Parlamendiliikmete suhtes kohaldatavate reeglite kohta

Euroopa Parlament koosneb 705 liikmest, kes on valitud laienenud Euroopa Liidu 27-st liikmesriigist. Alates 1979. aastast valitakse parlamendiliikmeid üldistel ja otsestel valimistel viie aasta pikkuseks perioodiks.

Foto Strasbourgi istungisaalist täiskogu istungjärgu ajal

Iga riik otsustab ise, millisel kujul valimised toimuvad, kuid tagatud peab olema sooline võrdõiguslikkus ja salajane hääletus. Euroopa Parlamendi valimistel järgitakse proportsionaalse esindatuse põhimõtet. Valimisiga Austrias, Belgias, Saksamaal ja Maltal on 16 eluaastat, Kreekas 17 eluaastat ja ülejäänud liikmesriikides 18 eluaastat.

Üle kolmandiku Euroopa Parlamendi liikmetest on naised. Parlamendiliikmed on rühmitatud poliitilise kuuluvuse, mitte kodakondsuse alusel.

Parlamendiliikmed töötavad neid valinud liikmesriigis; Strasbourgis, kus toimub 12 täiskogu istungit aastas; ja Brüsselis, kus toimuvad täiendavad täiskogu istungid ning komisjonide ja fraktsioonide koosolekud.

Parlamendiliikmete suhtes kohaldatakse 2009. aastal vastu võetud parlamendiliikmete põhimäärust.

Lisateave :

Usaldusväärsus Euroopa Parlamendis

Euroopa Parlament pöörab suurt tähelepanu oma liikmete poliitilise tegevuse usaldusväärsusele, läbipaistvusele ja vastutusele. Selle tagamiseks on parlament kehtestanud arvukaid eeskirju ja meetmeid, mida on 2023. aasta põhjaliku läbivaatamise raames veelgi karmistatud.

Euroopa Parlamendi liikmete käitumisjuhend

Käitumisjuhend jõustus 1. jaanuaril 2012 ja seda muudeti viimati 2023. aastal. Peamiste põhimõtetena nähakse selles ette, et Euroopa Parlamendi liikmed peavad oma ametiülesannete täitmisel lähtuma üksnes avalikust huvist ja olema oma tegevuses erapooletud, usaldusväärsed, avatud, hoolikad, ausad, vastutustundlikud ning austama parlamendi väärikust ja mainet.

Käitumisjuhendis määratletakse huvide konfliktid ja nähakse ette, kuidas parlamendiliikmed peavad sellises olukorras toimima. Juhend sisaldab eeskirju avalikustamiskohustuse ning endiste parlamendiliikmete ja nõuandekomitee tegevuse kohta.

Käitumisjuhendi kohaselt on parlamendiliikmetel kohustus esitada üksikasjalik erahuvide deklaratsioon, varade deklaratsioon ja vajaduse korral deklaratsioon teadlikkuse kohta võimalikest huvide konfliktidest. Lisaks kohustab käitumisjuhend parlamendiliikmeid avaldama kõik kavandatud kohtumised (sealhulgas need, mis on delegeeritud assistentidele) huvide esindajatega, kes kuuluvad läbipaistvusregistrisse, või kolmandate riikide ametiasutuste esindajatega. Parlamendiliikmed peavad ka teatama oma osalemisest kolmandate isikute korraldatud üritustel, mille puhul kolmas isik kas hüvitab nende reisi-, majutus- ja elamiskulud või katab need kulud täielikult või osaliselt. Parlamendiliikmete deklaratsioonides esitatud teave on kättesaadav iga parlamendiliikme veebilehel, välja arvatud varade deklaratsioon, mis ei ole avalik.

Käitumisjuhendi rakendusmeetmetes sätestatud tingimuste kohaselt peavad parlamendiliikmed teatama ka kingitustest, mille nad on saanud Euroopa Parlamendi ametliku esindajana ja mille ligikaudne väärtus ületab 150 eurot. Kingitused tuleb registreerida kingituste registris.

Kui parlamendiliige ei pea käitumisjuhendist kinni, võib president määrata talle sanktsiooni. President teatab sanktsioonist täiskogu istungil ja see avaldatakse nähtaval kohal Euroopa Parlamendi veebisaidil.

See:

Parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee

Parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee nõustab parlamendiliikmeid käitumisjuhendi tõlgendamisel ja rakendamisel. Nõuandekomitee hindab presidendi taotlusel või otsese vihje saamisel ka käitumisjuhendi väidetavaid rikkumisi ja annab presidendile nõu, milliseid võimalikke meetmeid võtta. Nõuandekomitee jälgib ennetavalt, kas parlamendiliikmed järgivad käitumisjuhendit ja selle rakendusmeetmeid.

Nõuandekomitee koosneb kaheksast liikmest. Liikmed nimetab ametisse president, lähtudes nende kogemustest ning poliitilisest ja soolisest tasakaalust. Komitee liikmed täidavad kordamööda kuue kuu jooksul nõuandekomitee esimehe ülesandeid. President nimetab ametisse ka asendusliikmed – ühe asendusliikme igast nõuandekomitees esindamata fraktsioonist.

