pärand tuleviku heaks.“

Terviseteemadele spetsialiseerunud ajakirjanikuna on David COVID-19 kohta info jagamises esirinnas, kajastades peamiselt Hispaania tervishoiuametnike pressikonverentse. Meediagrupi Europa Press liikmena aitab ta viiruse vastu võidelda kontrollitud andmeid ja fakte esitades, et kummutada väärinfot ja valesid. Nagu kõik hispaanlased, on ka tema töötanud kodust ja järginud rangelt liikumispiiranguid, kuigi see teeb olukorra kajastamise veelgi raskemaks. Sel viisil oma lugejate heaks töötades kaitseb ta aga nii ennast kui ka teisi ja lõppkokkuvõttes päästab elusid. Sedamööda, kuidas pandeemia on laienenud, on hoogu juurde saanud ka väärinfo pandeemia, mille tagajärjel vohavad nii kahjulikud tervisenõuanded kui ka vandenõuteooriad. Sellele vastukaaluks pakub trükimeedia kinnitatud, teaduslikke, faktipõhiseid uudiseid ja analüüse. ELi eksperdid ja poliitikud korraldavad regulaarselt videokonverentse, et vahendada teavet selle kohta, kuidas astuda vastu väärinfo mõjule.

Koroonaviirusest aitaks jagu saada vaktsiin. Santiago de Compostela ülikooli CIQUS-hoone laboratooriumis tegeleb vaktsiini väljatöötamisega meeskond, kuhu kuuluvad Tomás Pose, Natalia Barreiro, Rebeca Menaya ja José Manuel Martínez Costas. Nende töö hõlmab igasugust päritolu rakkude programmeerimist, et need toodaksid viiruse proteiine absorbeerivaid mikrosfääre. Nagu kõigi vaktsiinide puhul, on eesmärk on kutsuda kehas viiruse peatamiseks esile immuunreaktsioon. Tomási sõnul võtab vaktsiini väljatöötamine aega rohkem kui aasta, kuna enne vaktsiini ohutuks tunnistamist tuleb korraldada kuni kolm kliinilist uuringut. Kuid ka ainuüksi selles laboratooriumis loodud innovaatiline süsteem on paljulubav. Teaduse, innovatsiooni ja kõrghariduse ministeeriumi alla kuuluv Carlos III terviseinstituut toetas meeskonda hiljuti 150 000 euroga, aidates neil alustada projekti järgmise ja väga olulise etapiga.

Paljudes riikides on eakad kõige suuremas ohus ja neil on seetõttu eriti raske. Kuigi kõikidel on oht nakatuda koroonaviirusesse, on eakatel palju suurem oht raskelt haigestuda nii vanusest tulenevate eripärade kui ka juba olemasolevate terviseprobleemide tõttu. Yolanda ja ta tütar Aitana on võtnud oma südameasjaks aidata vanu inimesi sellel raskel ajal. Aitana hoolitseb selle eest, et ta vanavanematel oleks piisavalt süüa. Ta aitab koostada ema jaoks poenimekirja ja viib toidukaubad nende ukse taha kohale. Aitana hoiab nendega videokõnede abil pidevalt ühendust, et vanavanemad ei tunneks end üksi ja saaksid tuge. Yolanda aitab ka oma kortermaja teisi vanemaid inimesi, kes vajavad praegu rohkem teiste abi. Ta teeb riskirühma kuuluvate inimeste elu lihtsamaks, viies nende prügi välja ja tuues apteegist neile ravimeid.

Enne COVID-19 puhangut töötas Mindaugas Gudelis arstina jalgpalliklubi FC Barcelona juures. Juba epideemia alguspäevadel avaldas ta soovi ühineda Hispaania Lleida haigla eesliinitöötajatega ja hakkas video vahendusel jagama faktidel põhinevat nõu. Tema videod said Leedu sotsiaalmeedias kiiresti populaarseks.

Ignacio sai Singapuris elavatelt sõpradelt enda tarbeks hulga kaitsemaske. Tööle minnes märkas ta, et Hispaania tsiviilkaardi (Guardia Civil) liikmed, kes kontrollivad ohutusreeglite ja piirangute järgimist, teevad oma tööd ilma kaitsevarustuseta. Ignacio pakkus oma maskitagavara politseinikele, kes olid tema isetust teost sügavalt liigutatud.

Karantiin on toonud kaasa palju probleeme. On majanduslikke raskusi, eriti inimestel, kes kaugtööd teha ei saa. Kuid suhtluse ja muude tegevuste piiramine on seadnud löögi alla ka vaimse tervise. Et kaasinimesi aidata, koostasid kümme spetsialisti juhendi selle kohta, kuidas karantiin psühholoogiliselt mõjub ja kuidas sellega toime tulla. Juhend „psiCOVIDa-10“ on abiks kõigile. Erilist tähelepanu on selles pööratud eakatele, lastega ja/või puuetega lastega peredele, haigete hooldajatele, kaugtöötajatele, tervishoiu ja muude n-ö eesliini elukutsete esindajatele.

Koroonakriisi ajal, kui inimesed püsivad kodus, on majutussektor eriti raskes olukorras. Sara ettevõte on annetanud praeguseks juba miljon eurot, et toetada töötajaid, keda COVID-19 kriis on mõjutanud, ning pakkuda kõigile majutus- ja toitlustussektori töötajatele veebikoolitusi. Me ei tea veel, millal see kriis läbi saab. Ent Euroopa Liit on juba alustanud uue eelarve koostamist, et sellest tugevamana välja tulla.

