Euroopa Parlament: Seadusandlik tavamenetlus  

Kuidas see toimub

Sammude nimekiri:

#1Komisjoni ettepanek

Euroopa Komisjon esitab seadusandliku ettepaneku Euroopa Parlamendile.

Osalejad, kellel on algatusõigus
  • Euroopa Investeerimispank      
  • Euroopa Keskpank      
  • Euroopa Parlament      
  • Kodanikualgatus       
  • Veerand liikmesriikidest      
Üksikasjalikult
  • Tähtaeg: 

    Komisjonil puudub ettepanekute esitamiseks tähtaeg

     
  • Hääletus: 

    Volinike kolleegium võtab komisjoni ettepanekud vastu kirjaliku menetluse kohaselt (aruteluta) või suulise menetluse kohaselt (aruteluga). Kui nõutakse hääletust, otsustab komisjon lihthäälteenamusega.

     
  • Lõppdokument: 

    Komisjoni esitatud dokument on ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja ELi Nõukogu määrus (või direktiiv või otsus) konkreetses asjas.

    Dokumendi viide on koostatud järgmiselt: COM(4-kohaline aastaarv)4-kohaline number.

     
  • Statistika: 

    Seitsmendal ametiajal (2009–2014) esitas komisjon kaasotsustusmenetluse/seadusandliku tavamenetluse raames 584 ettepanekut, mis on rohkem kui kuuenda ametiaja (2004–2009) 508 ja viienda ametiaja (1999–2004) 432 ettepanekut.
    Seitsmendal ametiajal moodustasid kaasotsustusmenetluse/seadusandliku tavamenetluse ettepanekud 89% kõigist 658 komisjoni esitatud õigusaktist, kuuendal ametiajal oli see näitaja 49% (1041 ettepanekust), viiendal ametiajal 42% (1028 ettepanekust) ja neljandal ametiajal 21%.

     
    

#2 Esimene lugemine parlamendis

Esimese lugemise ajal vaatab Euroopa Parlament komisjoni ettepaneku läbi ja võib selle vastu võtta või seda muuta.

Üksikasjalikult
  • tähtaeg: 

    Parlamendi esimesele lugemisele ei kehti ajaline piirang.

     
  • hääletus: 

    Parlamendikomisjonis ja täiskogul tehakse otsus antud häälte lihtenamusega.

     
  • Lõppdokument: 

    Parlament võtab vastu Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoha.

     
  • statistika: 

    Seitsmendal ametiajal (2009–2014) läks kaasotsustuse/tavamenetluse ettepanekutest 14% keskkonnakomisjonile, 11% majandus- ja rahanduskomisjonile, 10% rahvusvahelise kaubanduse komisjonile ja 10% kodanikuvabaduste komisjonile.
    Kuuendal ametiajal (1999–2004) läks kaasotsustusettepanekutest 20% keskkonnakomisjonile, 18,3% õiguskomisjonile ja 11,4% transpordikomisjonile.

     
    

#3 Esimene lugemine ELi Nõukogus

Esimese lugemise ajal võib ELi Nõukogu kiita parlamendi seisukoha heaks, sel juhul võetakse seadusandlik akt vastu. Samas võib nõukogu parlamendi seisukohta muuta ja saata ettepaneku parlamendile tagasi teiseks lugemiseks.

Üksikasjalikult
  • tähtaeg: 

    Nõukogu esimesele lugemisele ei kehti ajaline piirang.

     
  • hääletus: 

    Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, välja arvatud juhul, kui tema seisukoht erineb komisjoni seisukohast, sel juhul on vaja ühehäälsust.

     
  • kodanike kaasamine: 

    Uurige välja, millisel seisukohal on Teie riigi valitsus õigusakti ettepaneku suhtes ning saatke oma märkused ja mured asjaomastele riiklikele ametiasutustele.

     
  • Lõppdokument: 

    Kui nõukogu võtab parlamendi seisukoha muudatusteta vastu, on seadusandlik akt vastu võetud ja see avaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivina (või määruse või otsusena).
    Kui nõukogu teeb parlamendi esimese lugemise seisukoha kohta muudatusi, on tulemuseksnõukogu esimese lugemise seisukoht.

     
  • statistika: 

    Seitsmendal ametiajal jõuti 488 ettepanekust 85% (415) puhul kokkuleppele esimesel lugemisel. Kuuendal (2004–2009) ametiajal saavutati esimesel lugemisel kokkulepe ettepanekutest 72% ja viiendal ametiajal (1999–2004) ettepanekutest 29% puhul.

    Keskmiselt kulus seitsmendal ametiajal komisjoni ettepanekust kuni esimesel lugemisel vastu võetud õigusakti allkirjastamiseni 17 kuud. Kuuendal ametiajal kulus menetluse lõpetamiseks esimesel lugemisel keskmiselt 16 kuud ja viiendal ametiajal 11 kuud.

     
Tulemus:
  1. Seadusandlik ettepanek võetakse vastu   Valdav enamus õigusloome ettepanekuid kiidetakse selles etapis heaks.    
  2. Õigusloome ettepanek liigub järgmisse faasi  
    

#4 Teine lugemine parlamendis

Parlament vaatab nõukogu seisukoha läbi ja kiidab selle heaks – sel juhul võetakse õigusakt vastu. Teise võimalusena lükkab parlament nõukogu seisukoha tagasi – sel juhul langeb õigusakt menetlusest välja ja kogu protsess on lõppenud. Kolmanda võimalusena esitab parlament muudatusettepanekuid ja saadab õigusloomeettepaneku nõukogule tagasi teiseks lugemiseks.

Üksikasjalikult
  • tähtaeg: 

    Parlamendil on teise lugemise läbiviimiseks aega kolm kuud, tähtaega on võimalik pikendada ühe kuu võrra.

     
  • hääletus: 

    Vastutav parlamendikomisjon teeb otsuse antud häälte lihtenamusega.

    Täiskogu otsustab antud häälte lihtenamusega, kui ta kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha ilma muudatusteta heaks. Nõukogu seisukoha muutmiseks või tagasilükkamiseks on vaja parlamendiliikmete absoluutse enamuse heakskiitu.

     
  • kodanike kaasamine: 

    Võimalus teha eelnõu tekstis muudatusi on minimaalne. Muudatused piirduvad parlamendi varasemate muudatuste taastamisega, nii et need kajastavad parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kompromissi või uut õiguslikku olukorda. Kuid Te võite ikkagi võtta ühendust oma riigist valitud parlamendiliikmetega ning paluda neil hääletada muudatusettepanekute ja raporti poolt või vastu.

     
  • Lõppdokument: 

    Kui parlament kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks, võtab ta vastu Euroopa Parlamendi seadusandliku resolutsiooni nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta. Seadusandlik akt võetakse vastu ja avaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivina (või määruse või otsusena).

    Kui Euroopa Parlament otsustab muuta nõukogu seisukohta, võtab ta vastu Euroopa Parlamendi teisel lugemisel vastu võetud seisukoha.

     
  • statistika: 

    Seitsmendal ametiajal anti 488 vastuvõetud tavamenetluse ettepanekust 40 (8%) heakskiit varasel teisel lugemisel, s.t et parlament kiidab heaks muudatusteta (parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel) eelläbiräägitud nõukogu esimese lugemise seisukoha, mis tähendab õigusakti vastuvõtmist. Varase teise lugemise kokkuleppeni jõudmise menetlus kestis keskmiselt 32 kuud.
    Kuuendal ametiajal (2004–2009) anti varasel teisel lugemisel heakskiit 10% vastuvõetud õigusaktidest, keskmiselt 25 kuuga. Viiendal ametiajal anti varasel teisel lugemisel heakskiit 25% vastuvõetud õigusaktidest, keskmiselt 23 kuuga.

     
Tulemus:
  1. Seadusandlik ettepanek võetakse vastu   
  2. Seadusandlikku ettepanekut ei võeta vastu   
  3. Õigusloome ettepanek liigub järgmisse faasi  
    

#5 Teine lugemine nõukogus

Nõukogu vaatab parlamendi teise lugemise seisukoha läbi ja kiidab kõik parlamendi muudatused heaks – sel juhul võetakse õigusakt vastu. Kui nõukogu ei kiida kõiki parlamendi muudatusi heaks, järgneb lepituskomitee kokkukutsumine.

Üksikasjalikult
  • tähtaeg: 

    Nõukogul on teise lugemise läbiviimiseks aega kolm kuud, tähtaega on võimalik pikendada ühe kuu võrra.

     
  • hääletus: 

    Nõukogu otsustab kvalifitseeritud häälteenamusega parlamendi muudatuste üle, mille suhtes komisjon on positiivsel arvamusel, ja ühehäälselt muudatuste üle, mille suhtes komisjon on negatiivsel arvamusel.

     
  • kodanike kaasamine: 

    Nõukogu saab reageerida ainult parlamendi muudatustele. Võite teatada oma riigi valitsusele oma seisukoha üksikute muudatuste suhtes.

     
  • Lõppdokument: 

    Kui nõukogu kiidab parlamendi teise lugemise seisukoha heaks, võetakse seadusandlik akt vastu ja see avaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivina (või määruse või otsusena).

    Kui nõukogu ei kiida parlamendi teise lugemise seisukohta heaks, ametlikku dokumenti ei sünni.

     
  • statistika: 

    Seitsmendal ametiajal jõuti kõigist tavamenetluse õigusaktidest 5% juhtudel kokkuleppele teisel lugemisel (välja arvatud varase teise lugemise kokkulepped), kuuendal ametiajal oli see näitaja 13% ja viiendal ametiajal 24%.

    Seitsmendal ametiajal kulus õigusaktide vastuvõtmiseks teisel lugemisel (välja arvatud varase teise lugemise kokkulepped) keskmiselt 32 kuud. Sama kaua läks teisel lugemisel õigusaktide vastuvõtmiseks aega kuuendal ametiajal, võrreldes 24 kuuga viiendal ametiajal.

     
Tulemus:
  1. Seadusandlik ettepanek võetakse vastu   
  2. Õigusloome ettepanek liigub järgmisse faasi  
    

#6 Lepitamine

Lepituskomitee, kuhu kuulub võrdne arv Euroopa Parlamendi liikmeid ja nõukogu esindajaid, püüab jõuda kokkuleppele ühise teksti suhtes. Kui see ei õnnestu, langeb seadusandlik akt menetlusest välja ja protsess on lõppenud. Kui ühise teksti suhtes jõutakse kokkuleppele, edastatakse see Euroopa Parlamendile ja nõukogule kolmandaks lugemiseks.

