RAPORT soovitustega komisjonile digirahanduse kohta: krüptovaradega seotud uued ohud ning õigusliku reguleerimise ja järelevalve alased ülesanded, mis puudutavad finantsteenuseid, finantseerimisasutusi ja finantsturge

18.9.2020 - (2020/2034(INL))

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Ondřej Kovařík
(Algatus – kodukorra artikkel 47)


Menetlus : 2020/2034(INL)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A9-0161/2020
Esitatud tekstid :
A9-0161/2020
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

soovitustega komisjonile digirahanduse kohta: krüptovaradega seotud uued ohud ning õigusliku reguleerimise ja järelevalve alased ülesanded, mis puudutavad finantsteenuseid, finantseerimisasutusi ja finantsturge

(2020/2034(INL))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

 võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 7 ja 8,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)[1],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta[2],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ[3],

 võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist „Euroopa andmestrateegia“[4],

 võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2018. aasta teatist „Finantstehnoloogia tegevuskava: konkurentsivõimelisema ja innovatiivsema Euroopa finantssektori poole“[5],

 võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 6. aprilli 2016. aasta ühisteatist „Hübriidohtudega võitlemise ühine raamistik. Euroopa Liidu lahendus“[6],

 võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta valget raamatut „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“[7],

 võttes arvesse asepresident Dombrovskise poolt komisjoni nimel antud 10. aprilli 2017. aasta vastust küsimusele E-001130/2017,

 võttes arvesse komisjoni finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraadi 2019. aasta oktoobri lõpparuannet pealkirjaga „Governance for a DLT/Blockchain enabled European Electronic Access Point (EEAP)“ (Hajusraamatu tehnoloogia juhtimine / Plokiahela võimaldatav Euroopa elektrooniline juurdepääsupunkt)[8],

 võttes arvesse komisjoni uuringut vahendustasude määruse kohaldamise kohta[9],

 võttes arvesse komisjoni 17. veebruari 2020. aasta avalikku konsultatsiooni investeerimisühingutele ja turukorraldajatele mõeldud õigusraamistiku läbivaatamise kohta,

 võttes arvesse Euroopa Komisjoni kapitaliturgude liidu kõrgetasemelise foorumi 10. juuni 2020. aasta lõpparuannet „A New Vision for Europe’s Capital Markets“ (Euroopa kapitaliturgude uus visioon)[10],

 võttes arvesse Euroopa Komisjoni finantsinnovatsiooni regulatiivsete tõkete eksperdirühma 13. detsembri 2019. aasta lõpparuannet koos 30 soovitusega regulatsiooni, innovatsiooni ja rahanduse kohta,

 võttes arvesse Euroopa järelevalveasutuste 10. aprilli 2019. aasta ühist nõuannet Euroopa Komisjonile vajaduse kohta teha seadusandlikke muudatusi seoses IKT-riskide ohjamise nõuetega ELi finantssektoris,

 võttes arvesse Euroopa järelevalveasutuste 10. aprilli 2019. aasta ühist nõuannet Euroopa Komisjonile oluliste turuosaliste ja kogu ELi finantssektori taristu jaoks sidusa kübervastupidavusvõime katseraamistiku väljatöötamisest tekkiva kulu ja saadava kasu kohta,

 võttes arvesse Euroopa järelevalveasutuste 7. jaanuari 2019. aasta ühist aruannet „FinTech: Regulatory sandboxes and innovation hubs“ („Finantstehnoloogia: regulatiivsed katsetuskeskkonnad (nn liivakastid) ja innovatsioonikeskused“)[11],

 võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve 29. novembri 2019. aasta suuniseid IKT- ja turvariskide ohjamise kohta,

 võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve 9. jaanuari 2019. aasta aruannet nõuannetega Euroopa Komisjonile krüptovarade kohta,

 võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 9. jaanuari 2019. aasta nõuandeid komisjonile algmüntide pakkumise ja krüptovarade kohta,

 võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2019. aasta detsembri konsultatsioonidokumenti krüptovarade turgude ELi raamistiku kohta,

 võttes arvesse oma 27. märtsi 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ettevõtjatele Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajate kohta[12],

 võttes arvesse oma 3. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni hajusraamatu tehnoloogiate ja plokiahelate kohta: usalduse suurendamine vahendajatest loobumise abil[13],

 võttes arvesse oma 17. mai 2017. aasta resolutsiooni finantstehnoloogia ning tehnoloogia mõju kohta finantssektori tulevikule[14],

 võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile robootikat käsitlevate tsiviilõiguse normide kohta[15],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni tellitud uuringut krüptovarade peamiste arengute, regulatiivsete küsimuste ja vastuste kohta, mis avaldati aprillis 2020,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellitud uuringut finantsteenuste tarbijakaitseaspektide kohta, mis avaldati veebruaris 2014,

 võttes arvesse Euroopa Keskpanga 2019. aasta juuli aruannet jaemaksete valdkonna digiülemineku mõju kohta eurosüsteemi kiirendajarollile,

 võttes arvesse Benoît Coeure’i 31. jaanuari 2019. aasta põhiettekannet „FinTech for the People“ (Finantstehnoloogia inimeste jaoks),

 võttes arvesse Yves Merschi 26. veebruari 2019. aasta põhiettekannet „Lending and payment systems in upheaval: the FinTech challenge“ (Laenuandmise ja maksesüsteemid finantstehnoloogia põhjustatud murrangulises olukorras) finantstehnoloogia ja digitaalse innovatsiooni 3. aastakonverentsil,

 võttes arvesse finantsstabiilsuse nõukogu 6. juuni 2019. aasta aruannet „Decentralized financial technologies. Report on financial stability, regulatory and governance implications“ (Detsentraliseeritud finantstehnoloogiad: aruanne finantsstabiilsuse, regulatiivsete ja juhtimisalaste mõjude kohta),

 võttes arvesse finantsstabiilsuse nõukogu 14. veebruari 2019. aasta aruannet „FinTech and market structure in financial services: Market developments and potential financial stability implications“ (Finantstehnoloogia ja finantsteenuste turustruktuur: turuarengud ja võimalikud mõjud finantsstabiilsusele),

 võttes arvesse finantsstabiilsuse nõukogu 16. juuli 2018. aasta aruannet „Crypto-assets: Report to the G20 on work by the FSB and standard-setting bodies“ (Krüptovara: aruanne G20-le finantsstabiilsuse nõukogu ja standardeid kehtestavate organite töö kohta),

 võttes arvesse finantsstabiilsuse nõukogu 27. juuni 2017. aasta aruannet „Financial Stability Implications from FinTech, Supervisory and Regulatory Issues that Merit Authorities’ Attention“ (Finantstehnoloogia mõju finantsstabiilsusele – järelevalve- ja regulatiivsed küsimused, mis väärivad asutuste tähelepanu),

 võttes arvesse finantsstabiilsuse nõukogu 14. aprilli 2020. aasta konsultatsioonidokumenti, mis käsitleb nn globaalse stabiilse krüptovara süsteemidest tulenevate regulatiivsete, järelevalve- ja kontrolliprobleemide lahendamist,

 võttes arvesse G7 stabiilse krüptovara töörühma 2019. aasta oktoobri uurimistööd globaalse stabiilse krüptovara mõjude kohta,

 võttes arvesse rahapesuvastase töökonna 2019. aasta juuni suuniseid riskipõhise lähenemisviisi kohta virtuaalvaradele ja virtuaalvarateenuste osutajatele,

 võttes arvesse rahapesuvastase töökonna 2019. aasta juunis ajakohastatud soovitusi, eelkõige 16. soovitust elektrooniliste ülekannete kohta,

 võttes arvesse Rahvusvaheliste Arvelduste Panga 2020. aasta jaanuari analüüsi „Policy responses to FinTech: a cross-country overview“ (Finantstehnoloogia ja poliitilised meetmed eri riikides),

 võttes arvesse Fernando Restoy 16. oktoobri 2019. aasta sõnavõttu „Regulating FinTech: what is going on, and where are the challenges?“ (Finantstehnoloogia reguleerimine: mis toimub ja kus on probleemid?) ASBA-IDB-FELABANi korraldatud XVI pangandusvaldkonna avaliku ja erasektori regionaalpoliitilise dialoogi raames,

 võttes arvesse kodukorra artikleid 47 ja 54,

 võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0161/2020),

 

A. arvestades, et digirahandus on finantssektori pidevalt arenev valdkond, mis väärib jätkuvat jälgimist ja käsitlemist nii valdkonna enda kui ka regulatiivsel tasandil;

B. arvestades, et liidu siseturgu iseloomustab avatud konkurents ja selle eesmärk on luua võrdsed tingimused ühtlustatud õigusraamistiku, rahvusvahelistele standarditele tuginemise, järelevalve ühtlustamise ja järelevalvealase koostöö kaudu; arvestades, et liidu digirahanduse strateegia peaks seetõttu tuginema samadele põhimõtetele;

C. arvestades, et finantstehnoloogia reguleerimisel on vaja tasakaalustatud lähenemisviisi, et soodustada innovatsiooni ning tagada investorite kõrgetasemeline kaitse ja finantsstabiilsus;

D. arvestades, et terminiga „krüptovara“ viidatakse paljudele erinevatele digitaalsetele varadele, sealhulgas (kuid mitte ainult) virtuaalvääringutele ja tokenitele, kuid mõnikord välistatakse teatavad stabiilse krüptovara vormid või teatavad tokenid, näiteks väärtpaberitokenid;

E. arvestades, et krüptovara kaks kõige levinumat komponenti on i) alusvara, nõude või õigusega seotud nõudeõiguse eraõiguslik olemus ning ii) krüptograafia ja hajusraamatu tehnoloogia või sarnase tehnoloogia kasutamine vara ja selle olemusliku või tajutava väärtuse vahetamise toetamiseks;

F. arvestades, et praeguse seisuga ei anna ükski liidus asuv keskpank ega avaliku sektori asutus välja ega taga krüptovarasid ning et neid saab kasutada mitmesugustel eesmärkidel, sealhulgas vahetusvahendina, investeerimise eesmärgil ning kaubale või teenusele juurdepääsuks;

