Euroopa Komisjon esitab seadusandliku ettepaneku Euroopa Parlamendile.
Komisjonil puudub ettepanekute esitamiseks tähtaeg
Volinike kolleegium võtab komisjoni ettepanekud vastu kirjaliku menetluse kohaselt (aruteluta) või suulise menetluse kohaselt (aruteluga). Kui nõutakse hääletust, otsustab komisjon lihthäälteenamusega.
Kui arvate, et EL peaks algatama õigusakti, on selleks mitu võimalust:
Komisjoni esitatud dokument on ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja ELi Nõukogu määrus (või direktiiv või otsus) konkreetses asjas.
Dokumendi viide on koostatud järgmiselt: COM(4-kohaline aastaarv)4-kohaline number.
Seitsmendal ametiajal (2009–2014) esitas komisjon kaasotsustusmenetluse/seadusandliku tavamenetluse raames 584 ettepanekut, mis on rohkem kui kuuenda ametiaja (2004–2009) 508 ja viienda ametiaja (1999–2004) 432 ettepanekut.
Seitsmendal ametiajal moodustasid kaasotsustusmenetluse/seadusandliku tavamenetluse ettepanekud 89% kõigist 658 komisjoni esitatud õigusaktist, kuuendal ametiajal oli see näitaja 49% (1041 ettepanekust), viiendal ametiajal 42% (1028 ettepanekust) ja neljandal ametiajal 21%.
Euroopa Komisjon koostab seadusandlikke ettepanekuid omal algatusel, teiste ELi institutsioonide või riikide taotlusel ja ka kodanikualgatuse põhjal. Sageli eelneb ettepanekule konsulteerimine avalikkusega. Lõpliku ettepaneku edastab komisjon samaaegselt Euroopa Parlamendile, ELi Nõukogule ja liikmesriikide parlamentidele ning mõnel juhul ka Regioonide Komiteele ning Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.
Esimese lugemise ajal vaatab Euroopa Parlament komisjoni ettepaneku läbi ja võib selle vastu võtta või seda muuta.
Parlamendi esimesele lugemisele ei kehti ajaline piirang.
Parlamendikomisjonis ja täiskogul tehakse otsus antud häälte lihtenamusega.
Kui komisjon saadab parlamendile seadusandlikku ettepaneku, alustavad raportöör ja variraportöörid (tavaliselt iga fraktsiooni poolt menetluse jälgimiseks nimetatud (…)
Parlament võtab vastu Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoha.
Seitsmendal ametiajal (2009–2014) läks kaasotsustuse/tavamenetluse ettepanekutest 14% keskkonnakomisjonile, 11% majandus- ja rahanduskomisjonile, 10% rahvusvahelise kaubanduse komisjonile ja 10% kodanikuvabaduste komisjonile.
Kuuendal ametiajal (1999–2004) läks kaasotsustusettepanekutest 20% keskkonnakomisjonile, 18,3% õiguskomisjonile ja 11,4% transpordikomisjonile.
Euroopa Parlamendi president edastab ettepaneku ühele parlamendi komisjonile, kes nimetab raportööri, kes vastutab ettepaneku muudatusettepanekuid sisaldava raporti (…)
Esimese lugemise ajal võib ELi Nõukogu kiita parlamendi seisukoha heaks, sel juhul võetakse seadusandlik akt vastu. Samas võib nõukogu parlamendi seisukohta muuta ja saata ettepaneku parlamendile tagasi teiseks lugemiseks.
Nõukogu esimesele lugemisele ei kehti ajaline piirang.
Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, välja arvatud juhul, kui tema seisukoht erineb komisjoni seisukohast, sel juhul on vaja ühehäälsust.
Uurige välja, millisel seisukohal on Teie riigi valitsus õigusakti ettepaneku suhtes ning saatke oma märkused ja mured asjaomastele riiklikele ametiasutustele.
Kui nõukogu võtab parlamendi seisukoha muudatusteta vastu, on seadusandlik akt vastu võetud ja see avaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivina (või määruse või otsusena).
