Sven MIKSER
Sven MIKSER

Gruppen Progressiva förbundet av Socialdemokrater i Europaparlamentet

Ledamot

Estland - Sotsiaaldemokraatlik Erakond (Estland)

Född : , Tartu

Skriftliga förklaringar Sven MIKSER

Ledamöterna kan lämna in skriftliga förklaringar till hur de röstat i plenum. Artikel 194

Rådets förordning om den fleråriga budgetramen 2021–2027 (A9-0260/2020 - Jan Olbrycht, Margarida Marques) ET

16-12-2020

Toetasin Euroopa Liidu pikaajalise eelarve (2021–2027) vastuvõtmist, mis aitab tagada ühenduse majanduse ja keskkonna jätkusuutlikkuse ning kaitsta kodanikke COVID-19 pandeemia tagajärgede eest. Arvestades praegust keerulist olukorda, on oluline, et ELi Nõukogu kiidaks institutsioonidevahelise kokkuleppe viivitusteta heaks ning ELi toetused jõuaksid võimalikult kiiresti eurooplasteni ehk ELi eelarve hakkaks kehtima nagu plaanitud – 1. jaanuaril 2021. a.
Pean igati positiivseks, et vähemalt 30% ELi pikaajalisest eelarvest ja taasterahastust toetab kliimaeesmärkide saavutamist ning samuti suunatakse alates 2024. aastast 7,5% ELi iga-aastastest kulutustest bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele. Lisaks puhtamale keskkonnale aitab suurem panustamine keskkonnahoidu ja selleks uute tehnoloogiate kasutuselevõtt luua ka uusi töökohti ning tagada kodanike parem toimetulek.
Kuna vajadus ELi üleste poliitikate elluviimiseks suureneb ning Euroopa Liidu seitsme aasta eelarve juba kasvab 16 miljardi euro võrra, siis ilma uute ELi omavahenditeta poleks ühenduse eelarve mõistagi jätkusuutlik. Seetõttu on mul hea meel, et parlamendi täiskogu toetas sotsiaaldemokraatide ettepanekuid, nagu finantstehingute maksu (alates 2026. aastast) ning plasti- (jõustub juba 2021. a.) ja digimaksu (alates 2023.a.) kehtestamist. Samuti rakendub 2023. aastast heitkogustega kauplemise süsteemil põhinev omatulu, millele võib lisanduda ka süsiniku tasakaalustusmaks kolmandate riikide tootjatele.

Europeisk klimatlag (A9-0162/2020 - Jytte Guteland) ET

07-10-2020

Toetasin selle olulise raporti vastuvõtmist, mis muudab ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi juriidiliselt siduvaks kohustuseks, tagades sellega õiguskindluse meie ettevõtjatele ja kodanikele. Kuna keskkonnasaaste ja loodus ei tunne riigipiire, siis on ainuõige tegeleda kliimaneutraalsuse saavutamisega EL tasandil, olles maailma ühe suurima majanduskeskkonnana eeskujuks ülejäänud maailmale. Samuti pean igati positiivseks, et parlament toetas ambitsioonikamat kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki ning varasema 40% asemel soovitakse CO2 heidet (1990. a. tasemega võrreldes) vähendada 60% juba 2030. aastaks. Ambitsioonikam eesmärk on vajalik selleks, et kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks oleks realistlik, mitte pelgalt soovunelm. Arvestades sagenenud looduskatastroofe ja kiiret kliimasoojenemist, tuleb tegutseda kohe. Seda enam, et üleminek jätkusuutlikule rohemajandusele aitab luua uusi töökohti ning tuua meid praegusest kriisist tugevamana välja.