G. arvestades, et stabiilsetel krüptovaradel on krüptovaraga sarnased omadused ning nad ei esine ühegi konkreetse vääringu kujul, vaid tuginevad vahendite kogumile, mille eesmärk on minimeerida nende mingis vääringus nomineeritud hinna kõikumisi; arvestades, et mõnedel krüptovaradel, sealhulgas stabiilsetel krüptovaradel ja nendega seotud tehnoloogiatel, on potentsiaal suurendada tõhusust, konkurentsi ja läbipaistvust ning pakkuda ühiskonnale olulisi võimalusi ja kasu, kuna mõned neist võivad kaasa tuua odavamad ja kiiremad maksed ning pakkuda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) uusi rahastamisallikaid; arvestades, et vahendite kogumit, mille eesmärk on minimeerida hinnakõikumisi, ei ole katsetatud olukordades, kus stabiilsete krüptovaradega tehakse märkimisväärsel hulgal tehinguid;

H. arvestades, et avalik arutelu eraviisiliselt turule lastud stabiilse krüptovara üle võib olla seotud teatavate puudustega liidu maksekeskkonnas;

I. arvestades, et stabiilsed krüptovarad võivad muutuda laialdaselt kasutatavaks maksevahendiks, mis peaks käivitama asjakohased regulatiivsed ja järelevalvemeetmed;

J. arvestades, et keskpanga digiraha põhineb stabiilse vara kontseptsioonil, on oma olemuselt riiklik ja seepärast eristatav krüptovarast; arvestades, et Hiina Rahvapank on katseliselt võtnud kasutusele oma keskpanga digiraha (DCEP); rõhutab, et DCEP võimalik ülemaailmne kasutamine võib mõjutada rahvusvahelist kaubandust ja tarbijakaitset;

K. arvestades, et keskpankade digiraha rakendamise võimalikke algatusi kaalutakse nii liidus kui ka ülemaailmsel tasandil;

L. arvestades, et digirahandusel on tugev piiriülene element, mis ei piirdu liidu tasandiga, ning seetõttu on selles valdkonnas hädavajalik rahvusvaheline koostöö ja standardite kehtestamine ning tõhus ja tulemuslik liidu järelevalve;

M. arvestades, et digirahanduse vahendite arendamisel võib olla tugev kapitalivoogude element, mis meelitab ligi piiriüleseid investeeringuid; rõhutab, et seetõttu võib digirahandus aidata suurendada liidu konkurentsivõimet ülemaailmsetel turgudel;

N. arvestades, et turuandmete kohaselt[16] eksisteeris maailmas 2020. aasta juuni seisuga üle 5 600 eri liiki krüptovara, mille kogu turukapitalisatsioon ületab 260 miljardit USA dollarit[17], millest omakorda bitcoin üksi moodustab 65 %;

 

O. arvestades, et turuandmete kohaselt ulatus stabiilsete krüptovarade turukapitalisatsioon 2020. aasta juunis 10 miljardi euroni (2018. aasta jaanuaris oli see 1,5 miljardit eurot) ning hoolimata sellest, et nende kättesaadavus on võrreldes muude krüptovääringutega endiselt piiratud, on neil potentsiaal levida kiiresti üle maailma laia kasutajaskonnani, eriti kui oma võrke kasutavad bigtech-ettevõtted need kasutusele võtavad;

 

P. arvestades, et Euroopa Keskpanga eksperdid märkisid oma 2019. aasta väljaandes[18], et kuigi krüptovara on oma olemuselt väga spekulatiivne, ei kujuta see endast finantsstabiilsusele otsest ohtu; arvestades, et sama seisukohta jagavad nii Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA)[19] kui ka Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA)[20]; arvestades, et Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) jõudis oma 2018. aasta ülemaailmse finantsstabiilsuse aruandes ning finantsstabiilsuse nõukogu oma 2018. aasta juuli aruandes samadele järeldustele, kuigi finantsstabiilsuse nõukogu arvates tuleks olukorda endiselt jälgida, arvestades, kui kiired muutused neil turgudel toimuvad;

 

Q. arvestades, et nagu on märgitud EBA aruandes, tegelevad finantseerimisasutused praegu krüptovaradega suhteliselt piiratud ulatuses, kuid ilmselt nende huvi suureneb eelkõige hajusraamatu tehnoloogia (DLT) põhiste lahenduste üha lisanduva kasutamise kontekstis; arvestades, et see tegevus hõlmab krüptovaraga seotud riskipositsioonide hoidmist või võtmist, algmüntide pakkumise tagamist või krüptovaraga seotud teenuste, näiteks rahahoiu või -vahetuse osutamist; arvestades, et praegu kehtivad usaldatavusnormatiivid ei sobi kuigi hästi krüptovara suure volatiilsuse ja suurte riskidega arvestamiseks;

 

R. arvestades, et hiljutised uuringud näitavad, et peamiselt kasutatakse krüptovara pigem spekulatiivse investeeringuna, mitte seadusliku kaupleja pakutavate kaupade või teenuste eest maksmise vahendina; arvestades, et Euroopa järelevalveasutused on rõhutanud, et krüptovarad, mis liidu finantsmääruse kohaselt ei kvalifitseeru finantsinstrumentideks, kujutavad endast konkreetseid riske, eelkõige seoses investorite ja tarbijakaitsega ning turu terviklikkusega; arvestades, et krüptovarad võivad suurendada rahapesu, pettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja väliste rünnakute ohtu;

 

S. arvestades, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtt võib oluliselt kaasa aidata sellele, et finantsteenuste ettevõtjad saaksid täita oma kehtivaid järelevalve- ja vastavuskohustusi;

T. arvestades, et liidu õiguse alusel finantsinstrumentideks kvalifitseeruvate krüptovarade liigitamine sõltub liikmesriikide pädevatest asutustest, kes vastutavad liidu õiguse riikliku rakendamise eest, ning see tekitab järelevalve- ja regulatiivses lähenemisviisis lahknevusi, mis kahjustab järjekindlust ja võrdseid tingimusi liidus; arvestades, et sellisel liigitamisel ja integreerimisel liidu õigusraamistikku esineb raskusi, sest eri krüptovaradel on erinevad omadused, mis võivad aja jooksul muutuda;

U. arvestades, et algmüntide pakkumised võiksid pakkuda alternatiivset rahastamisallikat innovatiivsetele ettevõtetele ja idufirmadele nende arengu varases etapis, kuid oma väga spekulatiivse olemuse ja pettuseohu tõttu muudavad nad samas investorid altiks suurtele kahjuriskidele; arvestades, et Rahvusvaheliste Arvelduste Panga 2018. aasta majandusaruandes leiti, et vähemalt 22,5 % algmüntide pakkumistest on osutunud petturlikeks Ponzi skeemideks;

V. arvestades, et üha digitaalsemaks muutuvas maailmas võivad krüptovarad turvaliselt vähendada tehingukulusid, kui nende suhtes kohaldatakse ranget, eesmärgipärast ja riskipõhist reguleerimiskorda;

W. arvestades, et digirahandus võib mitmel eri viisil aidata toime tulla COVID-19 pandeemia majanduslike mõjudega kodanikele, VKEdele jt ettevõtjatele ning finantsteenustele; arvestades, et COVID-19 puhang on eri liikmesriikides erineval määral näidanud digirahanduse potentsiaali nii tarbijate kui ka majanduse jaoks;

X. arvestades, et suured tehnoloogiaettevõtted ja ülemaailmsed digiplatvormid pakuvad üha enam finantsteenuseid; arvestades, et need suured digitaalsektori osalised saavad kasu konkurentsieelistest, nagu mastaabisääst, ulatuslikud piiriülesed kasutajavõrgud, lihtne juurdepääs rahastamisele ja suutlikkus koguda kasutajate poolt esitatud suuri andmehulki andmetöötlustehnoloogia, näiteks suurandmete analüüsi abil, mis loob tohutut lisaväärtust mitmel eri viisil; arvestades, et bigtech-ettevõtete kohalolek finantstehnoloogia turgudel võib kahjustada ausat konkurentsi ja innovatsiooni;

Y. arvestades, et finantstehnoloogia sektori ettevõtetega seotud hiljuti avastatud pettused toovad esile vajaduse tervikliku lähenemisviisi järele tarbijate ja investorite kaitse riskide suhtes, mis on seotud puuduliku finantsaruandluse, pettuste ja maksejõuetusmenetlustega;

Z. arvestades, et mittesularahaliste maksete osakaal on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud; arvestades, et sularahata tehingute täiustatud raamistik ei tohiks kahjustada võimalust kasutada maksevahendina sularaha;

AA. arvestades, et finantssektor on suurim info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutaja maailmas ning selle osakaal kõigist IKT kulutustest moodustab umbes viiendiku;

AB. arvestades, et uute tehnoloogiate rakendamine finantssektoris võib tekitada uusi riske, mida on vaja reguleerida ja jälgida, et tagada finantsstabiilsus, siseturu terviklikkus ja tarbijakaitse;

AC. arvestades, et tehisintellekti laialdasem kasutamine finantsteenustes toob kaasa vajaduse suurema operatiivvastupidavusvõime ning vastava asjakohase järelevalve ja andmekaitse järele, nagu on ette nähtud liidu õigusega;

AD. arvestades, et uued operatiivprobleemid, eriti IKT- ja turvariskid, võivad tekitada finantssektori jaoks süsteemseid riske; ning selliseid uusi riske tuleks käsitleda asjakohaste meetmetega, nagu on osutanud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu[21];

 

AE. arvestades, et kehtivas ELi finantsteenuste reeglistikus lähenetakse tegevusriski sätete küsimusele süsteemitult;

AF. arvestades, et IKT- ja turvariskid, millega finantssektor kokku puutub, ning selle sektori integreerituse tase liidu tasandil eeldavad konkreetseid ja arenenumaid meetmeid, mis tugineksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivile (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus[22], kuid läheksid sellest kaugemale;

AG. arvestades, et kübervastupidavusvõime on lahutamatu osa finantsasutuste operatiivvastupidavusvõime alasest tööst, mida ametiasutused teevad ülemaailmsel tasandil;

AH. arvestades, et toimivat, kestlikku ja vastupidavat liidu finantsturgu peaks iseloomustama suur kapitali- ja riskijaotuslik tõhusus ning kodanike võimalikult ulatuslik finantskaasatus finantsteenustesse;

AI. arvestades, et pilvandmetöötluse teenuste kasutamine võib võrreldes varasema kohapealse lahendusega pakkuda märkimisväärseid eeliseid finantsteenuste osutajate operatiivvastupidavusvõime ja tõhususe osas, kuid see toob kaasa täiendavaid probleeme seoses andmete ja protsesside turvalisusega, talitluspidevusega katkestuste korral ning küberkuritegudega seotud üldise haavatavusega;