Kui nõukogu teeb parlamendi esimese lugemise seisukoha kohta muudatusi, on tulemuseksnõukogu esimese lugemise seisukoht.
Seitsmendal ametiajal jõuti 488 ettepanekust 85% (415) puhul kokkuleppele esimesel lugemisel. Kuuendal (2004–2009) ametiajal saavutati esimesel lugemisel kokkulepe ettepanekutest 72% ja viiendal ametiajal (1999–2004) ettepanekutest 29% puhul.
Keskmiselt kulus seitsmendal ametiajal komisjoni ettepanekust kuni esimesel lugemisel vastu võetud õigusakti allkirjastamiseni 17 kuud. Kuuendal ametiajal kulus menetluse lõpetamiseks esimesel lugemisel keskmiselt 16 kuud ja viiendal ametiajal 11 kuud.
Ettevalmistav töö nõukogus toimub samaaegselt esimese lugemisega parlamendis, kuid nõukogu võib oma esimese lugemise ametlikult läbi viia ainult parlamendi seisukohale (…)
Parlament vaatab nõukogu seisukoha läbi ja kiidab selle heaks – sel juhul võetakse õigusakt vastu. Teise võimalusena lükkab parlament nõukogu seisukoha tagasi – sel juhul langeb õigusakt menetlusest välja ja kogu protsess on lõppenud. Kolmanda võimalusena esitab parlament muudatusettepanekuid ja saadab õigusloomeettepaneku nõukogule tagasi teiseks lugemiseks.
Parlamendil on teise lugemise läbiviimiseks aega kolm kuud, tähtaega on võimalik pikendada ühe kuu võrra.
Vastutav parlamendikomisjon teeb otsuse antud häälte lihtenamusega.
Täiskogu otsustab antud häälte lihtenamusega, kui ta kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha ilma muudatusteta heaks. Nõukogu seisukoha muutmiseks või tagasilükkamiseks on vaja parlamendiliikmete absoluutse enamuse heakskiitu.
Võimalus teha eelnõu tekstis muudatusi on minimaalne. Muudatused piirduvad parlamendi varasemate muudatuste taastamisega, nii et need kajastavad parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kompromissi või uut õiguslikku olukorda. Kuid Te võite ikkagi võtta ühendust oma riigist valitud parlamendiliikmetega ning paluda neil hääletada muudatusettepanekute ja raporti poolt või vastu.
Kui parlament kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks, võtab ta vastu Euroopa Parlamendi seadusandliku resolutsiooni nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta. Seadusandlik akt võetakse vastu ja avaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivina (või määruse või otsusena).
Kui Euroopa Parlament otsustab muuta nõukogu seisukohta, võtab ta vastu Euroopa Parlamendi teisel lugemisel vastu võetud seisukoha.
Seitsmendal ametiajal anti 488 vastuvõetud tavamenetluse ettepanekust 40 (8%) heakskiit varasel teisel lugemisel, s.t et parlament kiidab heaks muudatusteta (parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel) eelläbiräägitud nõukogu esimese lugemise seisukoha, mis tähendab õigusakti vastuvõtmist. Varase teise lugemise kokkuleppeni jõudmise menetlus kestis keskmiselt 32 kuud.
Kuuendal ametiajal (2004–2009) anti varasel teisel lugemisel heakskiit 10% vastuvõetud õigusaktidest, keskmiselt 25 kuuga. Viiendal ametiajal anti varasel teisel lugemisel heakskiit 25% vastuvõetud õigusaktidest, keskmiselt 23 kuuga.
Euroopa Parlamendil on aega kolm (pikendamise korral neli) kuud nõukogu seisukoha läbivaatamiseks. Nõukogu seisukoht läheb kõigepealt vastutavale komisjonile, kes (…)
Nõukogu vaatab parlamendi teise lugemise seisukoha läbi ja kiidab kõik parlamendi muudatused heaks – sel juhul võetakse õigusakt vastu. Kui nõukogu ei kiida kõiki parlamendi muudatusi heaks, järgneb lepituskomitee kokkukutsumine.
