Otsing

Intellektuaalomand hõlmab kõiki ainuõigusi intellektuaalsele loomingule. See sisaldab kahte liiki õigusi: tööstusomand, mis hõlmab leiutisi (patendid), kaubamärke, tööstusdisainilahendusi, mudeleid ja päritolunimetusi, ning autoriõigus, millega kaitstakse kunsti- ja kirjandusomandit. Alates Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumisest 2009. aastal on ELil intellektuaalomandiõiguste valdkonnas selge pädevus (artikkel 118).

Üksikkodaniku õigused ja Euroopa kodakondsus on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) ja Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 9. Need on Euroopa identiteedi kujunemise aluseks. Liidu põhiväärtuste tõsise rikkumise korral võib liikmesriigi suhtes rakendada sanktsioone.

Käesolev teabeleht kirjeldab Euroopa Liidu kohtu pädevusi. Euroopa Liidu Kohus koosneb kahest kohtust – Euroopa Kohus ja Üldkohus –, mis pakuvad eri õiguskaitse võimalusi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 19, Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklites 251–281, Euratomi asutamislepingu artiklis 136 ning aluslepingutele lisatud protokollis nr 3 (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta).

Euroopa Liidul on juriidilise isiku staatus ja tal on omaette õiguskord, mis on eraldatud rahvusvahelisest õigusest. ELi õigusel on lisaks otsene või kaudne mõju liikmesriikide õigusaktidele, ning sellest saab liikmesriikide õigussüsteemi osa. Euroopa Liit on ise õigusallikas. Õiguskord on tavaliselt jaotatud esmaseks õiguseks (aluslepingud ja õiguse üldpõhimõtted), teiseseks õiguseks (põhineb aluslepingutel) ja täiendavaks õiguseks.

Kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba piiriülene liikumine kasvab pidevalt. Euroopa Liit arendab piiriülese toimega tsiviilõiguse asjades õigusalast koostööd, luues seega seoseid eri õigussüsteemide vahel. Selle peamised eesmärgid on õiguskindlus ning õiguskaitse lihtne ja tõhus kättesaadavus, mis tähendab kohtualluvuse hõlpsat tuvastamist, kohaldatava õiguse selget väljatoomist ning kiireid ja tõhusaid tunnustamis- ja täitemenetlusi.

Aluslepingutes pööratakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisele suurt tähelepanu. 2009. aastal jõustus mitu olulist uut aspekti: tõhusam ja demokraatlikum otsustamismenetlus, mis tuleneb vana sambastruktuuri kaotamisest, Euroopa Kohtu pädevuse laienemine ja liikmesriikide parlamentide uus roll. Põhiõigusi tugevdatakse õiguslikult siduva Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

Euroopa Liidu Kohus on üks ELi seitsmest institutsioonist. See koosneb kahest kohtust: Euroopa Kohus ja Üldkohus. Euroopa Liidu Kohus on pädev asju lahendama Euroopa Liidus. Euroopa Kohus ja Üldkohus tagavad Euroopa Liidu esmase ja teisese õiguse õige tõlgendamise ja kohaldamise liidu territooriumil. Nad kontrollivad ELi institutsioonide õigusaktide õiguspärasust ja teevad otsuseid selle kohta, kas liikmesriigid on järginud esmasest ja teisesest õigusest tulenevaid kohustusi või mitte. Samuti tõlgendab ...

Euroopa äriühinguõigus on osaliselt kodifitseeritud direktiivis (EL) 2017/1132. Liikmesriikides kehtivad aga endiselt äriühinguid reguleerivad eraldiseisvad õigusaktid, mida aeg-ajalt muudetakse, et need oleksid kooskõlas ELi direktiivide ja määrustega. ELi ettevõtluskeskkonna parandamiseks püütakse Euroopa ettevõtjate, investorite ja töötajate jaoks luua tänapäevane ja tõhus äriühinguõigus ja äriühingu üldjuhtimise raamistik.

Euroopa Parlament sai alguse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) ühisassambleest, millest kujunes Euroopas sel ajal tegutsenud kolme rahvusülese ühenduse ühisassamblee. Hiljem hakati ühisassambleed nimetama Euroopa Parlamendiks. Alates 1979. aastast valitakse Euroopa Parlamendi liikmed otsevalimistel. Aja jooksul on parlament põhjalikult muutunud. Kunagisest määratud liikmetega assambleest on saanud valimistel valitavate liikmetega parlament, mida tunnustatakse Euroopa Liidu poliitiliste eesmärkide ...

Euroopa Regioonide Komitee koosneb 329 liikmest, kes esindavad Euroopa Liidu 27 liikmesriigi piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi. Komitee esitab arvamusi aluslepingutes sätestatud kohustusliku konsulteerimise ja vabatahtliku konsulteerimise juhtudel ning vajaduse korral omal algatusel. Komitee liikmeid ei seo kohustuslikud juhised. Nad on oma kohustuste täitmisel sõltumatud ja lähtuvad Euroopa Liidu üldistest huvidest.