Den europeiska skogsstrategin – vägen framåt (A9-0154/2020 - Petri Sarvamaa) ET

07-10-2020

Hoolimata asjaolust, et metsanduspoliitika ning vastavate strateegiate koostamine on ennekõike liikmesriikide pädevuses, mõjutavad Euroopa erinevad poliitikasuunad, sh kliimapoliitika otseselt ja kaudselt metsi ning nende majandamist. Seetõttu vajame ka Euroopa tasemel kõikehõlmavat ning kogu metsapõhist väärtusahelat arvesse võtvat uut Euroopa metsastrateegiat, mis on kooskõlas EL kliimaeesmärkidega ja säästva metsamajanduse põhimõtetega. Metsa majandamine ja puittoodete tootmine on olemuslikult CO2 siduv ja süsinikku talletav protsess, mis aitab kaasa ka kliimaeesmärkide täitmisele, kuid siinjuures tuleb tähelepanelikult jälgida metsamajanduse mõju bioloogilisele mitmekesisusele, et ühe probleemi lahendamisel me ei looks hoopis uut. Olen igati päri raportis öelduga, et ELi metsastrateegia peaks olema sillaks ELi ja liikmesriikide riikliku metsapoliitika vahel ja tagama, et metsasektori oskusteavet kaasataks juba selle poliitika kujundamise varajastes etappides, mille tulemuseks oleks ühtne ja järjepidev metsapoliitika. Minu arvates on raport tasakaalus ning on heaks suunaks uue ELi metsastrateegia koostamiseks. Johtuvalt eelöeldust, toetasin selle raporti vastuvõtmist.

Daglig körtid och körtid per vecka, minimigränser för raster, dygns- och veckovila samt positionsbestämning med hjälp av färdskrivare (A9-0115/2020 - Henna Virkkunen) ET

08-07-2020

Olen päri, et veoautojuhtide töötingimusi tuleb senisest enam parandada, mistõttu toetasin nt ettepanekut, et üle 45-tunniseid iganädalasi puhkeperioode, mida võetakse kompensatsioonina eelneva lühendatud iganädalase puhkeperioodi eest, ei või veeta sõidukis. Hoolimata sellest, et tänapäeva veokite kabiinid on palju mugavamad, väärivad meie veokijuhid inimväärsemaid tingimusi puhkperioodiks, kus autojuhil oleks tagatud nõutele vastavad pesemisvõimalused ning majutus. Kuigi antud eelnõus oli palju toetamist väärivaid ettepanekuid olukorra parandamiseks, ei toetanud ma seda tervikuna, kuna lubatud paindlikkuse asemel on talitatud paljuski vastupidiselt. Nt veokijuhile konkreetsesse kohta naasmise kohutuse kehtestamisega rikutakse ELi põhivabadusi ning juhil peaks olema võimalus teha oma valik ise. Arvestades ka praegust COVID-19 pandeemiakriisi ning enneolematut ebakindluse kasvu Euroopa majanduses, samuti vajadust enne õigusakti jõustumist koostada Euroopa Komisjoni nõuetekohane mõjuhinnang koos kriisijärgse uue turuolukorra analüüsiga, mis hindaks uute reeglite mõju ELi autoveosektorile, ei ole antud määruse kiirkorras jõustamine kuidagi mõistlik. Inimlikult võib aru saada ELi eesistujariigi soovist erinevad otsused kiirelt vastu võtta, et saaks nn punktivõite koguda, kuid kõige olulisem peaks olema siiski otsuste kvaliteet, mis arvestaks kõigi ühenduse liikmesriikide huvidega.

Anpassning till utvecklingen inom vägtransportsektorn (A9-0116/2020 - Ismail Ertug) ET

08-07-2020

Euroopa transpordivaldkonna I liikuvuspaketi eesmärk oli tagada aus konkurents, lihtsustada kehtivaid õigusnorme, kaitsta ELi siseturgu ning tagada kõnealuse sektori töötajate õigused. ELi nõukogu poolt esitatud määruse eelnõu on aga suures vastuolus eelnimetatud eesmärkidega, kuna diskrimineerib ELi äärealade liikmesriikide veoettevõtjaid ning pole kuidagi kooskõlas ausa konkurentsi põhimõtetega. Rääkides lihtsustamisest ning ELi kliimapoliitikast, siis kuidas lihtsustab ja täidab kliimaeesmärke eelnõus olnud nõue, mille kohaselt rahvusvaheliseks kaubaveoks kasutatavad sõidukid peaksid regulaarselt – kaheksa nädala tagant – pöörduma tagasi veoettevõtja asutamisriiki. Ilmselgelt on nõude tegelik eesmärk piirata Euroopa äärealade vedajate ligipääsu Lääne-ja Kesk-Euroopa maanteeveoturule ja see kujutab endast katset jaotada ELi maanteeveoturgu liikmesriikide geograafilise asukoha alusel. Ühtlasi suurendab selline meede oluliselt tühisõitude arvu ning nt Rahvusvahelise Maanteetranspordi Liidu (IRU) hinnangul tähendaks see 135 miljonit lisakilomeetrit aastas. Selliste nõuete rakendamine näitab, et tegelikkuses ei peeta Euroopa rohelepet oluliseks, ning suurendab paljude eurooplaste pettumust ELis ning on kahjuks vesi parempopulistide propagandaveskile. Lähtuvalt eelöeldust, hääletasin antud määruse eelnõu vastu.