Matilde on Complutense ülikooli professor, kes töötab ka Madridis Gregorio Marañóni ülikooli haiglas anestesioloogina. Epideemia puhkedes aitas ta muretseda haiglasse lisavoodid, mis on ette nähtud kriitilises seisundis patsientidele. Nii sai haigla anda haiguspuhangu haripunktis ravi korraga 115-le kriitilises seisundis haigele, samas kui puhangu alguses oli kohti vaid 40 sellisele patsiendile. Tänu lisavooditele said ravi ka kõige raskemalt haiged ja päästeti palju elusid. Kolleegide pühendumus ja teovõime on Matildet sellel keerulisel ajal positiivselt üllatanud. Euroopa Komisjon piiras aga omalt poolt isikukaitsevahendite eksporti väljapoole ELi, et tagada meditsiinitöötajatele vajaliku varustuse olemasolu.

Amparo töötab Carlos III tervishoiuinstituudis. Tema ülesanne on koguda COVID-19 jälgimissüsteemidest ja teisestest andmeallikatest viiruse kohta võimalikult palju teavet, mis aitaks kohalikel ja riiklikel tervishoiuasutustel pandeemiat paremini hallata. Amparo töörühm osaleb ka projektis I-MOVE-COVID-19, mida rahastatakse ELi raamprogrammist „Horisont 2020“. Programmist „Horisont 2020“ eraldati 17 valitud teadusprojektile kokku 47,5 miljonit eurot, et viirust põhjalikumalt tundma õppida ja selle kliinilist haldamist parandada. Käimas on ka innovatiivsete ravimite algatusega seotud ravi ja diagnostika valdkonna projektikonkurss mahus 45 miljonit eurot, et võidelda nii praeguse kui ka tulevaste koroonaviiruse puhangutega.

Eduardo töötab uudisteagentuuris Europa Press fotoajakirjanikuna, mis tähendab, et tal lasub tohutu vastutus näidata meile kõikidele, mis maailmas tegelikult toimub. Fotoajakirjanikud on ajaloosündmuste tummad tunnistajad. Nende ülesanne on kajastada tegelikkust ning vältida tõlgendusi, kompromisside tegemist ja sekkumist. Fotograafia on meie kõigi jaoks väga tähtis, sest pildikeel on meie ajastu ainus universaalne keel. Fotoajakirjanikud jäädvustavad maailmas valitsevat kaost ning toovad seeläbi meid ümbritsevasse segadusse selgust. Nad juhivad tähelepanu asjadele, mis jääksid muidu märkamata, ning tänu neile saame me aimu kaugete maailmanurkade inimeste tegemistest ja sündmustest. Koroonaviiruse puhangu kohta levib ka väärinfot, mis takistab pandeemia ohjeldamist. Euroopa Liit püüab kõigiti juhtida inimeste tähelepanu sellele, kui ohtlik on väärinfo inimeste tervisele ja ka demokraatiale. Me ju järgime sotsiaalse distantseerumise nõuet ja peseme hoolega käsi – ning libanõuannete ja manipulatsiooni tõkestamine on sama oluline.

Eesliinitöötajatele saab abiks olla ka siis, kui me viirusepuhangu takistamiseks kodus püsime. Sara leidis võimaluse aidata nii, et hakkas oma Madridi kodus tervishoiutöötajatele maske õmblema. Tavaelus on Sara õpetaja, ent ta otsustas tekkinud vaba aega ära kasutada ning teha ka midagi muud ühiskondlikult kasulikku ja vajalikku. Selliseid näiteid, kus ühe inimese teost saavad abi paljud, võib tuua kogu EList. Viirusepuhangu ajal peame me kõik püüdma üksteisele abiks olla. Ütleme täna aitäh oma tuttavatele, kes Euroopa solidaarsusele omal moel kaasa aitavad!

Üksainus lahke žest võib lükata veerema heategude lumepalli, mis aina edasi kasvab. Nii juhtus Ana María ja tema abikaasaga. Viiuldajatena otsustasid nad ühel päeval kodurõdult naabritele improviseeritud kontserdi korraldada. Järgmisel päeval ühines nendega teiselt rõdult vioolamängija ning ülejärgmisel päeval kolmandalt rõdult saksofonist. Nüüdseks ootab kvarteti igapäevast lõunakontserti kogu naabruskond, keda lohutab nii muusika kui ka teadmine, et me ei ole selles kriisis üksi. Paljud eurooplased on juba oma oskustele ja andele kampaanias #EuroopaCOVID19vastu rakendust leidnud. Kindlasti saate ka teie mõne enda jaoks südamelähedase tegevusega teiste elu rõõmsamaks muuta. Me saame kõik Euroopa jaoks midagi ära teha ja me saame ka sellest kriisist koos üle!

Cecilia peab oma abikaasaga väikest piimatalu, kus peale nende rohkem töötajaid ei olegi. Mõlemad on uhked, et on suutnud ka kriisi ajal tootmist jätkata ning tagada värske piima jõudmise poelettidele, sest see on ju paljudele peredele vajalik elementaarne toiduaine. Cecilia, nagu paljud teisedki selle kandi peretalud, saab Euroopa Liidu põllumajandustoetust. Ta on oma töö üle uhke. Nii tema kui ka tema abikaasa teavad, et inimesed loodavad nende peale ja ehkki tavalistel aegadel peetakse nende toodetavat esmatarbekaupa enesestmõistetavaks, on see praegu suures hinnas. Kuigi ajad on rasked, töötavad mõlemad probleemidele vaatamata väsimatult edasi.