AJ. arvestades, et finantsteenuste ettevõtetele ja tehnoloogiaettevõtetele on vaja tagada võrdsed tingimused, et kõik ettevõtted saaksid konkureerida võrdsetel alustel vastavalt põhimõttele „sama risk, sama tegevus, sama õigusakt“;

AK. rõhutab, et digitaalsete finantsteenuste kasutuselevõtt ei tohiks kaasa tuua regulatiivset arbitraaži ega vähendada tarbijakaitset ja turvalisust ega tuua kaasa turvalisuse või finantsstabiilsusega seotud ohte;

AL. arvestades, et paljud suured liidu finantsasutused sõltuvad kolmandate riikide pilvandmetöötlusteenuste pakkujatest;

AM. arvestades, et Euroopa Andmekaitsenõukogul on täita oluline roll, et aidata ettevõtetel mõista oma kohustusi, mis tulenevad isikuandmete kaitse üldmäärusest;

AN. arvestades, et krüptovaradel ei ole tavaliselt teadaolevat algatajat ja need ei tekita finantsnõuet alusvara suhtes, vastupidiselt stabiilsetele krüptovaradele, väärtpaberitokenitele ja kaubatokenitele, millel kõigil on teadaolev algataja;

AO. arvestades, et kuigi ettevõtjate poolt rahavoogudega seotud nõuete, omakapitaliga seotud nõude või tulevase toote/teenusega seotud nõude vormis väljastatud tokeneid saab liigitada mitmel eri moel, peaks nende liigitamine liidu õiguse tasandil võimaldama regulatiivset prognoositavust ja ühtsust Euroopa turgudel; arvestades, et tehnoloogiliselt asjakohases ja funktsionaalses tokenite reguleerimises tuleks arvesse võtta võimalikke hübriidlahendusi ning esitada määratlused, mis maksimeerivad tarbijate ja investorite kaitset, suurendavad õiguskindlust ja võimendavad nende vahendite potentsiaali riskantsete ettevõtlusprojektide rahastamisel; arvestades, et tokenite majanduslik alusfunktsioon on nende liigitamisel oluline näitaja;

AP. arvestades, et rahapesuvastane töökond (FATF) võttis vastu virtuaalvääringu laia määratluse ja soovitas lisada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse reguleerimisalasse kõik füüsilised või juriidilised isikud, kes tegelevad sellise tegevusega, nagu krüptovarade vahetamine, krüptovarade ülekandmine ning osalemine algmüntide pakkumises või sellega seotud finantsteenuste osutamine;

 

AQ. arvestades, et rahapesu on kriitilise tähtsusega oht, mida on vaja digirahanduse valdkonnas ennetada; arvestades, et isegi kui digirahandus võib parandada finantsalast kaasatust, peaks endiselt kehtima liidu õiguses sätestatud põhimõtte „tunne oma klienti“ ja rahapesuvastase võitluse nõuete täitmise põhjalik kord; arvestades, et kuigi krüptovarasid saab kasutada ebaseaduslikuks tegevuseks, võib nende õiguslik staatus maksevahendina, aga mitte vahetusvahendina, parandada finantskuritegude jälgimist ja ennetamist;

 

AR. arvestades, et suurem ühendatus, asjade internet ning inimeste ja masinate koostoime võivad luua paremaid kogemusi finantsteenuste valdkonnas, kuid nendega kaasnevad ka uued riskid seoses eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse, koostoime kvaliteedi, tegevusriski juhtimise ja küberjulgeolekuga;

 

Soovitused:

Üldkaalutlused

1. väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle viia 2020. aasta kolmandaks kvartaliks lõpule töö finantstehnoloogia tegevuskavaga; on seisukohal, et komisjoni ettepanek krüptovarade kohta ning sektoriülene õigusakt finantsteenuste operatiiv- ja kübervastupidavusvõime kohta on liidu ja ülemaailmsete turgude hiljutiste arengusuundumuste tõttu õigeaegsed, kasulikud ja vajalikud; palub komisjonil esitada artikli 114 alusel vastava seadusandliku ettepaneku, järgides käesoleva dokumendi lisas esitatud soovitusi;

2. on seisukohal, et finantstegevuse arendamisel olulist rolli etendav digirahandus moodustab lahutamatu osa kapitaliturgude liidu edust, sest see suurendab ettevõtjate ja kodanike rahastamisvõimalusi ning investeerimisvõimalusi, ning julgustab komisjoni kaaluma, kuidas suurendada novaatorite mõjuvõimu ja seega kasutada digirahanduse eeliseid kapitaliturgude integratsiooni ja jaeinvestorite osaluse edendamisel liidus ning suurendada selle ulatust kogu maailmas;

3. rõhutab digirahanduse reguleerimisega seotud meetmete järelevalve ja läbivaatamise kasvavat tähtsust, pidades eelkõige silmas selle sektori kasvavat asjakohasust olukorras, kus maailm tegeleb COVID-19 pandeemia tagajärgedega; rõhutab lisaks vajadust käsitleda digirahandusega kaasnevaid konkreetseid riske regulatiivsel ja järelevalve tasandil asjakohase õigusraamistiku ja tarbijakaitse sätete kaudu;

4. rõhutab, kui oluline on, et komisjon teeks rahvusvaheliste standardite väljatöötamisel tihedat koostööd rahvusvaheliste foorumite ja reguleerivate asutustega, võttes arvesse digitaalse rahastamise jurisdiktsiooniülest olemust, ilma et see piiraks liidu õigust võtta vastu liidu oludele vastavaid regulatiivseid ja järelevalvealaseid sätteid; tuletab eelkõige meelde vajadust tagada liidu õigusraamistiku koostalitlusvõime rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtetega;

5. märgib, et paljude digirahandusega seotud tehnoloogiate areng on alles lapsekingades; rõhutab, et kõik uued seadusandlikud meetmed peavad seetõttu läbima tarbijatele ja finantsstabiilsusele avalduvate riskide ja kasu põhjaliku ja tulevikku suunatud hindamise; kutsub komisjoni üles järgima oma digirahanduse alases töös proportsionaalset, valdkonnaülest, terviklikku ja tulemustele suunatud lähenemisviisi;

6. kutsub komisjoni üles tuginema Euroopa innovatsiooni soodustavalt foorumilt saadud teadmistele ja kogemustele, et tegutseda teenäitajana soodsa ja kestliku keskkonna loomisel Euroopa finantstehnoloogia keskustele ja ettevõtetele ning digirahandust kasutavale väljakujunenud finantssektorile, eesmärgiga laiendada tegevusvälja, meelitada ligi välisinvesteeringuid ja suurendada liidu kohalolekut ülemaailmsetel turgudel;

7. on sellega seoses seisukohal, et digirahandust tuleks pidada Euroopa VKEde jaoks oluliseks ja tõhusaks vahendiks, mis suudab pakkuda reaalajas ja kiireid lahendusi, mis on kohandatud nende rahastamisvajadustele; on veendunud, et digirahandusel on potentsiaali aidata vähendada puudujääke VKEde rahastamises;

8. rõhutab, et mis tahes liidu tasandil võetavad meetmed peaksid tagama, et kõigil turuosalistel, väikestest kuni suurteni, leiduks õigusruum innovatsiooni jaoks, ning et kõik digirahanduse valdkonna uued või ajakohastatud õigusaktid ning järelevalve peaksid kajastama järgmisi põhimõtteid:

a. samade tegevuste ja teenuste ning nendega seotud samade riskide suhtes tuleks kohaldada samu reegleid;

b. proportsionaalsus ja tehnoloogiline neutraalsus;

c. riskil, läbipaistvusel ja vastutusel põhinev lähenemisviis;

d. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8 tagatud põhiõiguste, eelkõige eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse järgimine;

e. tarbijate ja investorite kaitse kõrge tase;

f. võrdsed konkurentstingimused;

g. innovatsioonisõbralik lähenemisviis;

9. juhib tähelepanu sellele, et liidu tasandil vastu võetud mis tahes uutes või ajakohastatud meetmetes tuleks arvesse võtta kiireid arenguid kasvavatel krüptovarade ja algmüntide pakkumiste turgudel; rõhutab, et on vaja tagada võrdsed konkurentsitingimused kogu siseturu ulatuses, vältimaks meelepärase kohtualluvuse valimist ja regulatiivset arbitraaži; hoiatab, et sellised meetmed ei tohiks pärssida ettevõtjate, eelkõige VKEde kasvuvõimalusi ning peaksid pakkuma digirahandusele kestlikku ökosüsteemi, mis laseks sellel areneda siseturu raames, tagades samal ajal finantsstabiilsuse, turu terviklikkuse ning investorite ja tarbijakaitse;

10. juhib tähelepanu sellele, et regulatiivsed katsetuskeskkonnad ja innovatsioonikeskused võivad digirahanduse ettevõtete jaoks kujutada kasulikke vahendeid innovatiivsete finantstoodete, finantsteenuste või ärimudelite katsetamiseks kontrollitud keskkonnas ning võimaldada pädevatel asutustel sellisest tegevusest paremini aru saada ja arendada regulatiivset oskusteavet kujunemisjärgus tehnoloogiate valdkonnas, hõlbustades nii dialoogi ettevõtete ja reguleerivate asutuste vahel; rõhutab siiski, et need võivad kujutada endast ka märkimisväärset ohtu tarbijate ja investorite kaitsele ning võimaldada finantspettusi, tekitades samal ajal järelevalve killustatuse ja regulatiivse arbitraaži riske;

11. rõhutab, et iga katsetuskeskkond, sealhulgas üleeuroopaline katsetuskeskkond, peaks püüdma saavutada tasakaalu innovatsiooni ja finantsstabiilsuse, investorite ja tarbijakaitse edendamise eesmärkide vahel, võttes samal ajal arvesse asjaomaste ettevõtete suurust, süsteemset tähtsust ja piiriülest tegevust; kutsub komisjoni üles looma digitaalsete finantsteenuste üleeuroopalise katsetuskeskkonna jaoks ühise liidu raamistiku, kuna see tooks täiendavat kasu finantsinnovatsioonile ja finantsstabiilsusele ning vähendaks järelevalve killustatust;

 

12. rõhutab usalduse, identsuskontrolli ja andmete kolmnurga olulisust, et tagada ettevõtjate, investorite, tarbijate ja järelevalve teostajate usaldus digirahanduse vastu;