Nõukogul on teise lugemise läbiviimiseks aega kolm kuud, tähtaega on võimalik pikendada ühe kuu võrra.
Nõukogu otsustab kvalifitseeritud häälteenamusega parlamendi muudatuste üle, mille suhtes komisjon on positiivsel arvamusel, ja ühehäälselt muudatuste üle, mille suhtes komisjon on negatiivsel arvamusel.
Nõukogu saab reageerida ainult parlamendi muudatustele. Võite teatada oma riigi valitsusele oma seisukoha üksikute muudatuste suhtes.
Kui nõukogu kiidab parlamendi teise lugemise seisukoha heaks, võetakse seadusandlik akt vastu ja see avaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivina (või määruse või otsusena).
Kui nõukogu ei kiida parlamendi teise lugemise seisukohta heaks, ametlikku dokumenti ei sünni.
Seitsmendal ametiajal jõuti kõigist tavamenetluse õigusaktidest 5% juhtudel kokkuleppele teisel lugemisel (välja arvatud varase teise lugemise kokkulepped), kuuendal ametiajal oli see näitaja 13% ja viiendal ametiajal 24%.
Seitsmendal ametiajal kulus õigusaktide vastuvõtmiseks teisel lugemisel (välja arvatud varase teise lugemise kokkulepped) keskmiselt 32 kuud. Sama kaua läks teisel lugemisel õigusaktide vastuvõtmiseks aega kuuendal ametiajal, võrreldes 24 kuuga viiendal ametiajal.
Nõukogul on aega kolm (pikendamise korral neli) kuud parlamendi teise lugemise seisukoha läbivaatamiseks. Talle teatatakse ka Euroopa Komisjoni seisukoht parlamendi (…)
Lepituskomitee, kuhu kuulub võrdne arv Euroopa Parlamendi liikmeid ja nõukogu esindajaid, püüab jõuda kokkuleppele ühise teksti suhtes. Kui see ei õnnestu, langeb seadusandlik akt menetlusest välja ja protsess on lõppenud. Kui ühise teksti suhtes jõutakse kokkuleppele, edastatakse see Euroopa Parlamendile ja nõukogule kolmandaks lugemiseks.
Lepituskomitee tuleb kokku kutsuda kuue (pikendamise korral kaheksa) nädala jooksul. Komiteel on aega kuus (või ühisel kokkuleppel kaheksa) nädalat, et jõuda ühise teksti suhtes kokkuleppele.
Parlamendi delegatsioon lepituskomitees kiidab ühise teksti heaks absoluutse häälteenamusega (praegu vähemalt 15 häält 28-st), samal ajal kui nõukogu esindajad otsustavad üldiselt kvalifitseeritud häälteenamusega (kuigi on mõned erandid, mille puhul on nõutav ühehäälsus).
Muudatuste tegemise võimalus peaaegu puudub, kuid Te võite teatada lepituskomitees osalevatele Euroopa Parlamendi liikmetele ja oma riigi valitsusele punktid, mis Teie arvates ei peaks lõplikus seadusandlikus aktis sisalduma.
Kui jõutakse kokkuleppele, esitab komitee ühise teksti ehk ametliku nimega lepituskomitees heaks kiidetud ühise teksti.
Seitsmendal ametiajal läks 2% õigusaktide (9 õigusakti) puhul vaja lepitamist, kuuendal ametiajal oli see näitaja 5% (24 õigusakti) ja viiendal ametiajal 20%. Viimase paari aasta jooksul on tavaliselt toimunud üks või kaks lepitamist aastas.