Üksikasjalikult
  • tähtaeg: 

    Lepituskomitee tuleb kokku kutsuda kuue (pikendamise korral kaheksa) nädala jooksul. Komiteel on aega kuus (või ühisel kokkuleppel kaheksa) nädalat, et jõuda ühise teksti suhtes kokkuleppele.

     
  • hääletus: 

    Parlamendi delegatsioon lepituskomitees kiidab ühise teksti heaks absoluutse häälteenamusega (praegu vähemalt 15 häält 28-st), samal ajal kui nõukogu esindajad otsustavad üldiselt kvalifitseeritud häälteenamusega (kuigi on mõned erandid, mille puhul on nõutav ühehäälsus).

     
  • kodanike kaasamine: 

    Muudatuste tegemise võimalus peaaegu puudub, kuid Te võite teatada lepituskomitees osalevatele Euroopa Parlamendi liikmetele ja oma riigi valitsusele punktid, mis Teie arvates ei peaks lõplikus seadusandlikus aktis sisalduma.

     
  • Lõppdokument: 

    Kui jõutakse kokkuleppele, esitab komitee ühise teksti ehk ametliku nimega lepituskomitees heaks kiidetud ühise teksti.

     
  • statistika: 

    Seitsmendal ametiajal läks 2% õigusaktide (9 õigusakti) puhul vaja lepitamist, kuuendal ametiajal oli see näitaja 5% (24 õigusakti) ja viiendal ametiajal 20%. Viimase paari aasta jooksul on tavaliselt toimunud üks või kaks lepitamist aastas.
    Lepituskomitee ei suutnud ühist teksti heaks kiita:
    kõneside direktiivi puhul 1994. aastal
    väärtpaberikomitee direktiivi puhul 1998. aastal
    tööaja direktiivi puhul 2009. aastal
    uuendtoidu määruse puhul 2011. aastal

     
Tulemus:
  1. Seadusandlikku ettepanekut ei võeta vastu   
  2. Õigusloome ettepanek liigub järgmisse faasi  
    

#7a Kolmas lugemine parlamendis

Euroopa Parlament vaatab ühise teksti läbi ja hääletab täiskogul. Ta ei saa muuta ühise teksti sõnastust. Kui ta lükkab ühise teksti tagasi või ei tee selle kohta otsust, ei võeta õigusakti vastu ja menetlus on lõppenud. Kui parlament ja nõukogu kiidavad ühise teksti heaks, võetakse õigusakt vastu.

Üksikasjalikult
  • tähtaeg: 

    Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu peavad tegutsema kuue (või omavahelisel kokkuleppel kaheksa) nädala jooksul alates ühise teksti heakskiitmise kuupäevast.

     
  • hääletus: 

    Parlament kiidab ühise seisukoha heaks antud häälte lihtenamusega. Nõukogu kiidab ühise teksti heaks kvalifitseeritud häälteenamusega.

     
  • kodanike kaasamine: 

    Ühist teksti ei saa muuta. Võite ainult paluda Euroopa Parlamendi liikmetel ja/või Teie riigi valitsusel ühine tekst heaks kiita või tagasi lükata.

     
  • Lõppdokument: 

    Euroopa Parlament võtab vastu seadusandliku resolutsiooni lepituskomitees heaks kiidetud ühise teksti kohta ning kiidab selles ühise teksti heaks või lükkab selle tagasi.

    Nõukogu ei koosta ametlikku dokumenti.

    Kui ühine tekst heaks kiidetakse, võetakse seadusandlik akt vastu ja avaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivina (või määruse või otsusena).

     
  • statistika: 

    Seni on parlament lükanud tagasi kolm ühist teksti:
    biotehnoloogialeiutiste kaitse 1995. aastal
    ülevõtmispakkumised 2001. aastal
    sadamateenused 2003. aastal
    Nõukogu ei ole kunagi ühist teksti tagasi lükanud.
    Keskmiselt kulus seitsmendal ametiajal (2009–2014) õigusaktide edukaks lepitusmenetluseks – alates komisjoni ettepanekust kuni allkirjastamiseni – 29 kuud, võrreldes 43 kuuga kuuendal ja 31 kuuga viiendal ametiajal.

     
Tulemus:
  1. Seadusandlik ettepanek võetakse vastu   
  2. Seadusandlikku ettepanekut ei võeta vastu   
    

#7b Kolmas lugemine nõukogus

Nõukogu vaatab ühise teksti läbi. Ta ei saa muuta sõnastust. Kui ta lükkab ühise teksti tagasi või ei tee otsust, langeb õigusakt menetlusest välja ja menetlus on lõppenud. Kui nõukogu kiidab teksti heaks ja sama teeb ka parlament, võetakse õigusakt vastu.

Üksikasjalikult
  • tähtaeg: 

    Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu peavad tegutsema kuue (või omavahelisel kokkuleppel kaheksa) nädala jooksul alates ühise teksti heakskiitmise kuupäevast.

     
  • hääletus: 

    Parlament kiidab ühise seisukoha heaks antud häälte lihtenamusega. Nõukogu kiidab ühise teksti heaks kvalifitseeritud häälteenamusega.

     
  • kodanike kaasamine: 

    Ühist teksti ei saa muuta. Võite ainult paluda Euroopa Parlamendi liikmetel ja/või Teie riigi valitsusel ühine tekst heaks kiita või tagasi lükata.

     
  • Lõppdokument: 

    Euroopa Parlament võtab vastu seadusandliku resolutsiooni lepituskomitees heaks kiidetud ühise teksti kohta ning kiidab selles ühise teksti heaks või lükkab selle tagasi.

    Nõukogu ei koosta ametlikku dokumenti.

    Kui ühine tekst heaks kiidetakse, võetakse seadusandlik akt vastu ja avaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivina (või määruse või otsusena).

     
  • statistika: 

    Seni on parlament lükanud tagasi kolm ühist teksti:
    biotehnoloogialeiutiste kaitse 1995. aastal
    ülevõtmispakkumised 2001. aastal
    sadamateenused 2003. aastal
    Nõukogu ei ole kunagi ühist teksti tagasi lükanud.
    Keskmiselt kulus kuuendal ametiajal dokumentidel lepitamise edukaks läbimiseks – alates komisjoni ettepanekust kuni allkirjastamiseni – 43,9 kuud, võrreldes 31,9 kuuga viiendal ametiajal. Kõige lühem menetlus kestis kuuendal ametiajal 28,8 kuud ja kõige pikem 159,4 kuud.

     
Tulemus:
  1. Seadusandlik ettepanek võetakse vastu   
  2. Seadusandlikku ettepanekut ei võeta vastu   
    

Tulemus:

  1. Ettepanek on vastu võetud

    Kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on seadusandliku ettepaneku lõpliku teksti heaks kiitnud, kirjutavad sellele ühiselt alla parlamendi president ja peasekretär ning nõukogu eesistuja ja peasekretär. Pärast allakirjutamist avaldatakse tekstid Euroopa Liidu Teatajas ja need muutuvad ametlikuks.

    • Määrused on vahetult siduvad kogu ELis alates Euroopa Liidu Teatajas kindlaks määratud kuupäevast.
    • Direktiivides määratakse kindlaks lõpptulemused, mis tuleb igas liikmesriigis saavutada, kuid jäetakse liikmesriikide valitsuste otsustada, kuidas oma seadusi nende eesmärkide saavutamiseks kohandada. Igas direktiivis täpsustatakse kuupäev, mis ajaks peavad liikmesriikide seadused olema kohandatud.
    • Otsuseid kohaldatakse konkreetsetel juhtudel, need puudutavad teatavaid ametiasutusi või üksikisikuid ning on täies ulatuses siduvad.
     
         
  2. Ettepanek ei ole vastu võetud

    Kui seadusandlik ettepanek lükatakse menetluse mis tahes etapis tagasi või parlament ja nõukogu ei suuda leida kompromissi, ei võeta ettepanekut vastu ja menetlus on lõppenud. Uus menetlus saab alata ainult komisjoni uue ettepanekuga.

     
     
                                                                                                 
Artikkel PDF-formaadis 

Lisateave:

#1 Komisjoni ettepanek:
kodanike kaasamine 

  1. Kui arvate, et EL peaks algatama õigusakti, on selleks mitu võimalust:
    1. käivitage kodanikualgatus: kui kogute ühe aasta jooksul vähemalt 1 miljon allkirja ELi kodanikelt vähemalt 7 liikmesriigist, võite paluda Euroopa Komisjonil tema pädevusse kuuluvas valdkonnas tegutseda. Lisateave kodanikualgatuse kohta
    2. tehke lobitööd oma riigist valitud Euroopa Parlamendi liikmega, kes võib
      1. algatada protsessi, mille raames parlament palub komisjonil esitada õigusakti ettepaneku. See on võimalik ainult juhul, kui parlamendi arvates on aluslepingute rakendamiseks vaja konkreetset ELi õigusloomet. Kui komisjon keeldub õigusakti ettepaneku esitamisest, peab ta seda selgitama;
      2. paluda parlamendi komisjonil koostada omaalgatuslik raport ehk algatusraport, mis pärast heakskiitu parlamendis – olgugi et tegemist on õiguslikult mittesiduva dokumendiga – võib avaldada komisjonile survet, et viimane esitaks uusi õigusloomeettepanekuid;
      3. esitada komisjonile küsimuse, mille põhjal võib komisjon kaaluda õigusloomeettepaneku esitamist. Lisateave küsimuste kohta
      4. koostada kirjaliku deklaratsiooni, mis juhul, kui sellele kirjutab alla üle poole parlamendiliikmetest, saadetakse komisjonile koos palvega tegutseda. Lisateave kirjalike deklaratsioonide kohta
    3. esitage Euroopa Parlamendile petitsioon. Lisateave petitsioonide kohta
  2. Niipea kui komisjon alustab õigusakti väljatöötamist või läbivaatamist, alustab ta tavaliselt ka üldsusega konsulteerimist, et huvitatud osalised ja eksperdid saaksid avaldada arvamust. Lisateave üldsusega konsulteerimise kohta
 
Tagasi esilehele     

#2 Esimene lugemine parlamendis:
kodanike kaasamine 

Kui komisjon saadab parlamendile seadusandlikku ettepaneku, alustavad raportöör ja variraportöörid (tavaliselt iga fraktsiooni poolt menetluse jälgimiseks nimetatud parlamendiliikmed) asjaomastelt osalistelt arvamuste kogumist. Te võite esitada oma arvamuse raportööridele, mõnele teisele vastava parlamendikomisjoni liikmele või mõnele Euroopa Parlamendi liikmele.