Nõuandekomitee avaldab aastaaruande oma töö kohta.

See:
Parlamendi 7. ametiaeg:
Parlamendi 8. ametiaeg:
Parlamendi 9. ametiaeg:

Muud parlamendiliikmete läbipaistvust ja eetikat käsitlevad eeskirjad

Läbipaistvus ja vastutus

Lisaks kõigile parlamendiliikmetele käitumisjuhendiga kehtestatud kohustustele on Euroopa Parlament näinud ette rea erinorme läbipaistvuse ja eetilisuse suurendamiseks kõigis tegevusvaldkondades. Erilist tähelepanu pööratakse lobitöö eetikale.

Lobistide osalemine üritustel

Organisatsioonidel, kelle suhtes kohaldatakse läbipaistvusregistri reegleid, lubatakse korraldada üritusi Euroopa Parlamendis või osaleda nende korraldamises üksnes siis, kui nad on end korrektselt registreerinud läbipaistvusregistris.

Lisateave:

Endistele parlamendiliikmetele kehtivad reeglid

Endistel parlamendiliikmetel on esimese kuue kuu jooksul pärast ametiaja lõppu keelatud parlamendis lobitööd teha. Kui nad teevad lobitööd pärast kuue kuu möödumist, peavad nad end läbipaistvusregistris registreerima. Endistel parlamendiliikmetel on lubatud siseneda parlamendi hoonetesse, kuid nad ei tohi seda õigust kasutada lobitöö tegemiseks.

Lisateave:

Palgad ja pensionid

Euroopa Parlamendi liikme palk

2009. aasta juulis jõustunud ühtse põhimääruse kohaselt makstakse kõigile Euroopa Parlamendi liikmetele ühesuurust brutopalka.

Põhimääruse alusel on parlamendiliikme brutokuupalk 1. juuli 2023. aasta seisuga 10075,18 eurot. Palka makstakse Euroopa Parlamendi eelarvest. Brutopalgast arvestatakse maha ühenduse maks ja kindlustusmaksed, mis teeb netopalgasummaks 7853,89 eurot. Liikmesriigid võivad palka maksustada ka oma riigi maksudega. Põhipalga suurus on 38,5% Euroopa Kohtu kohtuniku põhipalgast.

Ainus erand kehtib parlamendiliikmetele, kes kuulusid Euroopa Parlamenti juba enne 2009. aasta valimisi. Nemad võivad seoses palga, üleminekutoetuste ja pensionidega jätkata 2009. aasta eelse siseriikliku süsteemi kasutamist.

Pensionid

Põhimääruse kohaselt on endistel parlamendiliikmetel õigus saada alates 63. eluaastast vanaduspensioni. Pension moodustab 3,5 % Euroopa Parlamendi liikme palgast iga parlamendiliikmena töötatud täisaasta eest, millele lisandub 1/12 sellest summast iga lisanduva täispika kuu eest, kuid kokku mitte rohkem kui 70 % parlamendiliikme palgast. Pensioni makstakse Euroopa Liidu eelarvest.

2009. aasta juulist alates ei ole parlamendiliikmetel enam võimalik liituda 1989. aastast rakendatud parlamendiliikmete täiendava pensionikavaga ja see kaob järk-järgult kasutuselt.

Euroopa Parlamendi liikmetele makstavad hüvitised

Sarnaselt riikide parlamentide liikmetele saavad Euroopa Parlamendi liikmed mitmeid hüvitisi, mis on mõeldud parlamendiliikme kohustuste täitmise käigus tekkivate kulutuste katmiseks.

Üldkulude hüvitis

Hüvitis on mõeldud kulutuste katmiseks valimisriigis, näiteks parlamendiliikme büroo haldamise kulud, telefoni- ja postikulud ning arvuti- ja telemaatikaseadmete ostmise, kasutamise ja hooldusega seotud kulud. Hüvitist vähendatakse poole võrra, kui parlamendiliige on nõuetekohase põhjenduseta puudunud parlamendi ühe tööaasta jooksul (septembrist augustini) pooltelt täiskogu istungitelt.

2024. aastal on hüvitise suurus 4 950 eurot kuus.

Reisikulud

Enamik Euroopa Parlamendi kohtumisi, nagu täiskogu istungid, komisjonide ja fraktsioonide koosolekud, toimub Brüsselis või Strasbourgis. Parlamendiliikmetele hüvitatakse tõendavate dokumentide esitamisel sellistel kohtumistel osalemiseks ostetud reisipiletite tegelik maksumus maksimaalselt D-äriklassi või samaväärse lennupileti hinna või esimese klassi rongipileti hinna ulatuses või autoga läbitud marsruudi puhul 0,58 eurot kilomeetri kohta (kuni 1000 kilomeetrit); lisaks saavad parlamendiliikmed kindlasummalisi hüvitisi sõltuvalt vahemaast ja lähetuse kestusest, et katta muud reisiga seotud kulud (näiteks kiirteemaks, lisapagasi tasu või broneerimistasu).