Lepituskomitee ei suutnud ühist teksti heaks kiita:
kõneside direktiivi puhul 1994. aastal
väärtpaberikomitee direktiivi puhul 1998. aastal
tööaja direktiivi puhul 2009. aastal
uuendtoidu määruse puhul 2011. aastal
Kuue (pikendamise korral kaheksa) nädala jooksul alates sellest, kui nõukogu keeldus vastu võtmast parlamendi teise lugemise seisukohta, kutsuvad nõukogu (…)
Euroopa Parlament vaatab ühise teksti läbi ja hääletab täiskogul. Ta ei saa muuta ühise teksti sõnastust. Kui ta lükkab ühise teksti tagasi või ei tee selle kohta otsust, ei võeta õigusakti vastu ja menetlus on lõppenud. Kui parlament ja nõukogu kiidavad ühise teksti heaks, võetakse õigusakt vastu.
Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu peavad tegutsema kuue (või omavahelisel kokkuleppel kaheksa) nädala jooksul alates ühise teksti heakskiitmise kuupäevast.
Parlament kiidab ühise seisukoha heaks antud häälte lihtenamusega. Nõukogu kiidab ühise teksti heaks kvalifitseeritud häälteenamusega.
Ühist teksti ei saa muuta. Võite ainult paluda Euroopa Parlamendi liikmetel ja/või Teie riigi valitsusel ühine tekst heaks kiita või tagasi lükata.
Euroopa Parlament võtab vastu seadusandliku resolutsiooni lepituskomitees heaks kiidetud ühise teksti kohta ning kiidab selles ühise teksti heaks või lükkab selle tagasi.
Nõukogu ei koosta ametlikku dokumenti.
Kui ühine tekst heaks kiidetakse, võetakse seadusandlik akt vastu ja avaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivina (või määruse või otsusena).
Seni on parlament lükanud tagasi kolm ühist teksti:
biotehnoloogialeiutiste kaitse 1995. aastal
ülevõtmispakkumised 2001. aastal
sadamateenused 2003. aastal
Nõukogu ei ole kunagi ühist teksti tagasi lükanud.
Keskmiselt kulus seitsmendal ametiajal (2009–2014) õigusaktide edukaks lepitusmenetluseks – alates komisjoni ettepanekust kuni allkirjastamiseni – 29 kuud, võrreldes 43 kuuga kuuendal ja 31 kuuga viiendal ametiajal.
Ühine tekst saadetakse samaaegselt parlamendile ja nõukogule heakskiitmiseks. Ei ole kindlaks määratud, millises järjekorras peavad kaasseadusandjad otsustama. Neil on (…)
Nõukogu vaatab ühise teksti läbi. Ta ei saa muuta sõnastust. Kui ta lükkab ühise teksti tagasi või ei tee otsust, langeb õigusakt menetlusest välja ja menetlus on lõppenud. Kui nõukogu kiidab teksti heaks ja sama teeb ka parlament, võetakse õigusakt vastu.
Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu peavad tegutsema kuue (või omavahelisel kokkuleppel kaheksa) nädala jooksul alates ühise teksti heakskiitmise kuupäevast.
Parlament kiidab ühise seisukoha heaks antud häälte lihtenamusega. Nõukogu kiidab ühise teksti heaks kvalifitseeritud häälteenamusega.
Ühist teksti ei saa muuta. Võite ainult paluda Euroopa Parlamendi liikmetel ja/või Teie riigi valitsusel ühine tekst heaks kiita või tagasi lükata.
Euroopa Parlament võtab vastu seadusandliku resolutsiooni lepituskomitees heaks kiidetud ühise teksti kohta ning kiidab selles ühise teksti heaks või lükkab selle tagasi.
Nõukogu ei koosta ametlikku dokumenti.
Kui ühine tekst heaks kiidetakse, võetakse seadusandlik akt vastu ja avaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivina (või määruse või otsusena).
Seni on parlament lükanud tagasi kolm ühist teksti:
biotehnoloogialeiutiste kaitse 1995. aastal
ülevõtmispakkumised 2001. aastal
sadamateenused 2003. aastal
Nõukogu ei ole kunagi ühist teksti tagasi lükanud.