Parlamendikomisjoni etapil võivad muudatusettepanekuid esitada kõik parlamendiliikmed, kuid täiskogul võivad seda teha ainult vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget.


Mõnikord korraldavad parlamendikomisjonid avalikke kuulamisi, millel saate võib-olla osaleda.


Parlamendikomisjonide koosolekud ja täiskogu töö kantakse veebivoogedastusena otse üle. Kasutage järgmist linki EPTV


Võite anda oma riigist valitud parlamendiliikmele nõu selle kohta, milliseid muudatusettepanekuid peate kasulikuks ja milliseid mitte.

 
Tagasi esilehele     
 
 

Tervikteksts: 

#1 Komisjoni ettepanek 

Terviktekst 
Euroopa Komisjon koostab seadusandlikke ettepanekuid omal algatusel või teiste ELi institutsioonide või riikide taotlusel või pärast kodanikualgatust, sageli pärast üldsusega konsulteerimist. Lõplik ettepanek edastatakse samaaegselt Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikide parlamentidele ning mõnel juhul Regioonide Komiteele ning Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.
  1. Tavaline menetlus algab seadusandliku ettepaneku esitamisega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
  2. Seadusandlikku tavamenetlust kohaldatakse praegu 85 kindlaksmääratud poliitikavaldkonnas, mis hõlmavad enamikku ELi pädevusvaldkondadest.
  3. Algatusõigus on Euroopa Komisjonil, kes vastutab enamiku seadusandlike ettepanekute esitamise eest. Kuid parlament ja nõukogu võivad paluda komisjonil ettepanekuid esitada ning vähestel täpselt kindlaks määratud juhtudel võivad teised institutsioonid ettepanekuid esitada.
  4. Parlament (oma koosseisu enamusega) võib paluda komisjonil esitada ettepaneku juhtudel, kui parlamendi arvates on ELi õigusakt vajalik aluslepingute rakendamiseks. Kui komisjon keeldub ettepanekut esitamast, peab ta seda põhjendama.
  5. Nõukogu (tehes otsuse lihthäälteenamusega) võib komisjonilt taotleda uuringute läbiviimist, mida ministrid peavad soovitavaks ühiste eesmärkide saavutamiseks. Uuringutega võivad kaasa käia asjakohased õigusloomeettepanekud.
  6. Aluslepingud võimaldavad alustada seadusandlikku tavamenetlust järgmistel väga konkreetsetel juhtudel:
    • ühe neljandiku liikmesriikide algatusel (õigusalane koostöö kriminaalasjades, politseikoostöö);
    • Euroopa Keskpanga soovitusel (Euroopa Keskpankade süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja teatavad artiklid);
    • Euroopa Liidu Kohtu taotlusel (üldkohtu juurde erikohtute moodustamine, mille ülesanne on esimese astmena lahendada teatavates valdkondades algatatud teatud liiki kohtuasju, Euroopa Liidu Kohtu põhikirja teatavad sätted);
    • Euroopa Investeerimispanga taotlusel.
  7. Komisjoni ettepanek võib järgneda ka Euroopa kodanikualgatusele.
  8. Komisjoni ettepanek on laiaulatusliku konsulteerimise tulemus. Konsulteerimine võib toimuda mitmel eri viisil (kohustuslik mõjuhinnang, ekspertide aruanded, konsulteerimine riikide ekspertide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja/või valitsusväliste organisatsioonidega, konsulteerimine roheliste ja valgete raamatute kaudu).
  9. Konsulteerimist alustatakse ka komisjoni eri osakondades, et tagada kõikide kõnealuse küsimuse aspektide arvessevõtmine (talitustevaheline konsulteerimine).
  10. Komisjoni ettepaneku võtab tavaliselt vastu volinike kolleegium kirjaliku menetluse kohaselt (volinike vahel arutelu ei toimu) või suulise menetluse kohaselt (volinike kolleegium arutab küsimust) ning see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
  11. Komisjon esitab seadusandliku ettepaneku (tavaliselt määruse, direktiivi või otsuse vastuvõtmiseks) Euroopa Parlamendile ja nõukogule, aga ka kõikide ELi liikmesriikide parlamentidele ning vajaduse korral Regioonide Komiteele ning Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

Liikmesriikide parlamentide roll

  1. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu protokollile nr 1 riikide parlamentide rolli kohta ning protokollile nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohta on liikmesriikide parlamentidel kaheksa nädalat aega selleks, et esitada põhjendatud arvamus, kui nende arvates ei vasta seadusandliku akti eelnõu subsidiaarsuse põhimõttele. Igal liikmesriigi parlamendil on kaks häält. Kahekojalise parlamendi puhul on kummalgi kojal üks hääl.
  2. Kui vähemalt kolmandik liikmesriikide parlamentidest on arvamusel, et eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele, tuleb eelnõu uuesti läbi vaadata (nn kollane kaart). ELi toimimise lepingu artikli 76 (õigusalane koostöö kriminaalasjades ja politseikoostöö) alusel esitatud seadusandliku ettepaneku eelnõu puhul on lävi üks neljandik. Pärast nn kollase kaardi menetluse kohast läbivaatamist võib pädev institutsioon (tavaliselt komisjon) otsustada õigusakti samaks jätta, seda muuta või selle tagasi võtta.
  3. Lisaks on seadusandlikus tavamenetluses ette nähtud, et kui liikmesriikide parlamentide lihtenamus on seisukohal, et seadusandliku ettepaneku eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele, peab komisjon eelnõu uuesti läbi vaatama (nn oranž kaart). Pärast läbivaatamist võib komisjon otsustada ettepaneku samaks jätta, seda muuta või selle tagasi võtta. Kui komisjon otsustab ettepaneku samaks jätta, peab ta oma seisukohta põhjendama. Euroopa Parlament ja nõukogu peavad siis enne esimese lugemise lõpetamist kaaluma, kas ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Kui parlament oma liikmete lihthäälteenamusega või nõukogu oma liikmete 55%-lise häälteenamusega on arvamusel, et ettepanek ei ole kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, jäetakse see kõrvale.

Regioonide Komitee ning Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused

  1. Majandus- ja Sotsiaalkomiteega ning Regioonide Komiteega peavad komisjon ja nõukogu konsulteerima teatud küsimustes või siis, kui nõukogu peab seda asjakohaseks. Näiteks peab Majandus- ja Sotsiaalkomitee esitama arvamuse majandus- ja sotsiaalpoliitika kohta ning Regioonide Komiteega tuleb konsulteerida keskkonna-, haridus ja transpordialal. Nõukogu või komisjon võib määrata arvamuste esitamiseks tähtaja. Ka Euroopa Parlamendil on võimalus komiteedega konsulteerida. Lisaks võivad komiteed esitada arvamusi omal algatusel.
Tagasi esilehele     