13. peab asjakohaseks täiendavalt analüüsida algatusi, mille eesmärk on võtta kasutusele keskpankade digiraha nii liidus kui ka ülemaailmsel tasandil; kutsub EKPd üles kaaluma põhjaliku mõjuhinnangu koostamist, et esitada keskpankade digiraha võimalikke perspektiive, mis sisaldaks ka digitaalse euro kasutuselevõtmise võimaluste ja riskide analüüsi; on veendunud, et selles hinnangus tuleks arvesse võtta ka alustehnoloogiate rolli; kutsub lisaks liidu järelevalveasutusi üles edendama edasisi teadusuuringuid selles valdkonnas ning kutsub komisjoni ja EKPd üles algatama rahvusvahelisel tasandil dialoogi, et hinnata keskpankade digiraha laiema kasutamise võimalikku kasu ja mõju kogu maailmas;

 

14. on veendunud, et selle mõjuhinnangu ja järgneva analüüsi parameetrid ja põhimõtted peaksid võtma arvesse keskpankade digiraha rolli sularaha kasutuse vähenemisel, usalduse tagamisel finantssüsteemi vastu, suurema finantsalase kaasatuse ja juurdepääsu pakkumisel avalikele maksevahenditele ning samaaegselt finants- ja rahandusstabiilsuse tagamisel;

 

15. rõhutab vajadust tugevama õigusliku ja järelevalvealase ühtsuse järele, eesmärgiga töötada välja ühine liidu raamistik; rõhutab Euroopa järelevalveasutuste olulist rolli selle hõlbustamisel; nõuab struktureeritud dialoogi Euroopa järelevalveasutuste ja riiklike pädevate asutuste vahel, mis peaks keskenduma praegustele järelevalvealastele probleemidele ja tavade lähendamisele, et saavutada sujuv järelevalve kõigil tasanditel, eelkõige seoses digirahanduse, rahapesuvastase võitluse, eraelu puutumatuse ja andmekaitse ning küberjulgeolekuga seotud probleemide ja võimalustega; on seisukohal, et see struktureeritud dialoog peaks digirahanduse valdkonnas keskenduma arbitraaži ja järelevalvealase konkurentsi vähendamisele ning muudele piiriüleste tehingute ees seisvatele takistustele;

16. väljendab oma nõusolekut EKP seisukohaga füüsilise raha kui seadusliku maksevahendi olulisuse kohta; rõhutab, et edusammud virtuaalvääringute ja digimaksete valdkonnas ei tohi kaasa tuua piiranguid sularahamaksetele ega sularahast loobumist;

17. toonitab oma muret krüptorahakaeve keskkonnamõju pärast; rõhutab vajadust lahenduste järele, mille eesmärk on leevendada põhiliste krüptovarade ökoloogilist jalajälge; kutsub komisjoni üles võtma seda arvesse kõigis tulevastes seadusandlikes algatustes, pidades silmas ELi võetud kohustusi saavutada kestliku arengu eesmärgid ja minna hiljemalt 2050. aastaks üle kliimaneutraalsele ühiskonnale;

 

Krüptovarade raamistiku määratlemine

18. on seisukohal, et põhjaliku üleeuroopalise taksonoomia väljatöötamine selliste uute toodete jaoks nagu krüptovarad on vajalik samm, et edendada ühist arusaama, hõlbustada koostööd jurisdiktsioonide vahel ja tagada piiriüleselt tegutsevatele turuosalistele suurem õiguskindlus; soovitab võtta arvesse olemasolevaid riiklikke regulatiivseid ja järelevalveraamistikke; märgib rahvusvahelise koostöö ja ülemaailmsete algatuste tähtsust seoses liidu krüptovarade raamistikuga, pidades eelkõige silmas nende piirideta olemust;

19. on seisukohal, et avatud taksonoomia malli väljatöötamine liidu tasandil võib olla asjakohasem, võttes arvesse, et tegemist on areneva turusegmendiga ja selline taksonoomia peaks olema aluseks asjakohastele õiguslikele või regulatiivsetele meetmetele; on siiski veendunud, et krüptovarade õigusliku liigitamise jaoks ei ole olemas ühte kõigile sobivat lahendust ning seetõttu on oluline selline raamistik, mis võimaldab järelevalveasutustel teostada järelevalvet ja kohandusi;

20. rõhutab, et tarbijakesksed idufirmad arendavad sageli uuenduslikke finantsteenuseid liidu kodanike ja ettevõtjate hüvanguks ning et mis tahes õigusraamistikku tuleks kujundada nii, et see suurendaks veelgi innovatsiooni ja tarbijate valikuvõimalusi finantsteenuste valdkonnas;

21. märgib, et krüptovarasid käsitleva ühise ELi regulatiivse lähenemisviisi puudumisel on liikmesriigid juba alustanud ühepoolsete seadusandlike ja järelevalvemeetmete võtmist ning seisavad silmitsi kasvava survega hakata tegutsema ka tarbijakaitsega seotud probleemide tõttu; juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide erinevad tõlgendused ja kooskõlastamata lähenemisviisid võivad põhjustada turu killustumist, suurendada õiguslikku ebakindlust, kahjustada võrdseid võimalusi ja pakkuda võimalusi regulatiivseks arbitraažiks;

22. on seetõttu veendunud, et igasugune edasine kategoriseerimine peaks olema tasakaalustatud ja paindlik, et kohanduda muutuvate ärimudelite ja riskidega ning võimaldada sektoris innovatsiooni ja konkurentsivõimet, tagades samal ajal riskide tuvastamise ja maandamise varases etapis;

23. rõhutab lisaks, et on vaja selgitada kohaldatavaid regulatiivseid ja usaldatavusnõudeid käsitlevaid suuniseid, et tagada õiguskindlus ja anda ülevaade krüptovarade asjakohasest järelevalvest ja usaldatavusnõuete kohasest käsitlemisest; nõustub Baseli komitee ja EBA seisukohaga, et krüptovara soetavad pangad peaksid kohaldama krüptovara suhtes konservatiivset usaldatavuskäsitlust, eelkõige suure riskiga varade puhul;

24. on seisukohal, et reguleeritud finantseerimisasutuste, eelkõige krediidiasutuste, makseasutuste ja pensionifondide suhtes tuleb kohaldada konkreetseid maksimaalseid riskipositsiooni piirmäärasid, pidades silmas aktiivse krüptovarade alase tegevusega seonduvaid võimalikke riske tarbijate ja investorite kaitsele ja finantsstabiilsusele; jagab lisaks seisukohta, et tugev hoolsuskohustus, kindel juhtimine ja riskijuhtimine, mis tahes riskipositsioonide täielik avalikustamine ja tugev dialoog järelevalveasutustega on kõik äärmiselt olulised; usub, et kapitalinõuete raamistiku eelseisev läbivaatamine peaks sisaldama sellekohaseid muudatusi;

 

25. on seisukohal, et kõigi krüptovarade alases tegevuses osalevate isikute ja osalejate suhtes tuleks vajaduse korral kohaldada kehtiva finantsalase õigusraamistiku standardeid; rõhutab lisaks vajadust kehtestada õigusnormid ja mehhanismid tagamaks, et krüptovarade alase tegevuse regulatiivseid standardeid, eelkõige seoses tarbijakaitse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega, jõustatakse ka siis, kui sellist tegevust või teenuseid pakutakse või neid osutatakse väljastpoolt liitu; rõhutab lisaks, et turu läbipaistvust ja usaldusväärsust käsitlevad erieeskirjad oleksid vähemalt samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivis 2014/65/EL (finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (MiFID II))[23] sätestatud eeskirjadega kõigi krüptovarade emitentide ja sponsorite jaoks, kehtestades ranged eeskirjad potentsiaalsetele klientidele antava teabe kohta, mis peab olema selge ja mitte eksitav, ning sobivuse hindamise nõuded; 

 

26. on seisukohal, et mõningaid krüptovarasid ehk neid, mida kasutatakse laialdaselt ebaseaduslikes kanalites, ei tohiks seadustada, tuues need kehtiva õiguskorra alla; rõhutab, et igasugune soovimatu seadustamine ohustaks tarbijakaitset ja kahjustaks turu usaldusväärsust; kutsub seetõttu komisjoni üles kehtestama ranged reeglid võimalikele klientidele antavate hoiatuste kohta ning tagama, et pädevatele asutustele antakse vajalikud sekkumisvolitused, et piirata või keelata toiminguid ja tegevusi nendes krüptovarades, mida kasutatakse peamiselt ebaseaduslikel eesmärkidel; 

27. rõhutab, et kui taksonoomia on kättesaadav, tuleks krüptovaraga seotud riskipositsioonide hoidmisest ja võtmisest tulenevad riskid täielikult integreerida järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi; rõhutab sellega seoses, et kõikide krüptovaraga seotud oluliste riskipositsioonide või teenuste puhul on vaja asjakohaseid ja standardiseeritud avalikustamisnõudeid;

28. juhib tähelepanu vajadusele kaotada kehtivas liidu õiguses esinevad regulatiivsed lüngad, tehes selleks konkreetseid muudatusi, samuti tuleb luua sihtotstarbelised õiguskorrad krüptovaraga seotud uute ja arenevate tegevuste, näiteks algmüntide pakkumiste (ICO) ja esmaste vahetuspakkumiste (initial exchange offering ehk IEO) jaoks; märgib, et teatavat liiki krüptovarad võiksid sobituda olemasolevasse õigusraamistikku, näiteks „vabalt võõrandatavad väärtpaberid“, mis on määratletud MiFID II-s; on arvamusel, et neid krüptovarasid, mis võiksid kuuluda MiFID II kohaldamisalasse, tuleks käsitleda samal viisil kui teisi vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, mille suhtes seda korda kohaldatakse, ning seega ei oleks nende jaoks vaja spetsiifilist õigusraamistikku, vaid pigem vastavate MiFID II sätete sihipärast muutmist;

29. rõhutab vajadust reguleerida liidu tasandil ühtlustatud viisil teatavaid krüptovarasid, mis ei kuuluks MiFID II sätete kohaldamisalasse;

 

30. märgib, et stabiilne krüptovara on ainulaadne krüptovara kategooria; juhib tähelepanu sellele, et stabiilse krüptovara kasutamine ei ole liidus veel olulisel kohal; kutsub seetõttu komisjoni üles töötama välja õigusraamistiku, mis muu hulgas tagaks stabiilse krüptovara ja usaldusraha vahel stabiilse vahetuskursi ning et vastavat stabiilset krüptovara oleks igal ajal võimalik nimiväärtuses usaldusrahaks tagasi konverteerida;