Makroekonomiskt stöd till utvidgnings- och grannskapsländer med anledning av den kris som uppstått till följd av covid-19-pandemin ET

15-05-2020

Toetasin. Otsus hõlmab kümmet partnerit: Albaania Vabariik, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Montenegro, Põhja Makedoonia Vabariik, Gruusia, Moldova Vabariik, Ukraina, Jordaania Hašimiidi Kuningriik ja Tuneesia Vabariik. Pandeemia tõttu on nende riikide maksebilanss ja eelarveseisund tugevalt nõrgenenud. Kuna olukord on jätkuva majanduslanguse tõttu vaid süvenemas, on pakiline, et EL tegutseks kiiresti ja otsustavalt partnerite majanduse toetamise nimel. Toetuse andmine on oluline, tagades partnerite ametiasutustele lühiajalise poliitilise manööverdamisruumi meetmete võtmiseks pandeemiast tingitud majanduslanguse pidurdamiseks. ELi makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse hinnangust iga partneri täiendava välisrahastusvajaduse kohta ning võetakse arvesse asjaomase partneri suutlikkust rahastada end omavahenditest. Finantsabi andmise eeltingimuseks on, et partner järgib tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme ja õigusriigi põhimõtet ning tagab inimõiguste austamise. Makromajanduslik finantsabi antakse partnerile laenudena. Laenude maksimaalne tähtaeg on keskmiselt 15 aastat.

Övergångsbestämmelser för stöd från Europeiska jordbruksfonden för landsbygdsutveckling (Ejflu) och Europeiska garantifonden för jordbruket (EGFJ) under år 2021 ET

15-05-2020

. – Praegust keerulist kriisiolukorda arvestades on oluline tagada põllumeestele sektori stabiilsus, mistõttu järgisin Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja soovitust hääletada selle üleminekumääruse poolt. Mõistagi oleks olnud suurepärane, kui vastu võetud määruse raames võrdsustuksid põllumajanduse otsetoetused ning vastavasisulised arutelud oleksid parlamendi suures saalis jätkunud. Paraku oleks üleminekumääruse mitte toetamine tähendanud aga ELi põllumajandustoetuste väljamaksmise viibimist, mistõttu oleks paljudel põllumeestel raske oma järgmise aasta tegevust ja investeeringuid planeerida. Pean äärmiselt oluliseks, et saavutaksime ühise põllumajanduspoliitika reformimisel ja mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel kauaoodatud põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamise ning selle saavutamiseks on vaja kõigi osapoolte (parlamendiliikmete, Euroopa Liidu Nõukogu - liikmesriikide, Baltimaade põllumajandustootjate jt) koostööd, järjekindlat ja aktiivset panust.

Ianspråkstagande av flexibilitetsmekanismen för 2020 för att användas för migration, flyktingströmmar och säkerhetshot för omedelbara åtgärder i samband med covid-19-utbrottet och en förstärkning av Europeiska åklagarmyndigheten (C9-0092/2020) ET

17-04-2020

Toetasin. Vastavalt paranduseelarve projektile kasutatakse rändega seotud assigneeringute suurendamiseks 2018. aastal kasutamata jäänud kulukohustuste koguvaru (350 miljonit eurot). Teine osa assigneeringute suurendamiseks vajalikke vahendeid, mis ei kuulu kulukohustuste koguvaru alla (73,3 miljonit eurot), saadakse paindlikkusinstrumendist. Pean oluliseks, et otsusega suurendatakse paindlikkusinstrumendist kasutusele võetavaid summasid ja laiendatakse nende kasutusala. Kohanduse tulemusel võetakse paindlikkusinstrumendist rubriigi 3 „Julgeolek ja kodakondsus“ jaoks kasutusele 851,4 miljonit eurot 778,1 miljonil euro asemel. Sellest 350 miljonit eurot läheb toimetulekuks suurenenud rändesurvega Kreekale.