#2 Esimene lugemine parlamendis 

Terviktekst 
Euroopa Parlamendi president edastab ettepaneku ühele parlamendi komisjonile, kes nimetab raportööri, kes vastutab ettepaneku muudatusettepanekuid sisaldava raporti projekti koostamise eest. Komisjon paneb raporti ja selle kohta teiste liikmete poolt esitatud võimalikud muudatusettepanekud hääletusele. Seejärel arutab Euroopa Parlament seadusandlikku ettepanekut täiskogul komisjoni raporti ja muudatusettepanekute põhjal ning paneb ettepaneku hääletusele. Tulemus on parlamendi seisukoht. Parlament võib ettepaneku muudatusteta heaks kiita või teha selles muudatusi. Harvadel juhtudel võib president paluda komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta. Parlamendi esimese lugemise seisukoht edastatakse nõukogule.
  1. Niipea kui Euroopa Komisjoni seadusandlik ettepanek jõuab Euroopa Parlamenti, edastab president selle pärast asjaomaste tehniliste teenistustega konsulteerimist vastutavale komisjonile.
  2. Vastutav komisjon valitakse sõltuvalt ettepaneku teemast.
  3. Teistele parlamendikomisjonidele võidakse anda võimalus esitada arvamus, kui teema puudutab ka neid.
  4. Kui pädevuse osas esineb lahkarvamusi, näiteks kui küsimus kuulub peaaegu võrdselt kahe või enama komisjoni pädevusse, otsustab menetluse üle esimeeste konverents komisjonide esimeeste konverentsi soovituse põhjal.
  5. Pädevusvaidlused võidakse lahendada menetlustega, milles osalevad kaasatud komisjonid või milles on ette nähtud komisjonide ühised koosolekud ja ühine hääletus.
  6. Kaasatud komisjon töötab ettepanekuga samal ajal kui vastutav komisjon ühiselt kokku lepitud ajakava alusel. Mõlema komisjoni raportöörid teevad kindlaks need teksti osad, mis kuuluvad igaühe ainupädevusse või nende ühisesse pädevusse, ning lepivad kokku omavahelise koostöö täpse korra. Raportöör ja arvamuse koostajad teavitavad pidevalt üksteist ning peaksid jõudma ühisele kokkuleppele nii oma komisjonidele esitatavate tekstide kui ka muudatusettepanekuid puudutavate seisukohtade osas. Vastutav komisjon peaks kiitma kaasatud komisjoni muudatusettepanekud heaks ilma hääletuseta, kui need puudutavad küsimusi, mis kuuluvad kaasatud komisjoni ainupädevusse.
  7. Kui vastutava ja kaasatud komisjoni vahel esineb pädevuse osas lahkarvamusi, võib esimeeste konverents otsustada pädevuse jagunemise üle või otsustada, et kohaldatakse komisjonide ühiste koosolekutega menetlust, kui küsimus kuulub võrdselt mõlema komisjoni pädevusse.
  8. Komisjonide ühiste koosolekute puhul koostavad vastavad raportöörid üheainsa raporti projekti, mille osalevad komisjonid vaatavad läbi ja mis pannakse hääletusele komisjonide ühiselt juhitavatel koosolekutel.
  9. Vastutav parlamendikomisjon kontrollib kõigepealt ettepaneku õiguslikku alust. Ta võib küsida arvamust õigusasjade eest vastutavalt komisjonilt, kes võib otsustada kontrollida õiguslikku alust ka omal algatusel.
  10. Kui ettepanekul on finantsmõju, peab vastutav komisjon kontrollima ka seda, et see oleks kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga, s.t et on olemas piisavad rahalised vahendid. Eelarveküsimuste eest vastutav komisjon võib sellist kontrolli teostada ka omal algatusel.
  11. Vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget võivad esitada vastuväiteid, kui nende arvates ei ole ettepanek või selle osad kooskõlas ELi põhiõiguste hartas sätestatud õigustega.
  12. Niipea kui parlamendikomisjon on määratud ettepaneku eest vastutavaks, nimetab ta oma liikmete seast raportööri. Tegelikkuses otsustavad fraktsioone esindavad koordinaatorid, milline fraktsioon raportiga tegelema hakkab. See fraktsioon esitab raportööri kandidaadi parlamendikomisjoni kuuluvate fraktsiooni liikmete või nende alaliste asendusliikmete hulgast.
  13. Raportöörid võidakse valida eelnevalt komisjoni iga-aastase õigusloomekava põhjal, see võimaldab neil jälgida ettepanekut selle ettevalmistusetapil enne parlamendile esitamist.
  14. Teised fraktsioonid võivad nimetada variraportööri, kes vastutab fraktsiooni seisukoha väljatöötamise ja raportööri töö jälgimise eest.
  15. Raportöör juhib ettepaneku läbi menetluse eri etappide, nõustades parlamendikomisjoni (parlamendikomisjoni etapis arutamise ajal) ja parlamenti tervikuna (täiskogu etapis) üldise lähenemisviisi osas.
  16. Raportöör vastutab parlamendikomisjonile raporti projekti esitamise eest, mis sisaldab tema muudatusettepanekuid Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta.
  17. Parlamendikomisjon tuleb raporti projekti läbivaatamiseks tavaliselt mitu korda kokku.
  18. Vaieldavate või nn tehniliste ettepanekute puhul korraldatakse sageli kuulamisi ekspertidega või tellitakse uuringuid või mõjuhinnanguid.
  19. Parlamendikomisjonis toimuvate arutelude ajal võib Euroopa Komisjon oma ettepanekut kaitsta ja vastata parlamendikomisjoni liikmete esitatud küsimustele.
  20. Kuna nõukogu saab Euroopa Komisjoni ettepaneku ja alustab sellega tööd samal ajal kui parlament, palub parlamendikomisjon harilikult Euroopa Komisjonil ja nõukogul hoida end kursis ettepaneku edenemisega nõukogus ja selle töörühmades.
  21. Kaasatud ja nõuandvad komisjonid esitavad oma arvamused juhtivale komisjonile.
  22. Iga parlamendiliige võib esitada vastutava komisjoni määratud tähtajaks muudatusettepanekuid. Kõik muudatusettepanekud pannakse vastutavas komisjonis hääletusele, otsus tehakse lihthäälteenamusega.
  23. Enne kui vastutav komisjon paneb seadusandliku akti ettepaneku lõpphääletusele, palub ta Euroopa Komisjonil teatada oma seisukoha kõigi parlamendikomisjonis vastu võetud muudatusettepanekute suhtes ning palub nõukogul esitada oma kommentaarid. Kui Euroopa Komisjon ei ole suuteline seisukohta esitama või ei ole valmis heaks kiitma kõiki parlamendikomisjonis vastu võetud muudatusettepanekuid, võib parlamendikomisjon lõpphääletuse edasi lükata.
  24. Kohe pärast vastuvõtmist parlamendikomisjonis kantakse raport täiskogu päevakorda.
  25. Fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget võivad esitada raportile muudatusettepanekuid ja panna need täiskogul hääletusele. Üldjuhul on täiskogul uute muudatusettepanekute esitamise tähtaeg osaistungjärgule eelneva nädala kolmapäeva keskpäev.
  26. Täiskogu arutab seadusandlikku ettepanekut vastutava komisjoni koostatud raporti põhjal, mis sisaldab kõiki esitatud muudatusettepanekuid, seadusandliku resolutsiooni projekti ja vajaduse korral raportööri seletuskirja.
  27. Enne hääletust toimuva täiskogu arutelu ajal teeb kohal viibiv volinik iga esitatud muudatusettepaneku kohta teatavaks Euroopa Komisjoni seisukoha ja selgitab seda. Euroopa Komisjoni seisukoha Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute kohta koostab küsimuse eest vastutav peadirektoraat ja selle kiidab heaks volinike kolleegium. Tegelikkuses koostab selle institutsioonidevaheliste suhete rühm, kuhu kuuluvad institutsioonidevaheliste suhete eest vastutavad komisjoni kabinettide liikmed, ning selle ratifitseerib järgnevalt kolleegium.
  28. Euroopa Parlament paneb kõigepealt hääletusele Euroopa Komisjoni ettepaneku muudatusettepanekud. Seejärel paneb ta hääletusele muudetud või muutmata ettepaneku ning pärast seda seadusandliku resolutsiooni projekti muudatusettepanekud. Lõpuks pannakse parlamendis hääletusele seadusandliku resolutsiooni projekt tervikuna. Seadusandlik resolutsioon sisaldab ainult avaldust selle kohta, kas parlament kiidab ettepaneku heaks, lükkab selle tagasi või muudab seda.
  29. Kõigil eelloetletud hääletustel tehakse otsus lihthäälteenamusega, s.t antud häälte enamusega.
  30. Kui parlament ei võta seadusandlikku resolutsiooni vastu, saadetakse ettepanek tagasi vastutavale komisjonile.
  31. Parlament võib
    • ettepaneku tervikuna tagasi lükata;
    • ettepaneku muudatusteta heaks kiita;
    • ettepaneku muudatustega heaks kiita.
  32. Kui muudetud kujul Euroopa Komisjoni ettepanek ei saa antud häälte enamust või kui võetakse vastu ettepaneku tagasilükkamise ettepanek, mille on esitanud vastutav komisjon või vähemalt 40 parlamendiliiget, peatab parlamendi president seadusandliku resolutsiooni hääletuse (mis tavaliselt toimub pärast muudetud kujul ettepaneku lõpphääletust) ja palub Euroopa Komisjonil ettepaneku tagasi võtta. Kui Euroopa Komisjon seda teeb, siis seadusandlik menetlus peatub. Kui Euroopa Komisjon keeldub ettepanekut tagasi võtmast, saadetakse küsimus tagasi parlamendikomisjonile.
  33. Kui Euroopa Komisjoni ettepanek kiidetakse tervikuna, aga muudatuste põhjal heaks, lükatakse seadusandliku resolutsiooni projekti hääletus edasi seniks, kuni Euroopa Komisjon teatab oma seisukoha iga muudatusettepaneku suhtes. Kui Euroopa Komisjon ei ole suuteline esitama oma seisukohta ajaks, kui parlament ettepaneku hääletamise lõpetab, teatab ta presidendile või vastutavale komisjonile, millal ta on valmis seisukohta esitama ning ettepanek kantakse esimese sellele kuupäevale järgneva täiskogu osaistungjärgu päevakorra projekti.
  34. Kui Euroopa Komisjon teatab, et ta ei kavatse kõiki parlamendi muudatusettepanekuid vastu võtta, teeb raportöör või vastutava komisjoni esimees parlamendile ametliku ettepaneku selle kohta, kas seadusandliku resolutsiooni projekt tuleks panna hääletusele. Enne ettepaneku esitamist võivad nad paluda presidendil küsimuse käsitlemise peatada. Kui parlament otsustab hääletuse edasi lükata, saadetakse küsimus uuesti läbivaatamiseks tagasi vastutavale komisjonile. Sellisel juhul on vastuvõetavad ainult need vastutava komisjoni tehtud muudatusettepanekud, mille eesmärk on saavutada kompromiss Euroopa Komisjoniga.
  35. Parlamendi president saadab parlamendi poolt heaks kiidetud ettepaneku teksti ja selle juurde kuuluva resolutsiooni parlamendi seisukohana edasi nõukogule ja Euroopa Komisjonile.
  36. Kui parlament on esimese lugemise lõpetanud, võib Euroopa Komisjon vastu võtta muudetud ettepaneku, millesse on lisatud mitmed parlamendi muudatused.
  37. Aluslepingus ei määrata parlamendi esimeseks lugemiseks tähtaega.

NB: Alates Amsterdami lepingust on olnud võimalik lõpetada seadusandlik tavamenetlus esimesel lugemisel. Viimastel aastatel võib täheldada esimesel lugemisel saavutatud kokkulepete kasvutrendi.

Tagasi esilehele     

#3 Esimene lugemine nõukogus 

Terviktekst 
Ettevalmistav töö nõukogus toimub samaaegselt esimese lugemisega parlamendis, kuid nõukogu võib oma esimese lugemise ametlikult läbi viia ainult parlamendi seisukohale tuginedes. Nõukogu võib 1) kiita parlamendi seisukoha heaks, sel juhul võetakse seadusandlik akt vastu, või 2) võtta vastu parlamendi seisukoha muudatused, mille tulemusel sünnib nõukogu esimese lugemise seisukoht, mis saadetakse parlamendile teiseks lugemiseks.
  1. Euroopa Komisjoni ettepanek saadetakse nõukogule samal ajal kui Euroopa Parlamendile.
  2. Ettevalmistav töö nõukogus toimub samaaegselt Euroopa Parlamendiga, kuid nõukogu võib oma seisukoha vastu võtta alles pärast parlamendipoolset tegutsemist.
  3. Institutsioone ergutatakse vahetama teavet seadusandliku tavamenetluse raames peetavate läbirääkimiste edenemise ja ajakava kohta.
  4. Nagu parlamendi puhulgi, puudub nõukogu esimese lugemise jaoks tähtaeg.
  5. Nõukogu otsused valmistatakse ette spetsiaalsetes töörühmades, millesse kuuluvad liikmesriikide esindajad ja mida juhib iga poole aasta tagant vahetuva eesistujariigi esindaja, keda abistab nõukogu sekretariaat. Töörühmad annavad aru alaliste esindajate komiteele (COREPER, I või II osa), kes valmistab ette iga nõukogu otsuse, mis ministrite tasandil tehakse.
  6. Enne esimese lugemise seisukohani jõudmist võib nõukogu astuda kaks vahesammu:
    1. Nõukogu võib jõuda põhimõttelisele kokkuleppele – seda nimetatakse tavaliselt üldiseks lähenemisviisiks enne, kui Euroopa Parlament edastab oma seisukoha. Seda tuleb ette harva ja peamiselt juhtudel, kui on suur huvi saavutada kokkulepe esimesel lugemisel.
    2. Sagedamini saavutab nõukogu kõigepealt poliitilise kokkuleppe, milles esitatakse tema kavandatud esimese lugemise seisukoha üldpõhimõtted. Kokkuleppe üksikasjad vormistab lõplikult töörühm, seda kontrollivad õiguskeele eksperdid (iga keele õiguseksperdid, kes jälgivad tekstide õiguslikku ja keelelist korrektsust) ning nõukogu võtab selle mõnel järgneval koosolekul esimese lugemise seisukohana ametlikult vastu.
    Mõlemal juhul vormistab nõukogu oma seisukoha lõplikult alles siis, kui ta on saanud kätte parlamendi esimese lugemise muudatused ja Euroopa Komisjoni nendest tulenevalt muudetud ettepaneku.
  7. Esimese lugemise seisukoht võidakse vastu võtta ilma aruteluta, kui kokkuleppele on jõutud ettevalmistavas etapis (päevakorras A-punkt), või aruteluga (B-punkt) või erandjuhtudel kirjaliku menetluse kohaselt. Kahel esimesel juhul on arutelud avalikud.
  8. Nõukogu otsustab kvalifitseeritud häälteenamusega, välja arvatud maksustamise, sotsiaalkindlustuse, välispoliitika, kaitse ja operatiivse politseikoostöö valdkonnas, kus on nõutav ühehäälsus.
  9. Nõukogu esimesel lugemisel on neli võimalikku stsenaariumit:
    1. Kui parlament ei ole muudatusi vastu võtnud ja nõukogu ei soovi Euroopa Komisjoni ettepanekut muuta, võib ta õigusakti kvalifitseeritud häälteenamusega heaks kiita. Sellisel juhul võetakse õigusakt vastu.
    2. Kui parlament on teinud muudatusi, sõltub õigusakti vastuvõtmine sellest, kas nõukogu kiidab kõik muudatused heaks kvalifitseeritud häälteenamusega, kui Euroopa Komisjon on need oma muudetud ettepanekusse lisanud, või ühehäälselt, kui Euroopa Komisjon ei ole seda teinud. Kui nõukogu kiidab kõik parlamendi muudatused heaks, võetakse õigusakt vastu.
    Pärast õigusakti vastuvõtmist esitatakse see allakirjutamiseks parlamendi presidendile ja peasekretärile ning nõukogu eesistujale ja peasekretärile ning see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
    1. Kuigi seda ei ole aluslepingus selgesõnaliselt sätestatud, aktsepteeritakse üldiselt, et nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega Euroopa Komisjoni ettepaneku tervikuna tagasi lükata.