Keskmiselt kulus kuuendal ametiajal dokumentidel lepitamise edukaks läbimiseks – alates komisjoni ettepanekust kuni allkirjastamiseni – 43,9 kuud, võrreldes 31,9 kuuga viiendal ametiajal. Kõige lühem menetlus kestis kuuendal ametiajal 28,8 kuud ja kõige pikem 159,4 kuud.
Ühine tekst saadetakse samaaegselt parlamendile ja nõukogule heakskiitmiseks. Ei ole kindlaks määratud, millises järjekorras peavad kaasseadusandjad otsustama. Neil on (…)
Kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on seadusandliku ettepaneku lõpliku teksti heaks kiitnud, kirjutavad sellele ühiselt alla parlamendi president ja peasekretär ning nõukogu eesistuja ja peasekretär. Pärast allakirjutamist avaldatakse tekstid Euroopa Liidu Teatajas ja need muutuvad ametlikuks.
Kui seadusandlik ettepanek lükatakse menetluse mis tahes etapis tagasi või parlament ja nõukogu ei suuda leida kompromissi, ei võeta ettepanekut vastu ja menetlus on lõppenud. Uus menetlus saab alata ainult komisjoni uue ettepanekuga.
Kui komisjon saadab parlamendile seadusandlikku ettepaneku, alustavad raportöör ja variraportöörid (tavaliselt iga fraktsiooni poolt menetluse jälgimiseks nimetatud parlamendiliikmed) asjaomastelt osalistelt arvamuste kogumist. Te võite esitada oma arvamuse raportööridele, mõnele teisele vastava parlamendikomisjoni liikmele või mõnele Euroopa Parlamendi liikmele.
Parlamendikomisjoni etapil võivad muudatusettepanekuid esitada kõik parlamendiliikmed, kuid täiskogul võivad seda teha ainult vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget.
Mõnikord korraldavad parlamendikomisjonid avalikke kuulamisi, millel saate võib-olla osaleda.
Parlamendikomisjonide koosolekud ja täiskogu töö kantakse veebivoogedastusena otse üle. Kasutage järgmist linki EPTV
Võite anda oma riigist valitud parlamendiliikmele nõu selle kohta, milliseid muudatusettepanekuid peate kasulikuks ja milliseid mitte.
Liikmesriikide parlamentide roll
Regioonide Komitee ning Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused
NB: Alates Amsterdami lepingust on olnud võimalik lõpetada seadusandlik tavamenetlus esimesel lugemisel. Viimastel aastatel võib täheldada esimesel lugemisel saavutatud kokkulepete kasvutrendi.
NB: Kui kaasseadusandjad püüavad saavutada esimese lugemise kokkuleppe, korraldavad nad sageli mitteametlikke kohtumisi, mida nimetatakse kolmepoolseteks kohtumisteks ja millest võtavad osa parlamendi (raportöör ja vajaduse korral variraportöörid), nõukogu (töörühma ja/või COREPERi esimees) ning Euroopa Komisjoni (küsimuse eest vastutav osakond ja komisjoni peasekretariaat) esindajad.
Eesmärk on tagada, et täiskogul vastu võetud parlamendi muudatused on nõukogule vastuvõetavad. Euroopa Komisjon täidab nende kompromisstekstide puhul sageli vahendaja- ja toimetajarolli.
Delegatsiooni töö korraldus
Esimene lugemine
Teine lugemine
Lepitamine
Kolmas lugemine
Erisätted
Sellistel juhtudel edastavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonile õigusakti eelnõu ning oma esimese ja teise lugemise seisukohad. Kogu menetluse jooksul võib Euroopa Parlament või nõukogu taotleda komisjonilt arvamust, mida komisjon võib avaldada ka omal algatusel. Kui komisjon peab seda vajalikuks, võib ta samuti osa võtta lepituskomitee menetlusest vastavalt lõikele 11.
EN C 326/174 Euroopa Liidu Teataja 26.10.2012