Särskilda åtgärder för att tillhandahålla extraordinär flexibilitet för användningen av de europeiska struktur- och investeringsfonderna med anledning av utbrottet av covid-19 ET

17-04-2020

Toetasin. COVID-19 puhangu otsene ja kaudne mõju suureneb jätkuvalt kõigis liikmesriikides. Me seisame silmitsi enneolematu olukorraga, mis nõuab kriisile kohandatud erakorraliste meetmete rakendamist. Esimese meetmepaketiga, mille komisjon esitas 13. märtsil 2020, viidi sisse mitmed olulised muudatused, mis võimaldavad praeguses olukorras tõhusamat reageerimist. Vahepeal on kriisi mõju meie majandusele ja ühiskonnale aga üha tõsisemaks muutunud. Seetõttu pean oluliseks, et teise meetmepaketi raames mindaks juba olemasolevast kaugemale ja võimaldataks erakorralist lisapaindlikkust, et reageerida praegusele olukorrale. Tagamaks, et kogu fondidest saadavat toetust kasutatakse ajutise ja erakorralise meetmena, ilma et see piiraks nende normide kohaldamist, mida tuleks kohaldada tavapärastes tingimustes, on vaja ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamisel lubada ajutist 100%-list kaasrahastamist ELi eelarvest ja täiendavaid ülekandevõimalusi Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ja Ühtekuuluvusfondist ning piirkonnakategooriate vahel. Lisaks vabastatakse liikmesriigid valdkondliku keskendamise nõude täitmisest, et vahendeid oleks võimalik suunata ümber valdkondadesse, mida praegune kriis on kõige rohkem mõjutanud. Pean igati mõistlikuks, et tänu määruse muudatusele saavad liikmesriigid ja piirkonnad edaspidi kaasata rohkem vahendeid, võimaldamaks enamatel inimestel kasutada lühendatud tööaega, toetada VKEde käibekapitali suurendamist ja teha viivitamata tervishoiukulutusi.

Särskilda åtgärder för att mildra effekterna av covid-19-utbrottet inom fiskeri- och vattenbrukssektorn ET

17-04-2020

Euroopa Liidu (EL) abi ja kiire tegutsemine meie kalandus- ja vesiviljelussektori toetamiseks on kriitilise tähtsusega, kuna erinevalt paljudest teistest majandussektoritest kuulub kalandus ELi ainupädevusse ja seda reguleeritakse liidu tasandil ühise poliitika kaudu, välistades seega suurel määral riiklikud abimeetmed sektorile. Nii nagu paljudes teistes sektorites, on COVID-19 eriolukord põhjustanud meie kaluritele suurt majanduslikku kahju, kuna kalalaevad on sunnitud jääma sadamasse ja vesiviljelustootjad peavad nädalate jooksul tooted kõrvaldama või hävitama ning katma suuri halduskulusid. Seetõttu toetasin antud määrust, millega kavandatakse erimeetmed kalandus-ja vesiviljelussektorile, nt toetus kaluritele COVID-19 puhangust tingitud püügitegevuse ajutise peatamise eest, vesiviljelusettevõtjatele tootmise ajutise peatamiseks või vähendamiseks ning tootjaorganisatsioonidele ja nende ühendustele kalandus- ja vesiviljelustoodete ladustamiseks.

Kontakt

Bruxelles

Parlement européen
Bât. ALTIERO SPINELLI
13G302
60, rue Wiertz / Wiertzstraat 60
B-1047 Bruxelles/Brussel
Strasbourg

Parlement européen
Bât. LOUISE WEISS
T07057
1, avenue du Président Robert Schuman
CS 91024
F-67070 Strasbourg Cedex