      Euroopa Komisjon võib igal ajal esimese lugemise jooksul otsustada oma ettepaneku tagasi võtta või seda muuta.
    2. Kui nõukogu ei võta kõiki parlamendi muudatusi vastu või soovib ise teha muudatusi, võtab ta vastu esimese lugemise seisukoha.
  10. Esimese lugemise seisukoha tekst saadetakse parlamendile koos põhjendustega ning võimalike nõukogu ja/või Euroopa Komisjoni poolt nõukogu protokolli tarvis tehtud avaldustega. Euroopa Komisjon teatab parlamendile oma seisukoha.
  11. Üldiselt teatatakse parlamendile nõukogu esimese lugemise seisukohast selle ametlikule vastuvõtmisele järgneval täiskogu osaistungjärgul. Aluslepingus järgnevate menetlusetappide jaoks kehtestatud tähtajad algavad pärast seda, kui parlament on täiskogul teada andnud nõukogu esimese lugemise seisukoha kättesaamisest (päev pärast teatavakstegemist, mis toimub harilikult neljapäeval).
  12. Poliitilise kokkuleppe ja nõukogu esimese lugemise seisukoha ametliku teatavakstegemise vahelisel ajal toimuvad igal võimalusel mitteametlikud kontaktid, et lihtsustada (varase) teise lugemise kokkuleppe saavutamist (nimetatakse ka läbiräägitud esimese lugemise seisukohaks).

NB: Kui kaasseadusandjad püüavad saavutada esimese lugemise kokkuleppe, korraldavad nad sageli mitteametlikke kohtumisi, mida nimetatakse kolmepoolseteks kohtumisteks ja millest võtavad osa parlamendi (raportöör ja vajaduse korral variraportöörid), nõukogu (töörühma ja/või COREPERi esimees) ning Euroopa Komisjoni (küsimuse eest vastutav osakond ja komisjoni peasekretariaat) esindajad.

Eesmärk on tagada, et täiskogul vastu võetud parlamendi muudatused on nõukogule vastuvõetavad. Euroopa Komisjon täidab nende kompromisstekstide puhul sageli vahendaja- ja toimetajarolli.

Tagasi esilehele     

#4 Teine lugemine parlamendis 

Terviktekst 
Euroopa Parlamendil on aega kolm (pikendamise korral neli) kuud nõukogu seisukoha läbivaatamiseks. Nõukogu seisukoht läheb kõigepealt vastutavale komisjonile, kes koostab soovituse parlamendi teiseks lugemiseks. Täiskogul pannakse soovitus koos võimalike, ehkki piiratud muudatusettepanekutega hääletusele. Teisel lugemisel on neli võimalikku tulemust: 1) parlament kiidab nõukogu seisukoha heaks ja õigusakt võetakse vastu; 2) parlament et tee tähtaja jooksul otsust, sel juhul võetakse õigusakt vastu nõukogu poolt esimesel lugemisel muudetud kujul; 3) parlament lükkab nõukogu esimese lugemise seisukoha tagasi, sel juhul ei võeta õigusakti vastu ja menetlus on lõppenud; 4) parlament teeb nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta muudatusettepanekuid ja edastab oma seisukohta nõukogule teiseks lugemiseks.
  1. Kui nõukogu ei nõustu Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukohaga, võtab ta vastu nõukogu esimese lugemise seisukoha, mis edastatakse parlamendile. Parlament saab ka Euroopa Komisjoni teatise, milles selgitatakse Euroopa Komisjoni seisukohta nõukogu seisukoha suhtes ning seda, miks ta seda toetab või sellele vastu on.
  2. Parlament saab järgmised dokumendid:
    • nõukogu esimese lugemise seisukoht,
    • kõik nõukogu protokollis seisukoha vastuvõtmisel tehtud deklaratsioonid,
    • põhjused, mis viisid nõukogu seisukoha vastuvõtmiseni,
    • Euroopa Komisjoni seisukoht.
  3. Pärast dokumentide kättesaamist ja kontrollimist teeb president täiskogul teadaande, kinnitades nõukogu esimese lugemise seisukoha ja Euroopa Komisjoni sellekohase teatise kättesaamist. Dokumendid edastatakse automaatselt vastutavale komisjonile, kes on sama kui esimesel lugemisel. Dokumendid on kättesaadavad kõigis ametlikes keeltes.
  4. Erinevalt esimesest lugemisest kehtivad teisel lugemisel ranged tähtajad. Parlament peab tegutsema kolme kuu jooksul (parlament või nõukogu võib paluda tähtaja pikendamist nelja kuuni). Kui parlament loeb alguskuupäevaks nõukogu esimese lugemise seisukoha teatavakstegemise täiskogul, siis nõukogu jaoks algab ajakava nõukogu esimese lugemise seisukoha kättesaamise päeval, üldiselt täiskogu nädala esmaspäeval.
  5. Teine lugemine parlamendikomisjonis sarnaneb üldjoontes esimese lugemise menetlusega, kuid Euroopa Komisjoni ettepaneku asemel on muudetav tekst nõukogu esimese lugemise seisukoht. Ainult vastutav komisjon koostab raporti, teised parlamendikomisjonid arvamusi ei esita.
  6. Nõukogul võidakse paluda tutvustada oma seisukohta vastutava komisjoni esimesel koosolekul.
  7. Raportöör (harilikult sama parlamendiliige, kes koostas esimese lugemise raporti) koostab soovituse projekti, s.t teise lugemise raporti.
  8. Soovituse projekt sisaldab raportööri esitatud muudatusettepanekuid. Täiendavaid muudatusettepanekuid võivad esitada ainult vastutava komisjoni täis- või alalised asendusliikmed.
  9. Teise lugemise muudatusettepanekute suhtes parlamendikomisjonis ja täiskogul kehtivad piirangud. Muudatusettepanekud on vastuvõetavad ainult siis, kui nendega taotletakse
    1. parlamendi esimese lugemise seisukoha täielikku või osalist taastamist;
    2. kompromissi saavutamist nõukogu ja parlamendi vahel;
    3. nõukogu seisukoha selle osa muutmist, mis Euroopa Komisjoni originaalettepanekust puudus või mille sisu oli erinev;
    4. pärast esimest lugemist ilmnenud uue fakti või tekkinud uue õigusliku olukorra arvessevõtmist.
  10. Muudatusettepanekute vastuvõetavuse üle otsustab vastutava komisjoni esimees.
  11. Kui pärast esimest lugemist on toimunud Euroopa Parlamendi valimised, võib president otsustada piiranguid mitte kohaldada.
  12. Enne hääletust võib parlamendikomisjon paluda esimehel ja raportööril arutada muudatusettepanekuid parlamendikomisjonis nõukogu esindaja ja vastutava voliniku juuresolekul. Pärast arutelu võib raportöör esitada kompromissmuudatusettepanekuid.
  13. Parlamendikomisjon teeb otsuse muudatusettepanekute ja teise lugemise soovituse kohta lihthäälteenamusega.
  14. Pärast hääletust parlamendikomisjonis läheb soovitus täiskogule.
  15. Soovituses tehakse ettepanek kiita nõukogu esimese lugemise seisukoht heaks, muuta seda või lükata see tagasi ning see sisaldab kavandatud otsuse lühiselgitust.
  16. Nõukogu seisukoht ja parlamendikomisjoni teise lugemise soovitus kantakse automaatselt täiskogu päevakorra projekti parlamendi teise lugemise tähtajale eelnevaks kolmapäevaks, kuid sellega võib tegeleda varasemal täiskogu osaistungjärgul.
  17. Täiskogule võivad muudatusettepanekuid esitada vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget.
  18. Täiskogu muudatusettepanekute suhtes kehtivad samad piirangud nagu parlamendikomisjoni etapis. Täiskogule esitatud muudatusettepanekute vastuvõetavuse üle otsustab parlamendi president. Presidendi otsus on lõplik.
  19. Enne muudatusettepanekute hääletuselepanekut täiskogul võib president paluda Euroopa Komisjonil teatada, kas ta on valmis need heaks kiitma või mitte.
  20. Sellisel juhul selgitab vastutav volinik Euroopa Komisjoni seisukohta muudatusettepanekute suhtes hääletusele eelneva täiskogu arutelu käigus. Nagu esimese lugemise puhul, koostab Euroopa Komisjoni seisukoha institutsioonidevaheliste suhete rühm ja selle ratifitseerivad järgnevalt volinikud.
  21. Võidakse paluda ka nõukogu kommentaari.
  22. Teise lugemise võimalikud tulemused:
    1. nõukogu esimese lugemise seisukoht lükatakse tagasi;
    2. parlamendi hääletust ei toimu tähtaja jooksul;
    3. nõukogu esimese lugemise seisukoht kiidetakse muudatusteta heaks (varane teise lugemise kokkulepe);
    4. parlament esitab muudatusettepanekuid nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta.
  23. Vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget võivad teha ettepaneku lükata nõukogu seisukoht tagasi. Ettepaneku peab vastu võtma Euroopa Parlamendi koosseisu enamus, s.t absoluutne enamus. Selline ettepanek pannakse hääletusele enne muudatusettepanekute hääletuselepanekut.
  24. Nõukogu esimese lugemise seisukoha tagasilükkamine lõpetab seadusandliku menetluse ja seda saab uuesti alustada ainult komisjoni uue ettepanekuga. 2015. aasta jaanuari seisuga on seda juhtunud ainult ühel korral – 2005. aasta juulis tarkvara patentide direktiivi (arvutil põhinevate leiutiste patentsuse direktiiv) puhul. Nõukogu seisukoht lükati tagasi parlamendiliikmete ülekaaluka enamusega (648 poolt ja 14 vastu, 18 erapooletut) ja see sai ettepanekule saatuslikuks. See juhtum tõstatas küsimuse, kas Euroopa Komisjon saab võtta tagasi ettepaneku, mis on läbinud esimese lugemise. Kuigi Euroopa Komisjonil on õigus võtta ettepanek tagasi igas etapis, väidavad parlament ja nõukogu, et niipea kui nõukogu on võtnud vastu oma esimese lugemise seisukoha, on edasise menetluse aluseks see tekst ja mitte Euroopa Komisjoni ettepanek. Järelikult ei saa Euroopa Komisjon võtta tagasi teksti, mis ei ole enam tema oma.
  25. Kui parlament ei tee tähtajaks otsust, loetakse õigusakt vastuvõetuks kooskõlas nõukogu esimese lugemise seisukohaga.
  26. Kui parlament kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha muudatusteta heaks, on nõutav hääletavate liikmete lihtenamus.
  27. Kui seadusandlik akt võetakse vastu, esitatakse see allakirjutamiseks parlamendi presidendile ja peasekretärile ning nõukogu eesistujale ja peasekretärile ning see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
  28. Lõpuks võib parlament esitada muudatusettepanekuid nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta. Need peavad vastama teise lugemise kriteeriumidele ja igaüks neist peab saama parlamendi koosseisu absoluutse enamuse heakskiidu.
  29. Hääletuse tulemus teatatakse nõukogule ja Euroopa Komisjonile.
  30. Aluslepingus nõutakse selgelt, et Euroopa Komisjon esitaks parlamendi muudatuste kohta kirjaliku arvamuse ning see määrab kindlaks nõukogus vajaliku hääletuse liigi: näiteks kui nõukogu soovib võtta vastu parlamendi muudatuse, mille kohta Euroopa Komisjon on esitanud negatiivse arvamuse, peab ta seda tegema ühehäälselt.
Tagasi esilehele     

