Uuringu väljavõte - Euroopa mõõtmest tulenev kahe triljoni eurone lisatulu: Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude kaardistamine (2019–2024)

18-04-2019

Väljavõte pärineb uuringust, milles võetakse kokku käimasolev töö pikaajalise projektiga, mille eesmärk on teha kindlaks Euroopa mõõtme puudumisest tulenevad kulud mitmes poliitikavaldkonnas ja neid analüüsida. Selle kontseptsiooni abil, mille 1980ndatel aastatel võttis esimesena kasutusele Euroopa Parlament, kvantifitseeritakse võimalik tõhususe kasv tänapäeva Euroopa majanduses tulenevalt parlamendis hiljuti toetust leidnud poliitikaalgatuste järgimisest – alates laiemast ja süvitsiminevamast digitaalsest ühtsest turust kuni liikmesriikide ja Euroopa kaitsepoliitika süsteemsema kooskõlastamise ning tihedama koostööni äriühingu tulumaksu vältimise vastu võitlemisel. Kasu mõõdetakse kas loodud täiendava SKP või avaliku sektori vahendite ratsionaalsema kasutamise kaudu. Viimati tehtud analüüs näitab, et kui liidu institutsioonid võtaksid mitmes konkreetses valdkonnas vastu Euroopa Parlamendi toetatavad poliitikameetmed ja kui need viidaks seejärel kümneaastase perioodi vältel (2019–2029) täielikult ellu, oleks sellest tulenev võimalik lisatulu Euroopa majandusele (EL 28) üle 2200 miljardi euro. See kahe triljoni euro suurune lisatulu suurendaks kogu ELi SKPd umbes 14 protsenti (2017. aastal oli ELi SKP 15,3 triljonit eurot) Uuringuga soovitakse kaasa aidata käimasolevatele aruteludele, mis keskenduvad Euroopa Liidu poliitilistele prioriteetidele tulevase viieaastase institutsioonilise tsükli ajal (2019–2024).

Väljavõte pärineb uuringust, milles võetakse kokku käimasolev töö pikaajalise projektiga, mille eesmärk on teha kindlaks Euroopa mõõtme puudumisest tulenevad kulud mitmes poliitikavaldkonnas ja neid analüüsida. Selle kontseptsiooni abil, mille 1980ndatel aastatel võttis esimesena kasutusele Euroopa Parlament, kvantifitseeritakse võimalik tõhususe kasv tänapäeva Euroopa majanduses tulenevalt parlamendis hiljuti toetust leidnud poliitikaalgatuste järgimisest – alates laiemast ja süvitsiminevamast digitaalsest ühtsest turust kuni liikmesriikide ja Euroopa kaitsepoliitika süsteemsema kooskõlastamise ning tihedama koostööni äriühingu tulumaksu vältimise vastu võitlemisel. Kasu mõõdetakse kas loodud täiendava SKP või avaliku sektori vahendite ratsionaalsema kasutamise kaudu. Viimati tehtud analüüs näitab, et kui liidu institutsioonid võtaksid mitmes konkreetses valdkonnas vastu Euroopa Parlamendi toetatavad poliitikameetmed ja kui need viidaks seejärel kümneaastase perioodi vältel (2019–2029) täielikult ellu, oleks sellest tulenev võimalik lisatulu Euroopa majandusele (EL 28) üle 2200 miljardi euro. See kahe triljoni euro suurune lisatulu suurendaks kogu ELi SKPd umbes 14 protsenti (2017. aastal oli ELi SKP 15,3 triljonit eurot) Uuringuga soovitakse kaasa aidata käimasolevatele aruteludele, mis keskenduvad Euroopa Liidu poliitilistele prioriteetidele tulevase viieaastase institutsioonilise tsükli ajal (2019–2024).