 

31. rõhutab, et ICOd ja IEOd võivad suurendada VKEde, innovatiivsete idufirmade ja kasvufirmade juurdepääsu rahastamisele, need võivad kiirendada tehnosiiret ning võivad olla kapitaliturgude liidu oluline osa; märgib siiski, et mitmed järelevalveasutused on andnud ICOde kohta hoiatusi, kuna neil puuduvad läbipaistvus- ja avalikustamisnõuded ning see võib ohustada investoreid ja tarbijaid;

 

32. kutsub seetõttu komisjoni üles hindama eeliseid, mida pakuks ICOsid ja IEOsid käsitleva õigusraamistiku kavandamine, et suurendada läbipaistvust, õiguskindlust, investorite ja tarbijate kaitset ning vähendada asümmeetrilisest teabest, petturlikust käitumisest ja ebaseaduslikust tegevusest tulenevaid riske; nõuab, et selle raamistiku järelevalvet ja jälgimist koordineeritaks liidu tasandil;

 

33. rõhutab, et liidu ühine krüptovarade raamistik peaks aitama kaitsta tarbijate ja investorite kõrgetasemelist kaitset, turu usaldusväärsust ja finantsstabiilsust, tagama rahapesuvastaste sätete täitmise, pidades silmas näiteks põhimõtte „tunne oma klienti“ kohaseid kohustusi krüptovaraga seotud tehingutes osalevate agentide suhtes, tehes erandeid üksnes juhutehingute puhul, mis jäävad allapoole miinimumkünnist, ning parandama järelevalvet alustehnoloogia üle, tagamaks, et kuritegevust uurivad asutused on võimelised usaldusväärselt ja piiratud jõupingutustega tuvastama maksetehingute lõplikud kasusaajad;

34. tunneb muret hiljutise uuringu tulemuste[24] pärast, mis näitavad, et pooled krüptovara tehingutest on seotud ebaseadusliku tegevusega, nagu ebaseaduslike kaupade või teenuste ostmine või müümine, rahapesu ja maksed lunavararünnakute korral; juhib tähelepanu hiljutistele andmetele, mille kohaselt hõlmab bitcoine aastas 76 miljardi USA dollari väärtuses toimuv ebaseaduslik tegevus;

35. kordab vajadust tegeleda tõhusalt rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust puudutavate riskidega, mis tulenevad piiriülesest tegevusest ja uutest tehnoloogiatest, eelkõige nendest, mis on seotud krüptovaraga;

 

36. rõhutab, et olemasolevad lüngad krüptovara rahapesuvastases raamistikus, näiteks põhimõtte „tunne oma klienti“ kohaldamisel, põhjustavad ebavõrdseid tingimusi eri liiki finantstegevuste vahel; on seisukohal, et krüptovaraga seotud teenuste osutajate suhtes kehtivad rahapesu ja terrorismi rahastamise vastased sätted tuleks jõustada ka liidus teenuseid pakkuvate välismaiste teenuseosutajate suhtes; rõhutab, et krüptovarade olemuse ja funktsiooni paremaks kajastamiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil on vaja virtuaalvarade terviklikku määratlust; juhib tähelepanu sellele, et terrorismi rahastamise määratlust tuleb samuti ajakohastada, et krüptovarad oleksid piisavalt kaetud;

37. märgib, et rahapesuvastase töökonna olemasolevat soovitust nr 16, mis käsitleb virtuaalvara teenuseosutajate reisireegleid, on ajakohastatud, ning kutsub komisjoni üles uurima selle mõju krüptovara vahetustehingutele ja e-rahakoti pakkujatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849 raames, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ[25];

 

38. kutsub komisjoni lisaks üles laiendama rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse raamistikus kohustatud isikutega seotud kohaldamisala kooskõlas rahapesuvastase töökonna ja ESMA soovitustega, tagamaks, et kogu krüptovaraga seotud tegevuse suhtes, pidades silmas virtuaalbörsi pidajaid, muid rahakotiteenuse osutajate kategooriaid ja ICOsid, kohaldatakse samu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustusi;

 

39.  on seisukohal, et digirahanduse levik ei tohiks kedagi kõrvale jätta ning digirahanduse lahenduste kättesaadavus tarbijatele ja mittekutselistele investoritele peab käima käsikäes suuremate jõupingutustega läbipaistvuse, üldsuse teadlikkuse ja teabele juurdepääsu tagamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima digitaalse ja finantskirjaoskuse parandamise programmidesse;

40. märgib, et keskpanga väljatöötatud digitaalse vääringu kasutuselevõtuga kaasnevad alati märkimisväärsed probleemid ja riskid (nt finantsstabiilsuse riskid, hoiuste kaitse, mõju rahapoliitika ülekandumisele, mõju krediidivahendusele, muude makseviiside asendamine, erasektori turuosaliste väljatõrjumine jne), mis võivad keskpanga digiraha tajutava kasu kergesti üles kaaluda;

41. märgib, et mõned Euroopa maksesüsteemi tajutavad puudused saaks kõrvaldada olemasoleva süsteemi järkjärgulise parandamisega, näiteks kulutõhusate välkmaksete laialdasema kasutuselevõtuga;

Finantssektori kübervastupidavusvõime ühine käsitlusviis

42. juhib tähelepanu asjaolule, et finantsteenuste üha hoogustuv digiüleminek ja allhangete korraldamine välistele IT-lahenduste või hooldusteenuste pakkujatele, näiteks pilveteenuse osutajatele, võib aidata eelkõige idufirmadel teha uuendusi ja kasutada tehnoloogiat, millele neil muidu ei oleks juurdepääsu olnud; hoiatab siiski, et finantsasutused ja -turud puutuvad üha rohkem kokku sisemistest tõrgetest, välistest rünnakutest või finantsprobleemidest tingitud häiretega ning seetõttu tuleb operatsiooniriske niisuguses pidevalt muutuvas keskkonnas põhjalikult hinnata; on seisukohal, et iga sellekohase õigusakti ettepaneku peamine eesmärk peaks seetõttu olema turvalisus, vastupanuvõime ja tõhusus;

43. võtab teadmiseks asjaolu, et küberintsidentide kogukulusid on küll väga raske kindlaks teha, kuid sektori hinnangul olid need 2018. aastal maailmamajanduse jaoks 45 miljardit kuni 654 miljardit USA dollarit;

44. rõhutab, et finantssektor on traditsiooniliselt olnud rahalist kasu taotlevate küberkurjategijate peamine sihtmärk;

45. tunneb muret Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu analüüsi pärast, mille kohaselt on täiesti mõeldav, et küberintsident võib areneda süsteemseks küberkriisiks, mis ohustab finantsstabiilsust[26];

46. juhib tähelepanu sellele, et mõned liidu finantsteenuseid käsitlevad valdkondlikud õigusaktid juba sisaldavad infoturbe haldusega seotud erinõudeid, samas kui liidu finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide muudes valdkondades need puuduvad; tuletab meelde, et järelevalveasutused on andnud ICOde kohta tarbijate hoiatusi, kuna asjakohaste läbipaistvus- ja avalikustamisnõuete puudumine võib põhjustada investoritele võimalikke ja tõsiseid riske;

47. kutsub komisjoni üles esitama liidu finantssektori IKT ja küberturvalisuse nõuete valdkonnas ettepaneku seadusandlike muudatuste tegemiseks, võttes arvesse rahvusvahelisi standardeid, et kõrvaldada kõik asjaomastes õigusaktides tuvastatud vastuolud, puudused ja lüngad; kutsub sellega seoses komisjoni üles kaaluma vajadust IKT teenuste osutajate üle järelevalve teostamise järele, märkides kontsentratsiooni- ja ülekandumise riske, mida võib põhjustada finantsteenuste sektori suur sõltuvus väikesest arvust IKT ja pilvandmetöötluse pakkujatest;

48. on seisukohal, et neis muudatustes tuleks keskenduda neljale põhivaldkonnale:

a. IKT juhtimise ja riskijuhtimise ajakohastamine ning vastavus rahvusvahelistele standarditele;

b. IKT intsidentidega seotud aruandluseeskirjade ühtlustamine;

c. ühine raamistik kõiki finantssektoreid hõlmavaks läbistuse ja operatiivvastupidavusvõime testimiseks;

d. järelevalve IKT valdkonna kriitilise tähtsusega kolmandatest isikutest teenuseosutajate üle ja nende suhtes kehtivad miinimustandardid;

49. rõhutab vajadust täiendava teabevahetuse järele, eelkõige intsidentide kohta, ning tõhustatud koordineerimise järele asjaomaste reguleerivate ja järelevalveasutuste vahel, võttes arvesse, et vastupidavuse ja valmisoleku suurendamine ulatuslike küber- ja operatiivintsidentidega tegelemiseks nõuab tõhusat koostööd mitte ainult piiriüleselt, vaid ka eri sektorite vahel; on seisukohal, et see tuleks saavutada, andes järelevalveasutustele kolmandate isikute tegevuse üle tõhusama järelevalve teostamiseks teatavad volitused, nimelt suuremad kontrolliõigused, auditeerimisõigused ja karistusõigused;

50. kutsub komisjoni üles tõhustama koostööd rahvusvahelistel foorumitel, et hõlbustada rahvusvaheliste standardite väljatöötamist pilvandmetöötluse ja allhangete valdkonnas; nõuab lisaks analüüsi selle kohta, kas on vaja liidu erimeetmeid, et viia pilvandmetöötluse ja allhangete järelevalve kooskõlla varasemast ajast pärit süsteemide järelevalve tasemega; juhib tähelepanu ka sellele, et nendes valdkondades on vaja välja töötada rahvusvahelised standardid; on seisukohal, et nõuete täitmise eest vastutavad finantsettevõtjad, kriitilise tähtsusega kolmandast isikust teenuseosutajate järelevalve peaks aga olema suunatud kontsentratsiooniriski ja finantsstabiilsuse riskide jälgimisele ning asjaomaste asutuste vahelise koostöö tagamisele; on seisukohal, et see tuleks saavutada, andes järelevalveasutustele kolmandate isikute tegevuse üle tõhusama järelevalve teostamiseks teatavad volitused, nimelt suuremad kontrolliõigused, auditeerimisõigused ja karistusõigused;

51. rõhutab, et finantssüsteemi vastupanuvõime nõuab finantsteenuste valdkonna kõrgetasemeliste tehnoloogiliste rakenduste järelevalveks tugevat tehnoloogilist raamistikku; rõhutab vajadust konkreetse strateegia järele, mis tõhustaks regulatiivse tehnoloogia (RT) ja järelevalvetehnoloogia (JT) kasutamist;