#5 Teine lugemine nõukogus 

Terviktekst 
Nõukogul on aega kolm (pikendamise korral neli) kuud parlamendi teise lugemise seisukoha läbivaatamiseks. Talle teatatakse ka Euroopa Komisjoni seisukoht parlamendi teise lugemise muudatuste kohta. Nõukogu 1) kiidab kõik parlamendi muudatused heaks, sel juhul võetakse seadusandlik akt vastu, või 2) ei kiida kõiki muudatusi heaks. Viimasel juhul kutsub nõukogu eesistuja kokkuleppel parlamendi presidendiga kokku lepituskomitee koosoleku.
  1. Pärast Euroopa Parlamendi teise lugemise muudatuste kättesaamist kõigis ametlikes keeltes hakatakse lugema nõukogu teise lugemise tähtaega.
  2. Nõukogul on nüüd tegutsemiseks aega kolm (või mõnel juhul neli) kuud.
  3. Nõukogu võib parlamendi muudatused heaks kiita või tagasi lükata. Enne otsuse tegemist saab ta Euroopa Komisjoni arvamuse nende kohta.
  4. Menetlus sarnaneb nõukogu esimese lugemise seisukoha väljatöötamisega: pädev töörühm töötab välja seisukoha, mis esitatakse COREPERile ja mille nõukogu vastu võtab.
  5. Läbirääkimiste eduka lõpuleviimise nimel alustavad parlament ja nõukogu teise lugemise läbirääkimisi, kui ettepanek on parlamendis, eriti juhul, kui teise lugemise kokkulepe näib olevat võimalik.
  6. Need mitteametlikud kontaktid võivad olla parlamendi ja nõukogu eesistuja esindajate kahepoolsete kohtumiste vormis või mida tuleb sagedamini ette mitteametlike kolmepoolsete kohtumiste vormis, millesse on kaasatud ka Euroopa Komisjon. Selliste kontaktide ajutise laadi tõttu ei ole paberil kindlaks määratud esindamise standardvormi, aga üldreeglina osaleb parlamendi raportöör (keda saadavad vajaduse korral variraportöörid teistest fraktsioonidest) ja nõukogu asjaomase töörühma esimees, keda abistab nõukogu administratsioon. Euroopa Komisjoni esindavad harilikult küsimuse eest vastutavad ametnikud, keda abistavad Euroopa Komisjoni peasekretariaat ja õigustalitus.
  7. Nende kontaktide eesmärk on saavutada kokkulepe nõukogule ja parlamendile vastuvõetavate muudatuste paketi osas. Euroopa Komisjoni arvamus on samuti tähtis, sest see määrab kindlaks, millist liiki hääletust on vaja nõukogus parlamendi muudatuste üle otsustamisel.
  8. Kui läbirääkimised on edukad, saadab COREPERi esimees vastutava parlamendikomisjoni esimehele kirja, milles nõukogu kohustub kiitma heaks parlamendi muudatused, kui need on kooskõlas nõukogu ja parlamendi poolt ühiselt leitud kompromissiga.
  9. Seejärel esitatakse kompromissmuudatusettepanekud parlamendikomisjonis või sagedamini vahetult enne täiskogu istungit. Neile kirjutavad tavaliselt oma fraktsioonide nimel koos alla raportöör ja nii palju variraportööre, kui on kokkuleppe osalisi, et saada võimalikult suur kindlus vajaliku enamuse saavutamiseks. Asjaomased parlamendi fraktsioonid kooskõlastavad oma hääletused, et pooldada nõukoguga läbi räägitud muudatuste vastuvõtmist.
  10. Nõukogu teisel lugemisel vajalik häälte arv sõltub Euroopa Komisjoni arvamusest parlamendi muudatuste kohta. Muudatused, mille suhtes Euroopa Komisjon on positiivsel arvamusel, saab nõukogus heaks kiita kvalifitseeritud häälteenamusega. Muudatused, mille suhtes Euroopa Komisjon on negatiivsel arvamusel, tuleb nõukogus heaks kiita ühehäälselt.
  11. Kui nõukogu kiidab heaks kõik parlamendi teise lugemise muudatused, loetakse seadusandlik akt vastuvõetuks. Seadusandlikule aktile kirjutavad alla parlamendi president ja peasekretär ning nõukogu eesistuja ja peasekretär ning see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
  12. Kui nõukogu ei kiida kõiki parlamendi muudatusi heaks, kutsub nõukogu eesistuja kokkuleppel Euroopa Parlamendi presidendiga kuue nädala jooksul (tähtaega on võimalik pikendada kahe nädala võrra) alates tagasilükkamisest nõukogus kokku lepituskomitee koosoleku.
Tagasi esilehele     