Muud reisikulud

Parlamendiliikmed peavad oma ametiülesannete tõttu sageli reisima oma valimisriigist väljapoole või selle piires ka muudel põhjustel kui ametlikud kohtumised (näiteks osalemine konverentsil või töövisiit).

Väljaspool valimisriiki toimuva tegevuse puhul võivad parlamendiliikmed saada hüvitist reisi- ja majutuskulude ning muude seotud kulutuste katmiseks kuni 4 886 eurot aastas. Valimisriigis toimuva tegevuse puhul hüvitatakse üksnes reisikulud iga riigi kohta kehtestatud iga-aastase maksimumsumma piires.

Päevaraha
  • Parlament maksab parlamendiliikmetele parlamendi tööperioodidel tekkivate kõikide muude lisakulude katteks päevas 350 euro suurust kindlasummalist hüvitist, kui nad on oma kohalolu tõendanud allkirjaga ühes selleks ettenähtud ametlikest kohalolijate nimekirjadest.
  • Hüvitist vähendatakse poole võrra, kui parlamendiliige ei võta täiskogul toimuva hääletuse päevadel osa rohkem kui pooltest nimelistest hääletustest, isegi kui ta viibib kohal. Väljaspool Euroopa Liitu toimuvate kohtumiste puhul on päevaraha 175 eurot (samuti eeldusel, et parlamendiliige on allkirjastanud kohalolijate nimekirja) ning majutuskulud hüvitatakse eraldi.

Kaastöötajate töölevõtmise kord

Euroopa Parlamendi liikmed võivad ise valida endale kaastöötajaid Euroopa Parlamendi kehtestatud eelarve piires ja Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete 5. peatükis sätestatud tingimustel.

2024. aastal on maksimaalne kasutada olev summa 28 696 eurot parlamendiliikme kohta. Seda summat ei maksta välja parlamendiliikmele endale, vaid palgana tingimustele vastavatele ja kehtiva töölepinguga assistentidele ning samuti palgalt maksu koguvatele asutustele.

Parlamendiliige võib tööle võtta mitut liiki assistente.

Brüsselis (või Luxembourgis/Strasbourgis) töötavad registreeritud assistendid võetakse tööle otse Euroopa Parlamendi poolt. Parlamendiliikmel on õigus võtta tööle kuni kolm või teatavatel tingimustel kuni neli registreeritud assistenti. Registreeritud assistentide jaoks eraldatakse vähemalt 25 % parlamendiliikme assisteerimiskulude eelarvest.

Kohalikud assistendid abistavad parlamendiliikmeid nende valimisliikmesriigis. Nende lepinguid haldab kvalifitseeritud makseagent, kes tagab maksu- ja sotsiaalkindlustuseeskirjadest kinnipidamise. Kohalike assistentide lepingud on kas töölepingud või teenuste osutamise lepingud.

Praktikandid võivad sooritada praktika kas Euroopa Parlamendis kohapeal või parlamendiliikme valimisliikmesriigis.

Kohalike assistentide ja praktikantidega seotud kulud ei tohi ületada 75 % parlamendiliikme assisteerimiskulude eelarvest. Üksnes teenuseosutajatega seotud kulud ei tohi ületada 25 % parlamendiliikme assisteerimiskulude eelarvest.

Rohkem teavet töötasude kohta leiate siit.

Sarnased piirmäärad on kehtestatud teenuseid osutavate juriidiliste isikute ja makseagentide suhtes.

Mitmest parlamendiliikmest koosnev rühm võib võtta tööle ühe või mitu registreeritud assistenti või kohalikku assistenti valmisliikmesriigis. Parlamendiliikmed määravad omavahel kindlaks, kuidas kulud jaotada.

Parlamendiliikmed ei või assistentidena tööle võtta lähisugulasi. Assistendid peavad hoiduma töövälisest tegevusest, mis võib tekitada huvide konflikti.

Kõikide assistentide nimed ja ärinimed avaldatakse Euroopa Parlamendi veebisaidil nende lepingu kehtivuse ajaks, välja arvatud juhul, kui assistent on erandkorras ja ainult tema isikliku turvalisuse tagamiseks põhjendatult vabastatud nime avaldamise kohustustest.

Ülevaade Euroopa Parlamendi valimiste ja liikmesriikides toimunud valimiste tulemustest

See väljaanne on kõige põhjalikum andmebaas, mis kajastab kogu ELi poliitilise maastiku kujunemist. Selles on esitatud teave valimistulemuste ja Euroopa Parlamendi koosseisu kohta alates esimestest Euroopa Parlamendi otsevalimistest 1979. aastal. Lisaks sisaldab see ülevaadet kõigis ELi liikmesriikides hiljuti toimunud valimistest.