52. kutsub komisjoni ja järelevalveasutusi üles kiirendama mitteseadusandlikke meetmeid, et tugevdada finantssektori operatiivset valmisolekut tulla toime ulatuslike küber- ja operatiivintsidentidega, ning märgib, et selleks võib kasutada ühisõppusi, tegevusprotokolle (nn käsiraamatuid), turvalisi koostöövahendeid ning investeeringuid, mis tugevdavad elutähtsat taristut ja Euroopa võimekust tagada liiasus; rõhutab, et järelevalveasutustel peavad olema asutusesisesed eksperditeadmised ja piisavad vahendid selliste õppuste ja järelevalvemeetmete läbiviimiseks;

53. kutsub komisjoni üles hindama ja jälgima nn mustal turul tekkida võivaid kauplemisvõimalusi ning rahapesu, terrorismi rahastamise, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise ning muu kuritegevuse ohtu;

Andmed

54. tuletab meelde, et andmete kogumine ja analüüs täidab digirahanduses keskset rolli, ning rõhutab seepärast vajadust olemasolevate andmealaste õigusaktide järjekindla ja tehnoloogianeutraalse kohaldamise järele; rõhutab, et tehisintellekt on üks peamisi tehnoloogiaid liidu konkurentsivõime suurendamiseks ülemaailmsel tasandil;

55. juhib tähelepanu asjaolule, et liit on isikuandmete kaitse osas ülemaailmne standardite kehtestaja; rõhutab, et isikuandmete ja isikustamata andmete edastamine ja kasutamine finantsteenuste sektoris peaks toimuma kooskõlas kõigi asjakohaste liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega, võimaldades samal ajal seaduslikku ja turvalist andmevoogu, mida on vaja uuendusliku rahastamise algatuste laiendamiseks;

56. rõhutab, et uuendusliku rahastamise suurendamiseks on vaja andmete vaba liikumist liidus; juhib tähelepanu sellele, et piiriüleseid andmevooge, sealhulgas kolmandatesse riikidesse suunduvaid ja sealt tulevaid andmevooge, tuleb jälgida ja reguleerida eraelu puutumatust ja andmekaitset käsitlevate liidu õigusaktide alusel;

57. nõuab sellega seoses, et komisjon tagaks digirahanduse üksustele võrdsetel alustel juurdepääsu asjakohastele, usaldusväärsetele ja kasulikele andmetele kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega, luues suuremat kliendiväärtust, edendades digirahanduse potentsiaali ning pakkudes uuenduslikele finantstehnoloogia ettevõtetele kasvuvõimalusi liidus ja sellest väljaspool; rõhutab, kui oluline on järgida siseturul konkurentsieeskirju ning tagada, et ei kahjustata tarbijate huve ega innovatsiooni; kutsub komisjoni üles jälgima bigtech-ettevõtete pakutavaid finantsteenuseid ja ka seda, kuidas nendele ettevõtjatele omased konkurentsieelised võivad turul konkurentsi moonutada ning kahjustada tarbijate huve ja innovatsiooni;

58. rõhutab, et komisjonil on vaja leida tasakaal andmete turvalisuse ja tarbijakaitse ning tarbijakogemuse säilitamise ja teenuste tõhususe vahel;

59. nõuab, et komisjon kaaluks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ)[27] kohase kehtiva liidu standardi alusel sellise klientide digitaalse registreerimise ja digitaalsete finantsidentiteetide kasutamise taristu loomist, mille eesmärk oleks ühtlustada olemasolevad regulatiivsed nõuded kogu liidus niivõrd, kuivõrd see on vajalik, ja hõlbustada nende kasutamist, et tagada siseturul vähem killustatud toimingud ja vastavus asjakohastele rahapesuvastastele sätetele; rõhutab digitaalsete finantsidentiteetide kasutamise tähtsust ja võimalikku kasu kõigis sektorites ja liikmesriikides, kui samal ajal tagatakse, et need vastavad andmekaitse- ja eraelu puutumatuse normidele, ning luuakse asjakohased ja proportsionaalsed meetmed andmete või identiteediga seotud intsidentide vältimiseks;

60. juhib tähelepanu sellele, et põhimõtte „tunne oma klienti“ protsesside puhul on finantseerimisasutuste jaeklientide digitaalse registreerimise õiguslikud nõuded igas liikmesriigis erinevad ja seetõttu ei ole piiriülene klientide digitaalne registreerimine olemasolevate andmekogumitega sageli võimalik ning sama kehtib ka äriklientide digitaalse registreerimise ja sellega seotud põhimõtte „tunne oma klienti“ / „tunne oma äritegevust“ protsessi puhul; kutsub komisjoni üles selle probleemiga tegelema ja edendama liikmesriikides põhimõtte „tunne oma klienti“ kohaselt nõutavate andmete ühtlustamist;

61. tunnistab, et turul soovitud tunnustamise saavutamiseks on väga oluline tagada nii riigi kui liidu tasandil digitaalsete üksuste koostalitlusvõime;

62. juhib tähelepanu sellele, et finantsasutused kasutavad üha enam kliendiandmeid ehk nn suurandmeid, mis on kliendile suurema väärtuse loomiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks keskse tähtsusega; kordab oma 14. märtsi 2017. aasta resolutsioonis (suurandmete mõju kohta põhiõigustele) esitatud järeldusi ja soovitusi; tuletab meelde isikuandmete kaitse üldmääruses isikuandmete töötlemiseks ette nähtud õigusraamistikku ja kutsub kõiki sidusrühmi üles selles sätestatud õiguste kaitse tagamiseks rohkem pingutama; rõhutab eelkõige põhimõtet, mis puudutab üksikisikute omandiõigust ja õigust kontrollile oma andmete üle ning andmete ülekandmise õigust;

63. on seisukohal, et hajusraamatu tehnoloogial põhinev iseseisev identiteet võib olla keskne element mitmesuguste uute digitaalse ühtse turu teenuste ja platvormide väljatöötamisel, kuna seejuures ollakse sõltumatu andmeagregaatoritest ja välditakse vahendajaid, tagades samal ajal ELi kodanikele kõrged turva- ja andmekaitsestandardid;

64. on veendunud, et digirahandusega seotud tegevuse kohta kättesaadavate ja usaldusväärsete andmete ja teabe puudumine võib kahjustada majanduskasvu, tarbijakaitset, turu usaldusväärsust ja finantsstabiilsust ning rahapesu ja terrorismi rahastamise, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastast võitlust; toetab digirahandusega seotud tegevuse osas suuremat läbipaistvust ja tõhustatud aruandlust, et vähendada asümmeetriat ja riske, eelkõige seoses turgu valitsevate suurandmete operaatoritega, kes võivad saada andmetele paremast juurdepääsust ebaproportsionaalset kasu; rõhutab, et piiriülesel andmetele juurdepääsul on tähtis tagada võrdsed võimalused, nii nagu need on tagatud isikuandmete kaitse üldmäärusega isikuandmete puhul;

65. juhib tähelepanu asjaolule, et standarditel on seejuures põhiroll andmehalduse, -jagamise ja -vahetuse, sealhulgas andmete koostalitlusvõime ja ülekantavuse edasisel edendamisel; leiab, et see nõuab ka usaldusväärset ja õiguskindlat taristut ning andmete koondamist ja jagamist käsitlevat kindlat õigusraamistikku, mis annab ettevõtjatele kindlustunde andmealase koostöö suhtes ettevõtetevahelisel või isegi sektoriülesel tasandil;

66. nõuab suurandmete analüüsi tõhusat järelevalvet viisil, mis võtab arvesse mudelite läbipaistmatust, tagades samas piisava juurdepääsu asjakohastele ja kvaliteetsetele andmetele; rõhutab, et algoritmide, andmetöötluse ja analüütika puhul on vaja suuremat vastutust, selgitatavust ja läbipaistvust, mis on olulised vahendid tagamaks, et üksikisikule antakse tema isikuandmete töötlemisest asjakohaselt teada;

67. rõhutab avatud panganduse tähtsust makseteenuste kvaliteedi parandamisel, kuna seeläbi kaasatakse uusi turuosalisi, kes tagavad tarbijale suurema tegevus- ja hinnatõhususe; juhib tähelepanu sellele, et üleminek avatud panganduselt avatud rahandusele, mis tähendab muude finantsteenuste kui maksete kaasamist, on strateegiline prioriteet, mis võib parandada tõhusust, vähendada kontsentratsiooniriske ja suurendada finantsalast kaasamist;

68. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ning lisas toodud soovitused komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 


RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA: SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

A. ETTEPANEKU PÕHIMÕTTED JA EESMÄRGID

 

 

1. Panna alus liidu digirahanduse normide tulevikku suunatud käsitlusele.

 

2. Tagada, et digirahandus saaks jätkuvalt olla ühtse turu majanduskasvu ja tööhõive uuenduslik tõukejõud.

 

3. Edendada ühist arusaamist digirahandusega seotud põhiküsimustest ja soodustada asjakohaste sätete ühtlustamist, mis toob kaasa tõhusama piiriülese tegevuse.

 

4. Suurendada andmete jagamist kooskõlas liidu põhimõtetega, et ergutada innovatsiooni. Eesmärk peaks olema hõlbustada kogu liidus juurdepääsu avalikule teabele. See ei oleks kasulik mitte üksnes digirahandusega tegelevatele ettevõtetele, vaid tooks kasu ka mitmetele muudele liidu poliitikavaldkondadele ja suurendaks turu läbipaistvust.

 

5. Käsitleda kolme valdkonda liidu esialgsete meetmete võtmiseks, konkreetsemalt krüptovarade raamistiku väljatöötamist, küber- ja operatiivvastupidamisvõime raamistiku väljatöötamist ning püüda ka ühtlustada klientide digitaalse registreerimise kontseptsiooni siseturul.

 

 

 

B. ESILDATAVAD MEETEMED

 

1. Esitada krüptovarasid käsitlev seadusandlik ettepanek, mis loob krüptovarade käsitlemisel õiguskindluse ning tagab seejuures tarbijate ja investorite kõrgetasemelise kaitse, turu usaldusväärsuse ja finantsstabiilsuse. Sellises raamistikus tuleks kaaluda avatud ja terviklikku kogu liitu hõlmavat taksonoomiat ja selle eesmärk peaks olema õiguslik reguleerimine vastavalt põhimõttele, mille kohaselt sama tegevuse ja riskide suhtes kehtivad samad normid, ning vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele, vähendades seeläbi õiguslikku arbitraaži ja tagades võrdsed võimalused.