#6 Lepitamine 

Terviktekst 
Kuue (pikendamise korral kaheksa) nädala jooksul alates sellest, kui nõukogu keeldus vastu võtmast parlamendi teise lugemise seisukohta, kutsuvad nõukogu eesistuja ja Euroopa Parlamendi president kokku lepituskomitee, kuhu kuulub võrdne arv Euroopa Parlamendi liikmeid ja nõukogu esindajaid. Lepituskomiteel on aega kuus (pikendamise korral kaheksa) nädalat, et teha parlamendi ja nõukogu teise lugemise seisukohtade alusel otsus ühise teksti kohta. Kui lepituskomitee 1) ei kiida ühist teksti heaks, langeb esitatud seadusandlik akt menetlusest välja ja protsess on lõppenud. Kui lepituskomitee 2) kiidab ühise teksti heaks, edastatakse tekst kolmandaks lugemiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
  1. Kui nõukogu ei kiida kõiki parlamendi teise lugemise muudatusi heaks, kutsutakse kokku lepituskomitee.
  2. Lepituskomitee raames peavad kaasseadusandjad Euroopa Parlament ja nõukogu otse läbirääkimisi eesmärgiga jõuda kokkuleppele ühise teksti suhtes.
  3. Lepituskomitee tuleb kokku kutsuda kuue (või kaheksa, kui on lepitud kokku tähtaja pikendamises) nädala jooksul alates sellest, kui nõukogu lõpetas teise lugemise ja teatas ametlikult parlamendile, et ei kiida parlamendi teise lugemise muudatusi heaks.
  4. Iga seadusandlikku ettepanekut, mille puhul läheb vaja lepitamist, arutatakse eraldi eriotstarbelises lepituskomitees.
  5. Lepituskomitee kutsub kokku nõukogu eesistuja kokkuleppel parlamendi presidendiga. Lepituskomitee loetakse kokkukutsutuks, kui toimub selle esimene koosolek.
  6. Alates esimesest koosolekust on tal kuus (parlamendi või nõukogu algatusel ning nende ühisel kokkuleppel võimalik pikendada kuni kahe nädala võrra) nädalat aega pidada läbirääkimisi ja kiita ühine tekst heaks.
  7. Enne kui komitee ametlikult tööd alustab, toimuvad ettevalmistavad kolmepoolsed kohtumised ja tehnilised koosolekud, kui on selge, et nõukogu ei saa parlamendi teise lugemise muudatusi heaks kiita. Lepituskomitee koosolekuid võivad katkestada ka kolmepoolsed läbirääkimised.
  8. Kolmepoolsetel kohtumistel ja tehnilistel koosolekutel kohtuvad väikesed läbirääkijate rühmad parlamendist, nõukogust ja Euroopa Komisjonist, kellest igaüks annab aru oma delegatsioonile lepituskomitees.
  9. Kolmepoolsetel kohtumistel esindab parlamenti lepituskomitees osaleva delegatsiooni juht, vastutava parlamendikomisjoni esimees ja raportöör, keda abistavad parlamendi lepitusmenetluse sekretariaadi liikmed ja vajaduse korral õigusteenistuse liige.
  10. Nõukogu esindab eesistujariigi alalise esindaja asetäitja või alaline esindaja (vastavalt COREPER I või II esimees), keda abistavad nõukogu sekretariaadi, sealhulgas nõukogu õigustalituse liikmed.
  11. Euroopa Komisjoni esindab küsimuse eest vastutava osakonna peadirektor, keda abistavad eksperdid, õigustalitus ja administratsioon.
  12. Mitteametlikest tehnilistest kolmepoolsetest kohtumistest võtavad tavaliselt osa kolme institutsiooni eksperdid ja ametnikud.
  13. Kolmepoolsete kohtumiste läbirääkimised tuginevad neljaveerulisele töödokumendile, milles esitatakse parlamendi ja nõukogu seisukohad:
    1. nõukogu esimese lugemise seisukoht,
    2. parlamendi teise lugemise muudatused,
    3. nõukogu seisukoht parlamendi muudatuste suhtes (heakskiit, tagasilükkamine või võimalik kompromisstekst),
    4. parlamendi delegatsiooni seisukoht nõukogu ettepanekute suhtes.
  14. Läbirääkimiste ajal otsivad delegatsioonid kompromisse muudatuste osas, mille puhul püsivad eriarvamused. Selleks võidakse paluda täiendavat üksikasjalikku redaktsioonitööd väikestelt töörühmadelt poliitilisel või tehnilisel tasandil.
  15. Vastavad läbirääkijad tutvustavad iga kolmepoolse kohtumise tulemusi nende heakskiitmise eesmärgil parlamendi ja nõukogu delegatsioonidele: vajaduse korral korraldatakse täiendavaid kolmepoolseid või mitteametlikke kohtumisi.
  16. Lepituskomitee ise koosneb kahest võrdse suurusega delegatsioonist: üks Euroopa Parlamendist ja üks nõukogust.
    1. Nõukogu delegatsiooni kuulub üks esindaja igast liikmesriigist (ministrid või sagedamini liikmesriikide esindajad COREPERis). Nõukogu delegatsiooni juhib küsimuse eest vastutava nõukogu eesistujaks olev minister. Otsused tehakse kvalifitseeritud häälteenamusega (välja arvatud küsimused, mille puhul aluslepingus nõutakse ühehäälsust).
    2. Parlamendi delegatsioon koosneb võrdsest arvust ehk 28 parlamendiliikmest, lisaks veel 28 asendusliiget (kes võivad hääletada ainult siis, kui nende fraktsiooni liige ei ole kohal). Kolm parlamendi asepresidenti on lepituskomitee alalised liikmed ja tegutsevad kordamööda selle kaasesimeestena. Ülejäänud 25 delegatsiooni kuuluvat parlamendiliiget nimetavad fraktsioonid vastavalt iga fraktsiooni suurusele parlamendis. Enamik liikmetest kuulub tavaliselt küsimuse eest vastutavasse parlamendikomisjoni. Enamikul juhtudel püüab delegatsioon töötada konsensuse põhimõttel. Hääletuse korral tehakse delegatsiooni otsused koosseisu enamusega (s.t praegu 15 häält). Lisateavet lepituskomitees osaleva parlamendi delegatsiooni kohta leiate allpool.
    3. Euroopa Komisjon, keda esindab üldiselt küsimuse eest vastutav volinik, osaleb samuti lepituskomitee töös, et parlamendi ja nõukogu seisukohti lähendada.
  17. Nagu kolmepoolsetel kohtumistelgi, on peamine töövahend ühine neljaveeruline töödokument (vt punkt 13), mis tõlgitakse kõigisse ametlikesse keeltesse. Komitee käsutuses on ka Euroopa Komisjoni ettepanek ja tema arvamus parlamendi teise lugemise muudatuste kohta.
  18. Lepituskomiteed juhivad ühiselt parlamendi asepresident ja eesistujariigi minister. Komitee tuleb kokku vaheldumisi parlamendi ja nõukogu ruumides, enamasti Brüsselis.
  19. Enamik lepituskomitee koosolekuid algab kolmepoolse kohtumisega, millel kaasseadusandjad selgitavad oma seisukohti, tuginedes oma institutsiooni volitustele. Euroopa Komisjon täidab vahendaja ülesannet.
  20. See institutsioon, kes korraldab lepituskomitee esimese koosoleku, vastutab ühise teksti ja kaaskirja toimetamise eest ning pärast seadusandliku akti lõplikku vastuvõtmist parlamendis ja nõukogus selle eest, et parlamendi president ja nõukogu eesistuja kirjutavad õigusaktile alla ning see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
  21. Kui parlamendi ja nõukogu delegatsioonid ei jõua lepituskomitees kokkuleppele, langeb kogu ettepanek menetlusest välja. Uus menetlus saab tugineda ainult komisjoni uuele ettepanekule. 2015. aasta jaanuari seisuga oli olnud ainult neli juhtumit, kui lepituskomitee ei jõudnud ühise teksti suhtes kokkuleppele (kõneside direktiiv (1994), väärtpaberikomitee direktiiv (1998), tööaja direktiiv (2009) ja uuendtoidu määrus (2011).
    https://www.europarl.europa.eu/oeil/popups/ficheprocedure.do?reference=2004/0209(COD)&l=en
    https://www.europarl.europa.eu/oeil/popups/ficheprocedure.do?lang=en&reference=2008/0002(COD)
  22. Kui parlamendi ja nõukogu delegatsioonid saavutavad kompromissi, peab lepituskomitee heaks kiitma ühise teksti. Nõukogu delegatsioon kiidab selle heaks kvalifitseeritud häälteenamusega (või aluslepingus sätestatud juhtudel ühehäälselt), parlamendi delegatsioon teeb otsuse koosseisu lihthäälteenamusega.
  23. Niipea kui lepituskomitees (või järgnevalt komitee kaasesimeeste vahelises kirjavahetuses) on jõutud ühise teksti suhtes kokkuleppele, koostab esimese koosoleku korraldanud institutsiooni peasekretariaat seadusandliku teksti eelnõu põhimõtteliselt läbirääkimistel kasutatud keeles. Esialgne versioon pannakse pärast läbirääkimiste lõppu esimesel võimalusel üles parlamendi veebisaidile: https://www.europarl.europa.eu/code/default_et.htm.
  24. Pärast õiguslikku ja keelelist toimetamist tehakse dokument kättesaadavaks kõigis ELi ametlikes keeltes.
  25. Lepituskomitee kaasesimehed saadavad ühise teksti koos kaaskirjaga parlamendi presidendile ja nõukogu eesistujale. Kirjale lisatakse võimalikud institutsioonide deklaratsioonid. Kiri adresseeritakse teavitamise eesmärgil ka Euroopa Komisjoni esindajale, kes osales lepituskomitee töös.
  26. Lepituskomitees saavutatud kokkulepe peab saama terve parlamendi ja nõukogu kinnituse. Mõlemad institutsioonid hääletavad ühise teksti üle eraldi selle olemasoleval kujul, ilma võimaluseta seda veel kord muuta.
Parlamendi delegatsioon lepitamisel
  1. Euroopa Parlamenti esindab lepitusmenetluses delegatsioon, mis koosneb nõukogu liikmete arvuga võrdsest arvust parlamendiliikmetest. Delegatsioon nimetatakse eraldi igaks lepitusmenetluseks. Selle ülesanne on esindada tervet parlamenti läbirääkimistel nõukoguga.
  2. Iga ametiaja algul või siis, kui Euroopa Parlamendi poliitilises üldkoosseisus toimuvad ametiaja jooksul suuremad muudatused, määrab esimeeste konverents kindlaks lepituskomitees osaleva delegatsiooni poliitilise koosseisu vastavalt fraktsioonide suhtelisele poliitilisele kaalule.
  3. Parlamendi poliitilise koosseisu põhjal pärast 2014. aasta mais toimunud valimisi on lepituskomitees osalevate parlamendi delegatsioonide koosseis järgmine:
    • EPP: 9 liiget
    • S&D: 8 liiget
    • ECR: 3 liiget
    • ALDE: 2 liiget
    • GUE/NGL: 2 liiget
    • Greens: 2 liiget
    • EFDD: 2 liiget
  4. Kolm lepituse eest vastutavat asepresidenti kuuluvad igasse delegatsiooni ja iga fraktsiooni liikmete kvoodi hulka. Iga delegatsiooni juhib üks kolmest asepresidendist: nad otsustavad omavahel, kes vastutab millise lepitusmenetluse eest ja seega juhib millist delegatsiooni. Ka raportöör(id) ja vastutava parlamendikomisjoni esimees on ametiülesande korras delegatsiooni liikmed ning nad arvestatakse oma fraktsiooni kvoodi hulka.
  5. Delegatsiooni ülejäänud liikmed nimetab iga fraktsioon konkreetseks lepitusmenetluseks. Enamik neist kuulub vastutavasse komisjoni või nõuandvatesse komisjonidesse. Kui kohaldatakse menetlust kaasatud komisjonide osalusel, peab parlamendi delegatsiooni kuuluma ka iga kaasatud komisjoni raportöör. Fraktsioonid peavad nimetama ka võrdse arvu asendusliikmeid, kes saavad osaleda aktiivselt delegatsiooni töös, kuid võivad hääletada ainult siis, kui nad asendavad täisliiget.

