Rahvatervis

01-02-2018

Lissaboni lepinguga suurenes tervishoiupoliitika tähtsus. Lepingus on sätestatud, et „kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse“. Peamine vastutus tervise kaitsmise ja eelkõige tervishoiusüsteemide eest kuulub endiselt liikmesriikidele. ELil on siiski tähtis roll rahvatervise parandamisel, haiguste ennetamisel ja kontrollimisel, inimese tervist ohustavate tegurite leevendamisel ning liikmesriikide tervishoiustrateegiate ühtlustamisel. Tervishoiustrateegia „Tervis majanduskasvuks“ ja selle tegevusprogrammi (2014–2020) ning teiseste õigusaktide abil on EL edukalt rakendanud terviklikku poliitikat. Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) jätkab rahastamist programmitöö perioodil 2021–2027.

Lissaboni lepinguga suurenes tervishoiupoliitika tähtsus. Lepingus on sätestatud, et „kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse“. Peamine vastutus tervise kaitsmise ja eelkõige tervishoiusüsteemide eest kuulub endiselt liikmesriikidele. ELil on siiski tähtis roll rahvatervise parandamisel, haiguste ennetamisel ja kontrollimisel, inimese tervist ohustavate tegurite leevendamisel ning liikmesriikide tervishoiustrateegiate ühtlustamisel. Tervishoiustrateegia „Tervis majanduskasvuks“ ja selle tegevusprogrammi (2014–2020) ning teiseste õigusaktide abil on EL edukalt rakendanud terviklikku poliitikat. Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) jätkab rahastamist programmitöö perioodil 2021–2027.