 

Selline seadusandlik ettepanek peaks:

 

a) andma suuniseid kohaldatavate regulatiivsete, järelevalve- ja usaldatavusnõuetega seotud protsesside ning krüptovarade käsitlemise kohta; kehtestama krüptovarade väljaandjate ja sponsorite jaoks turu läbipaistvust ja terviklikkust käsitlevad erinormid, mis on vähemalt samaväärsed MiFID II normidega;

b) kaotama kehtivates liidu õigusaktides krüptovaradega seoses esinevad regulatiivsed lüngad, näiteks liigitades teatavad krüptovarad MiFID II kohaselt „vabalt võõrandatavateks väärtpaberiteks“, mis tagaks, et neid käsitletakse samal viisil nagu muid vabalt võõrandatavaid väärtpabereid;

c) looma sihtotstarbelise õiguskorra uute ja arenevate krüptovaraga seotud tegevuste, näiteks ICOde ja IEOde jaoks ning kõikide selliste krüptovarade jaoks, mis ei kuulu kehtiva õigusraamistiku alla, tagades, et neid reguleeritakse liidu tasandil ühtlustatud viisil;

d) käsitlema krüptorahakaeve keskkonnamõju ja vajadust lahenduste järele, mille eesmärk on vähendada põhiliste krüptovarade ökoloogilist jalajälge.

 

2. Suurendada õigusnormide lähendamist ja järelevalvealast ühtsust, et töötada välja ühine liidu raamistik. Nõuab selleks Euroopa järelevalveasutuste ja riiklike pädevate asutuste vahelist struktureeritud dialoogi, mis peaks keskenduma praegustele järelevalvealastele probleemidele ja tavade lähendamisele, et saavutada sujuv järelevalve digirahanduse valdkonna kõigil tasanditel.

 

3.  Töötada välja stabiilse krüptovara õigusraamistik, millega tagatakse, et see vastab vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/110/EÜ (mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ)[28] standarditele, pidades sealhulgas silmas krüptovara ja usaldusraha vahelist stabiilset ümberarvestuskurssi ja nimiväärtuses tagasiostetavust.

 

4. Esitada hindamisele tuginedes ettepaneku digitaalsete finantsteenuste üleeuroopalise katsetuskeskkonna ühise liidu raamistiku kohta.

 

5. Tugevdada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase raamistiku kohaldamist seoses krüptovaradega ja täita olemasolevad lüngad, eelkõige punktides 34–38 kirjeldatud meetmete abil.

 

6. Tagada, et digirahanduse levik ei jäta kedagi kõrvale. Kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid digi- ja finantskirjaoskuse parandamiseks.

 

7. Esitada kübervastupidavusvõimet käsitlev seadusandlik ettepanek, mis tagab ühtsed IKT ja küberturvalisuse standardid kogu liidu finantssektoris, võttes arvesse rahvusvahelisi standardeid. See raamistik peaks olema tulevikku suunatud ja keskenduma kübervastupidavusvõimet käsitlevate kehtivate normide ajakohastamisele, kõrvaldades ühtlasi ka kõik õiguslikud lüngad ja puudused, mis võivad ettevõtteid, investoreid ja tarbijaid ohtu seada.

 

8.  Kutsub komisjoni üles kaaluma järelevalve teostamist selliste finantsteenuste valdkonnas tegutsevate IKT-teenuste osutajate üle, kes pakuvad oma teenuseid liidus, nagu on kirjeldatud punktis 47.

 

9. Kutsub komisjoni üles esitama seadusandlikke muudatusi liidu finantssektori IKT ja küberturvalisuse nõuete valdkonnas. Muudatused peaksid keskenduma neljale punktis 48 kirjeldatud põhivaldkonnale.

 

10. Töötada välja liidu standardid pilvandmetöötluse ja allhangete valdkonnas, tehes samal ajal koostööd rahvusvaheliste partneritega, et töötada välja rahvusvahelised standardid, nagu on kirjeldatud punktis 50.

 

Andmed

 

11. Esitada ettepanek klientide digitaalse registreerimise raamistiku kohta. Selline raamistik peaks olema kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega, nagu rahapesuvastased sätted, andmekaitse- ja privaatsusnormid, ning selle eesmärk peaks olema tagada kogu ühtsel turul ühine arusaamine digitaalsetest finantsidentiteetidest ja edendada ühtlasi klientide piiriülese registreerimise ühtlustamist.

 

12. Püüda suurendada vastutust, selgitatavust ja läbipaistvust seoses algoritmide, andmetöötluse ja analüütikaga, nagu on välja toodud punktis 66.

 


SELETUSKIRI

 

Sissejuhatus

 

Digirahandus, mida nimetatakse ka finantstehnoloogiaks, seisneb uute tehnoloogiate kasutamises finantssektori tegevuse võimaldamiseks ja tõhustamiseks. Digirahandusel on seega otsustav roll finantstegevuse arendamisel ja selle levimise suurendamisel, kuna selle rakendamine toob olulist kasu, nt üldine suurenev tõhusus, väiksemad kulud, tarbijate parem kaitse, andmehaldus ja läbipaistvus. Sellega kaasnevad võimalikud uuendused võivad aidata kaasa mitmete protsesside automatiseerimisele, aga ka paljudele investeerimis- ja haldusotsustele, ning on aidanud turuosalistele kättesaadavate andmete kvaliteedi parandamise kaudu kaasa tõhusamale otsuste tegemisele ja toimingute jälgitavusele. Uute tehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtt finantssektoris võib õige juhtimise korral tuua alternatiivsete laenu- ja investeerimiskanalite kaudu kaasa ka suurema finantsilise kaasatuse ja tugevamad piiriülesed rahavood. Lisaks on digirahandusel Euroopa kapitaliturgude liidu toimimise hõlbustamisel otsustav roll seoses innovatsiooni ja piiriüleste tõkete kaotamisega nii kaua, kuni see on kapitaliturgude liidu laiemate eesmärkide lahutamatu osa. Pidades silmas eelkõige praegust COVID-19 puhangut ning asjaolu, et digitaalsete vahendite kasutamine rahaasjadega tegelemiseks on tarbijate, investorite ja finantsasutuste seas sellest tulenevalt sagenenud, on digirahanduse maht ja ka olulisus ELi majanduse jaoks jätkuvalt tõusuteel.

 

Kuid samal ajal on tehnoloogia jätkuv areng ja selle võimalike rakenduste laiendamine teistes sektorites nii majanduslikust kui ka regulatiivsest seisukohast üks suuremaid probleeme. Digirahanduse laienemisega kaasnevad finantsstabiilsuse, finantskuritegude ja tarbijakaitsega seonduvad riskid.

 

Lisaks neile regulatiivsetele probleemidele jätkub digirahanduse globaalse turu laienemine, tuues esiplaanile selles valdkonnas vajaliku rahvusvahelise koostöö tähtsuse. Euroopa Liit peab suutma turul tekkivatele üleilmsetele arengusuundadele kiiresti reageerida. Kuigi uute tehnoloogiate rakendamine finantstegevuses pakub Euroopa finantsjuhtimises osalejatele tohutult võimalusi, on Euroopa Liidul ka oht jääda oma ülemaailmsetest partneritest maha. Euroopas on digirahandust puudutavad õiguskorrad killustatud, samuti puuduvad riskikapital ja eelarvelised toetusvahendid olemasolevate digirahandusega tegelevate ettevõtete kasvu kiirendamiseks. Seepärast on vaja, et Euroopa tasandil võetaks vastu mitmed seadusandlikud ja muud kui seadusandlikud meetmed, mille eesmärk on nii käsitleda eelnimetatud probleeme kui ka tugevdada ja laiendada digirahanduse sektorit kogu liidus.

 

Euroopa finantsettevõtjad ja eriti digirahanduse ettevõtjad vajavad tegevuse laiendamiseks ja õiguskindlas keskkonnas tegutsemiseks terviklikku ja stabiilset õigusraamistikku. Järelikult tuleks iga ettepanekuga, mille eesmärk on reguleerida tõhusalt tehnoloogia mõju rahandusele ja selle võimalikke riske, püüda eeskätt arendada võrdseid võimalusi (ühendades asjakohase järelevalve ja võrdse kohtlemise), keskendudes samal ajal selle kõige olulisematele finantsstabiilsuse riskidele. Komisjoni ettepanekud peaksid olema tehnoloogianeutraalsed ja järgima põhimõtet, mille kohaselt sama riskiga seotud tegevuste suhtes tuleb rakendada samasugust õiguslikku reguleerimist. Igas seadusandlikus ettepanekus tuleks lähtuda ka riskipõhisest lähenemisest ja selles tuleks panna alus finantsettevõtjate ja tarbijate võimalusele saada digitaalsest innovatsioonist üha rohkem kasu, tagades samas võrdsed tingimused.

 

Lisaks sellele võiksid Euroopa seadusandjatele olla heaks eeskujuks reguleerivate asutuste poolt kogu maailmas võetud meetmed, kuna need näitavad erinevaid viise, kuidas asutused on püüdnud digirahanduse laienemisest ja krüptovarade suurenevast kasutamisest tulenevaid riske piirata. Lisaks kolmandate riikide võetud meetmetele on rahvusvahelised institutsioonid, näiteks finantsstabiilsuse nõukogu, Rahvusvaheliste Arvelduste Pank ja G7 stabiilse krüptovara töörühm (paljude teiste hulgas) teinud pingutusi, et luua digirahanduse arukas regulatiivne käsitlusviis.

 

Käesoleva raporti peamised prioriteedid on käsitleda põhivaldkondi, mis eeldavad digirahandusega seotud üleeuroopalisi regulatiivseid meetmeid. Raportis käsitletakse kolme seadusandlike meetmetega seotud küsimust: krüptovara, kübervastupidavusvõime ja andmed. Need valdkonnad on Euroopa digirahanduse edasise arengu jaoks keskse tähtsusega.