Delegatsiooni töö korraldus

  1. Parlamendi delegatsioon peab avakoosoleku, et anda läbirääkimisrühmale harilikult delegatsiooni juhtiv asepresident, vastutava komisjoni esimees ja raportöör(id) volitused, et kolmepoolsed kohtumised saaksid alata.
  2. Euroopa Komisjon viibib kohal sellel ja kõigil järgnevatel parlamendi delegatsiooni koosolekutel. Euroopa Komisjoni esindajatelt oodatakse, et nad tutvustaksid ja selgitaksid Euroopa Komisjoni arvamust parlamendi teise lugemise muudatuste kohta ning annaksid võimaluse korral teavet nõukogus toimuva arengu kohta, millest nad on teadlikud.
  3. Delegatsiooni liikmed jälgivad lepitusmenetluse edenemist jooksvalt järjestikustel koosolekutel.
  4. Delegatsiooni koosolekute põhieesmärk on ajakohastada läbirääkimisrühma volitusi ja arutada võimalikke kompromisstekste. Nõustutakse teatavate muudatuste või kompromissettepanekutega, tingimusel et saavutatakse üldine kokkulepe. Kui jääb veel lahtiseid küsimusi, annab delegatsioon läbirääkimisrühmale juhiseid, kuidas läbirääkimisi nõukoguga jätkata. Parlamendi delegatsioon kaalub ka menetlusküsimusi, näiteks selle kohta, kas tuleks korraldada veel üks kolmepoolne kohtumine või kas ja millal võib kutsuda kokku lepituskomitee.
  5. Menetluse lõpus kiidab delegatsioon lepitamise käigus saavutatud kokkuleppe ametlikult heaks või lükkab selle tagasi. Delegatsioon püüab tegutseda konsensuse põhimõttel. Kuid kui on vaja hääletust, on heakskiitmiseks vaja liikmete absoluutset häälteenamust (vähemalt 15 võimalikust 28-st).
  6. Delegatsiooni abistab parlamendi administratsiooni eriotstarbeline teenistus lepitus- ja kaasotsustamismenetluse sekretariaat ning spetsialiseerunud teenistused, nt õigusteenistus, õiguskeele eksperdid ja pressiteenistus.
Tagasi esilehele     

#7Kolmas lugemine parlamendis 

Terviktekst 
Ühine tekst saadetakse samaaegselt parlamendile ja nõukogule heakskiitmiseks. Ei ole kindlaks määratud, millises järjekorras peavad kaasseadusandjad otsustama. Neil on otsustamiseks aega kuus (või ühisel kokkuleppel kaheksa) nädalat ja nad ei saa teksti muuta. Parlamendis toimub enne ühise teksti hääletuselepanekut arutelu täiskogul. Kui parlament ja nõukogu kiidavad ühise teksti heaks, võetakse seadusandlik ettepanek vastu. Kui üks või mõlemad lükkavad selle tagasi või ei vasta õigel ajal, õigusakt langeb menetlusest välja ja menetlus on lõppenud. Seda saab uuesti alustada ainult komisjoni uue ettepanekuga.
  1. Kui lepituskomitee kiidab ühise teksti heaks, peavad selle kolmandal lugemisel heaks kiitma terve Euroopa Parlament ja nõukogu. Mõlemad institutsioonid hääletavad ühise teksti üle eraldi ilma võimaluseta seda veel kord muuta.
  2. Pärast lepitusmenetluse edukat lõpetamist koostatakse ühise töödokumendi ja lepitamise käigus kokku lepitud võimalike muudatuste põhjal ühise teksti eelnõu. See koostatakse kõigepealt ühes keeles ja tõlgitakse seejärel teistesse ametlikesse keeltesse. Ühise teksti eelnõu originaalkeelne versioon saadetakse delegatsiooni liikmetele.
  3. Lepituskomitee kaasesimehed edastavad lõplikult vormistatud ühise teksti, mis on läbinud õigusliku ja keelelise kontrolli nii parlamendis kui nõukogus, ametlikult parlamendi presidendile ja nõukogu eesistujale. Nende kirjale lisatakse võimalikud institutsioonide deklaratsioonid.
  4. Kolmas lugemine toimub kuue nädala jooksul alates kirja kuupäevast. Tähtaega võib pikendada kuni kahe nädala võrra parlamendi või nõukogu algatusel ning nende ühisel kokkuleppel.

Parlament

  1. Kuue nädala jooksul (tähtaega on võimalik pikendada kaheksa nädalani) saavad Euroopa Parlamendi delegatsiooni liikmed lõpliku ühise teksti oma vastavas keeles koos raportiga, milles esitatakse lepitusmenetluse eri etapid ja tulemused, sealhulgas lepitusmenetluse lõpetamist käsitleva delegatsiooni hääletuse protokoll. Lõplik ühine tekst, raportööri ja delegatsiooni juhi koostatud raport, kaaskiri ning võimalikud institutsioonide deklaratsioonid saadetakse parlamendi täiskogu teenistustele. Nüüd avaldatakse kokkuleppe eri keeleversioonid parlamendi veebisaidil.
  2. Ühise teksti hääletusele eelneb täiskogul arutelu läbirääkimiste tulemuste ja nõukoguga saavutatud (või mittesaavutatud) kokkuleppe üle. Arutelu algab tavaliselt delegatsiooni juhtinud asepresidendi ja raportööri avaldustega. Pärast seda pannakse ühine tekst täiskogul hääletusele. Heakskiitmiseks on vaja antud häälte lihtenamust; vastasel korral lükatakse ühine tekst tagasi.
  3. 2015. aasta jaanuari seisuga on parlament ühise teksti tagasi lükanud kolmel korral lükanud:

Nõukogu

  1. Ühise teksti peab heaks kiitma ka nõukogu, kes eelistab üldiselt hääletada pärast parlamendi kolmandat lugemist. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.
  2. Tegelikkuses ei valmista ühise teksti heakskiitmine nõukogus probleeme, kuna nõukogu delegatsiooni lepituskomitees kuulub üks esindaja igast liikmesriigist. Seni ei ole nõukogu lepitamise käigus saavutatud kokkulepet kunagi tagasi lükanud.
  3. Kui ükskõik kumb institutsioon ei kiida ühist teksti heaks, lõpeb seadusandlik menetlus ja seda saab uuesti alustada ainult komisjoni uue ettepanekuga.
  4. Kui nii parlament kui ka nõukogu võtavad teksti vastu, esitatakse see allakirjutamiseks Euroopa Parlamendi presidendile ja peasekretärile ning nõukogu eesistujale ja peasekretärile ning avaldatakse seejärel Euroopa Liidu Teatajas.
 
Tagasi esilehele      
Artikkel PDF-formaadis 

Alusleping 

Euroopa Liidu Toimimise Lepingu Konsolideeritud Versioon : Artikkel 294 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 251)

  1. Kui aluslepingutes viidatakse õigusakti vastuvõtmise alusena seadusandlikule tavamenetlusele, siis kohaldatakse järgmist menetlust..
  2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku.

Esimene lugemine

  1. Euroopa Parlament võtab vastu oma esimese lugemise seisukoha ning edastab selle nõukogule.
  2. Kui nõukogu kiidab Euroopa Parlamendi seisukoha heaks, võetakse asjaomane õigusakt vastu Euroopa Parlamendi seisukohale vastavas sõnastuses.
  3. Kui nõukogu ei kiida Euroopa Parlamendi seisukohta heaks, võtab ta vastu oma esimese lugemise seisukoha ning edastab selle Euroopa Parlamendile.
  4. Nõukogu teavitab Euroopa Parlamenti täielikult kõikidest põhjustest, mis viisid esimese luge­mise seisukoha vastuvõtmiseni. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti täielikult oma seisukohast.

Teine lugemine

  1. Kui kolme kuu jooksul pärast sellist teavitamist Euroopa Parlament:
    1. kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks või pole otsust teinud, loetakse asjaomane õigusakt vastuvõetuks nõukogu seisukohale vastavas sõnastuses;
    2. lükkab oma liikmete enamusega nõukogu esimese lugemise seisukoha tagasi, loetakse kavandatav õigusakt vastu võtmata jäetuks;
    3. paneb oma liikmete enamusega ette nõukogu esimese lugemise seisukoha muudatused, edasta­takse muudetud tekst nõukogule ja komisjonile, kes esitab nende muudatuste kohta oma arva­ muse.
  2. Kui kolme kuu jooksul pärast Euroopa Parlamendi tehtud muudatuste kättesaamist nõukogu,kes teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega:
    1. kiidab kõik need muudatused heaks, loetakse asjaomane õigusakt vastuvõetuks;
    2. ei kiida kõiki muudatusi heaks, kutsub nõukogu eesistuja kokkuleppel Euroopa Parlamendi presi­dendiga kuue nädala jooksul kokku lepituskomitee.
  3. Nõukogu otsustab ühehäälselt muudatuste üle, mille suhtes komisjon on negatiivsel arvamusel.

Lepitamine

  1. Nõukogu liikmetest või nende esindajatest ja võrdsest arvust Euroopa Parlamendi liikmete esindajatest koosneva lepituskomitee ülesanne on jõuda kokkuleppele ühise teksti suhtes, tehes kuue nädala jooksul alates kokkukutsumisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu teise lugemise seisukohtade alusel otsuse nõukogu liikmete või nende esindajate kvalifitseeritud häälteenamusega ja Euroopa Parlamenti esindavate liikmete enamusega.
  2. Komisjon võtab lepituskomitee menetlusest osa ning teeb kõik vajalikud algatused selleks, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti lähendada.
  3. Kui lepituskomitee kuue nädala jooksul alates kokkukutsumisest ühise teksti heaks ei kiida, loetakse asjaomane õigusakt vastuvõtmata jäetuks.

Kolmas lugemine

  1. Kui lepituskomitee kiidab nimetatud ajavahemiku jooksul heaks ühise teksti, jääb antud häälte enamusega otsustavale Euroopa Parlamendile ja kvalifitseeritud häälteenamusega otsustavale nõuko­gule kummalegi heakskiitmisest alates kuuenädalane tähtaeg, et asjaomane õigusakt ühise teksti kohaselt vastu võtta. Vastasel korral loetakse õigusakt vastuvõtmata jäetuks.
  2. Käesolevas artiklis osutatud kolmekuulisi ja kuuenädalasi tähtaegu võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendada maksimaalselt vastavalt ühe kuu ja kahe nädala võrra.

Erisätted

  1. Kui aluslepingutes sätestatud juhtudel kasutatakse seadusandliku akti vastuvõtmiseks liikmesrii­kide rühma algatusel, Euroopa Keskpanga soovitusel või Euroopa Kohtu taotlusel seadusandlikku tavamenetlust, siis lõiget 2, lõike 6 teist lauset ja lõiget 9 ei kohaldata.

Sellistel juhtudel edastavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonile õigusakti eelnõu ning oma esimese ja teise lugemise seisukohad. Kogu menetluse jooksul võib Euroopa Parlament või nõukogu taotleda komisjonilt arvamust, mida komisjon võib avaldada ka omal algatusel. Kui komisjon peab seda vajalikuks, võib ta samuti osa võtta lepituskomitee menetlusest vastavalt lõikele 11.


EN C 326/174 Euroopa Liidu Teataja 26.10.2012

 
Artikkel PDF-formaadis  Valdkonnad, mille puhul kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust (PDF) Seadusandliku tavamenetluse käsiraamat, Nõukogu, 2010  

Jaga