Värske uuring: eurooplased soovivad ELile suuremat kriisieelarvet ja otsustusõigust 

Pressiteade 
 
 

Suurem osa vastanutest (56%) leiab, et ELil peaks olema rohkem rahalisi vahendeid pandeemia tagajärgedega toimetulekuks.

Kõige olulisemaks tegevusvaldkonnaks peetakse rahvatervist, sellele järgnevad majanduse taastamine ja kliimamuutused.

Uuringufirma Kantar 2020. aasta juunis 27 ELi liikmesriigis läbi viidud küsitlusest selgus, et seitse vastanut kümnest (68%) sooviks tugevdada ELi rolli kriisiga võitlemisel. Eestis toetas liidule suurema rolli andmist 81% küsitletutest. Enam kui pooled eurooplased (56%) leiavad, et selleks on ELil vaja suuremat eelarvet, mida tuleks kasutada ennekõike pandeemia mõju leevendamiseks tervishoius ja majanduses.


Euroopa Parlamendi president David Sassoli tõdes tulemusi hinnates: „Uuring näitab selgelt, et ELi kodanikud ootavad liidult suuremat solidaarsust ja aktiivsemat tegutsemist kriisist taastumise toetamisel. Samuti mõistavad kodanikud, et EL vajab suuremat eelarvet, et tulla toime pandeemia enneolematu mõjuga majandusele ja ühiskonnale. Parlament toetab eelarve läbirääkimistel ELi kodanikke, kes soovivad tõhusamalt toimivat ja ambitsioonikat ELi.“

Teadlikkus ELi abimeetmetest ja suurem rahulolu

Kolm eurooplast neljast (76%) on kuulnud erinevatest ELi sammudest pandeemia tagajärgedega toimetulekuks. ELi tegevusega koroonakriisi ohjeldamisel on rahul pooled küsitletud. Eestis hindab Euroopa Liidu tegevust positiivselt 73% vastanuist.


Kui Euroopas tervikuna leiab alla poole vastanutest (39%), et liikmesriigid käitusid kriisis solidaarselt, siis Eesti elanike rahulolu on keskmisest märgatavalt kõrgem ning 63% hindavad koostööd positiivselt.


Kriitilistes olukordades peab ELil olema suurem roll

Umbes kaks kolmandikku vastanutest (68%) leiavad, et ELil peaks olema rohkem volitusi koroonaviiruse pandeemia taoliste kriiside lahendamiseks. Seda arvamust toetab enamus 26 liikmesriigis. Kõige enam toetatakse ELi volituste suurendamist Portugalis ja Luksemburgis (mõlemas 87% küsitletutest), Küprosel (85%), Maltal (84%) ning Eestis (81%).

Ka leiab 56% eurooplastest, et ELil peaks olema rohkem rahalisi vahendeid pandeemia tagajärgedega toimetulekuks.


Mis puutub ELi eelarve jaotamisse erinevate valdkondade vahel, siis leiab 55% vastanuist (Eestis 45%), et kõige rohkem raha tuleks suunata rahvatervise valdkonda, järgnevad majanduse taastamine ja ettevõtete aitamine (45%, Eestis 43%), tööhõive ja sotsiaalvaldkond (37%, Eestis 42%).

Inimestel on endiselt majanduslikult raske

Jätkuvalt teeb eurooplastele muret isiklik majanduslik olukord, mis kinnitab veelkord, kui oluline on saavutada võimalikult kiiresti vajalikud kokkulepped majanduse taastepaketi üle. 57% vastanute sõnul on kriis toonud kaasa rahalisi raskusi. Kõige sagedamini mainisid vastajad sissetuleku kaotust (28%, Eestis 23%), vajadust säästud planeeritust varem kasutusele võtta (22%, Eestis 28%) ning osalist või täielikku töökaotust (21%, Eestis 25%).


Küll aga on võrreldes aprillikuise uuringuga keskmiselt paranenud küsitluses osalenute emotsionaalne seisund. 15 ELi liikmesriigi elanikud on oma seisundi kirjeldamiseks valinud sõna „lootus“ (41% kõikidest vastanutest). 45% iseloomustab oma tundeid sõnaga „ebakindlus“, ent võrreldes aprilliga on nõnda vastanute arv vähenenud 5% võrra.

Märkused toimetajatele

Kantar viis Euroopa Parlamendi tellimusel 11.–29. juunil 2020 läbi veebipõhise (Maltal ja Küprosel telefoni teel) uuringu, milles osales 24 798 vastajat 27 ELi liikmesriigist. Uuringus osalesid vastajad vanuses 16–64 (16–54 Bulgaarias, Tšehhis, Horvaatias, Kreekas, Ungaris, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Sloveenias ja Slovakkias). Valimi esinduslikkuse tagasid soo, vanuse ja piirkonna kvoodid. Keskmisi tulemusi kaaluti vastavalt iga uuritud riigi elanikkonna suurusele.


Põhjalik ülevaade uuringust avaldatakse 2020. aasta septembris.

Kontakt: 

 

Lisateave 

 

Tooteinfo 

Viide:  20200712IPR83213