 

Krüptovarade raamistiku määratlemine

 

Erinevate krüptovarade ilmumine ja nendega seotud tehingute kasv on tekitanud arutelusid nende võimaliku mõju üle finantsstabiilsusele. Seega, kuna krüptovara turg koosneb praegu 5100 krüptovarast, mille turukapitalisatsioon ületab 250 miljardit dollarit kogu maailmas,[29] ja see kasvab jätkuvalt, on oluline, et oleksime Euroopas valmis kasutama krüptovarade pakutavaid võimalusi, tagades samas, et me ei sea ohtu finantsstabiilsust. Lisaks suurendab finantsstabiilsusega seonduvaid potentsiaalseid riske tervikliku ja ühtse õigusraamistiku puudumine. Just selline olukord on Euroopa Liidus, kus õiguskorrad on killustatud ja üldiselt vananenud ega võimalda seetõttu krüptovara laieneva kasutamise tagajärgi tõhusalt hinnata. Sellest tulenevalt peaks komisjon tegema ettepaneku luua krüptovarade raamistik, milles käsitletaks nende võimalikku mõju finantsturgudele, liigitades need vastavalt.

 

Käesolevas raporti projektis nõutakse, et komisjon hakkaks kaaluma, kuidas töötada välja krüptovarade taksonoomia, mille kõige sobivam lähtepunkt oleks ühine määratlus. Selline üleeuroopaline krüptovarade taksonoomia tugevdaks koostööd eri jurisdiktsioonide vahel ja tagaks turuosalistele õiguskindluse. Mis tahes taksonoomia mall peaks olema avatud, arvestades, et krüptovaradel on lähiaastatel tõenäoliselt ees märkimisväärne arenguperiood. Lisaks krüptovarade määratlemisele tuleks mis tahes regulatiivse algatusega püüda peamiselt keskenduda kõige pakilisematele riskidele, mis tulenevad krüptovarade kasutamise laienemisest, ning tagada uute riskide tuvastamine varases etapis. Samuti tuleks käsitleda asjakohaselt riske, mis tulenevad pangandussektori krüptovaraga seotud riskipositsioonide hoidmise suurenemisest.

 

Võrdsed võimalused on eeltingimus selleks, et tagada toimingute ühesugune reguleerimine sõltumata sellest, millises liikmesriigis neid toiminguid tehakse. Lisaks on oluline kaaluda, kuidas kohandada kehtivaid õigusakte, tagamaks, et krüptovarade kasutamisel ei esineks puudusi ega lünki.

 

Igal juhul peaksime krüptovarade määratluse väljatöötamisel ja tulevase taksonoomia käsitlemisel seadusandjana tunnistama, et krüptovarade areng tõenäoliselt lähitulevikus jätkub. Finantssektori tulevane innovatsioon võib seda tüüpi vara ulatust laiendada või isegi muuta selle laadi ja võimalikku kasutust ning seepärast peaksid seadusandjad töötama välja krüptovarade paindliku regulatiivse käsitlusviisi. Nende areng ei tohiks muuta kogu õigusraamistikku aegunuks. Seega on vaja tagada, et krüptovarale oleks alates selle emiteerimise hetkest tagatud õiguskindlus.

 

Õigusraamistikus oleks vaja tagada, et investorid ja tarbijad oleksid krüptovaraga tegutsemisel või selle hoidmisel piisavalt kaitstud. Investorite ja tarbijate piisava kaitse tagamiseks tuleks kohandada põhimõttest „tunne oma klienti“ tulenevaid kohustusi ja alustehnoloogia järelevalvet.

 

Finantssektori kübervastupidavusvõime ühine käsitlusviis

 

Kuna finantssektoris tuginetakse üha rohkem tehnoloogiale, on ka ettevõtete jaoks oluline tugevdada kübervastupidavusvõimet, et kaitsta end sisemistest tõrgetest või välistest teguritest tingitud võimalike häirete eest.

 

Seepärast peaks komisjon pakkuma välja sihipärased meetmed küberturvalisuse suurendamiseks, käsitledes finantssektorit puudutavates kehtivates õigusaktides esinevaid vastuolusid ja puudusi. Seega võib olla asjakohane teha ettepanek raamistiku kohta, mida kohaldatakse peamiselt finantssektori suhtes. Selle raamistiku eesmärk peaks olema kehtivate normide ajakohastamine ja ühtlustamine ning keskendumine finantssektoriga seotud murekohtadele.

 

Lisaks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng tekitanud vajaduse käsitleda olemasoleva õigusraamistiku vastuolusid ja puudusi, mis on ilmnenud selle kohaldamisel. Seega peaksid kõik IKT valdkonna õigusaktide muudatused keskenduma selle ajakohastamisele, aruandluseeskirjade ühtlustamisele, võttes arvesse varasemaid intsidente, IKT valdkonna kriitilise tähtsusega kolmandatest isikutest teenuseosutajate üle järelevalve suurendamisele ning sellise ühise raamistiku väljatöötamisele, mida saaks kasutada kõikides finantssektorites läbistuse ja operatiivvastupidavusvõime testimiseks.

 

Raportis kutsutakse komisjoni üles neid probleeme käsitlema ning julgustama ühtlasi suuremat kooskõlastamist liikmesriikide ja Euroopa reguleerivate ja järelevalveasutuste vahel.

 

Andmed

 

Andmepõhine innovatsioon on Euroopas ja kogu maailmas majanduskasvu ja töökohtade loomise peamine liikumapanev jõud. Selleks, et EL saaks sellest kasvust kasu, on oluline, et iga sektori jaoks oleks olemas õige andmepoliitika, mis võimaldaks praeguste raamistike, näiteks isikuandmete kaitse üldmääruse kaudu luua tarbijate poolel usaldust, võimaldades samal ajal ka finantssektori ettevõtetel andmete jagamisest ühtsel turul kasu saada.

 

Seepärast on digirahanduse sektoris oluline, et kehtestaksime õiged meetmed, mis võivad aidata edendada majanduskasvu ja tagada juurdepääsu rahastamisele paljude ettevõtjate jaoks, alates mikroettevõtjatest ja VKEdest kuni suurettevõtjateni. Andmete jagamine aitaks seejuures tagada, et Euroopa ettevõtted saavad teha uuendusi ja laieneda nii liidus kui ka väljaspool. Õige poliitika tagab asümmeetria ja riskide samaaegse vähenemise, samal ajal kui kvaliteetsete ja juurdepääsetavate andmete puudumine võib takistada Euroopa ettevõtete laienemist.

 

Seega on andmetöötlus digirahanduse oluline osa, mistõttu on vaja lisada järjepidevad, tehnoloogianeutraalsed meetmed, mille eesmärk on tagada finantssektoris andmete asjakohane töötlemine.

 

ELi tavapärane roll olla andmete valdkonnas ülemaailmsete standardite kehtestaja eeldab lisaks finantsettevõtjate teostatava andmehalduse ulatuslikku reguleerimist, mille puhul on seadusandjate jaoks esmatähtsal kohal tarbijakaitse, võttes arvesse, et finantsasutused kasutavad juba praegu tarbijaandmeid, mis on praegusel ajal eriti kasulikud, arvestades nende analüüsi võimaldavaid arenevaid tehnoloogilisi vahendeid (nn suurandmed). Selline kasutamine peab olema suurema järelevalve all, eriti kui see on kavandatud viisil, mis on suunatud mudelite läbipaistmatusele, tagades samal ajal finantsjuhtimises osalejatele õiglase juurdepääsu asjakohastele andmetele.

 

Viimasena kutsutakse raportis komisjoni üles uurima võimalust kehtestada klientide digitaalse registreerimise ja digitaalsete finantsidentiteetide kasutamise raamistik, milles võetakse arvesse ka kehtivaid riiklikke meetmeid, kuna selline raamistik hõlbustaks finantsilist kaasatust ja finantsteenuste piiriülest osutamist ühtsel turul.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

10.9.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

5

8

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gunnar Beck, Marek Belka, Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Francesca Donato, Derk Jan Eppink, Engin Eroglu, Jonás Fernández, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Luis Garicano, Sven Giegold, Valentino Grant, Claude Gruffat, José Gusmão, Enikő Győri, Eero Heinäluoma, Danuta Maria Hübner, Stasys Jakeliūnas, Billy Kelleher, Ondřej Kovařík, Georgios Kyrtsos, Aurore Lalucq, Aušra Maldeikienė, Jörg Meuthen, Csaba Molnár, Siegfried Mureşan, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Lefteris Nikolaou-Alavanos, Dimitrios Papadimoulis, Piernicola Pedicini, Kira Marie Peter-Hansen, Sirpa Pietikäinen, Dragoș Pîslaru, Evelyn Regner, Antonio Maria Rinaldi, Alfred Sant, Joachim Schuster, Ralf Seekatz, Pedro Silva Pereira, Ernest Urtasun, Inese Vaidere, Johan Van Overtveldt, Stéphanie Yon-Courtin, Marco Zanni, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Damien Carême, Christian Doleschal, Eugen Jurzyca, Eva Kaili, Chris MacManus, Margarida Marques, Eva Maydell, Pina Picierno, Stéphane Séjourné

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

44

+

ECR

Johan Van Overtveldt

GUE

Chris MacManus

NI

Piernicola Pedicini

PPE

Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Christian Doleschal, Frances Fitzgerald, José Manuel García Margallo y Marfil, Enikő Győri, Danuta Maria Hübner, Georgios Kyrtsos, Aušra Maldeikienė, Eva Maydell, Siegfried Mureşan, Luděk Niedermayer, Lídia Pereira, Sirpa Pietikäinen, Ralf Seekatz, Inese Vaidere

RENEW

Engin Eroglu, Luis Garicano, Billy Kelleher, Ondřej Kovařík, Caroline Nagtegaal, Dragoș Pîslaru, Stéphane Séjourné, Stéphanie Yon Courtin

S&D

Marek Belka, Jonás Fernández, Eero Heinäluoma, Eva Kaili, Aurore Lalucq, Margarida Marques, Csaba Molnár, Pina Picierno, Evelyn Regner, Alfred Sant, Joachim Schuster, Pedro Silva Pereira

VERTS/ALE

Damien Carême, Sven Giegold, Claude Gruffat, Kira Marie Peter Hansen, Ernest Urtasun

 

5

-

GUE

José Gusmão, Dimitrios Papadimoulis

ID

Gunnar Beck, Jörg Meuthen

NI

Lefteris Nikolaou Alavanos

 

8

0

ECR

Derk Jan Eppink, Eugen Jurzyca, Roberts Zīle

ID

Francesca Donato, Valentino Grant, Antonio Maria Rinaldi, Marco Zanni

VERTS/ALE

Stasys Jakeliūnas

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

Viimane päevakajastamine: 2. oktoober 2020
Õigusteave - Privaatsuspoliitika