Otsing
Kontrollikoda
Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) vastutab Euroopa Liidu rahaliste vahendite auditeerimise eest. ELi välisaudiitorina aitab kontrollikoda parandada ELi finantsjuhtimist ja tegutseb liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana.
ÜPP vahendid ja nende reformid
Ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) on läbi aegade toimunud kuus suurt reformi, neist viimased aastal 2013 (rahastamisperioodi 2014–2020 kohta) ja aastal 2021 (rahastamisperioodi 2023–2027 kohta). Viimane reform ja uued õigusaktid jõustusid 2023. aasta jaanuaris.
Ühise põllumajanduspoliitika rahastamine: faktid ja arvud
Ühise põllumajanduspoliitikat rahastati palju aastaid vaid ühe fondi – Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) vahenditest. Alates 1. jaanuarist 2007 asendati see Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (EAFRD). ÜPP 2023–2027 määrusega võetakse kõigi ÜPP kulude puhul kasutusele uus rakendamismudel (strateegiakavad).
Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja alusleping
Pärast Rooma lepingu jõustumist asendati liikmesriikides rakendatav põllumajanduspoliitika ühenduse tasandi sekkumismehhanismidega. Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) alused on pärast Rooma lepingut jäänud samaks, muutunud on vaid otsustamismenetluse reeglid. Lissaboni lepingus asendati nõuandemenetlus kaasotsustamismenetlusega, mida tunnustati kui ÜPP seadusandlikku tavamenetlust.
WTO põllumajandusleping
Põllumajanduse omamaise toetuse süsteeme reguleerib põllumajandusleping, mis jõustus 1995. aastal ja mille üle peeti läbirääkimisi Uruguay vooru ajal (1986–1994). Põllumajanduslepingu pikaajaline eesmärk on luua õiglane ja turule orienteeritud põllumajandustoodetega kauplemise süsteem ning käivitada reformiprotsess, pidades läbirääkimisi toetuse ja kaitse kohustuste üle ning kehtestades tõhusamad ja tulemuslikumad reeglid ja nõuded. Põllumajandusel on seega eriline staatus, sest sektoril on oma leping ...
Euroopa Liit ja metsad
Kuna aluslepingutes metsadest eraldi ei räägita, puudub liidul ühtne metsapoliitika. Seetõttu kuulub see peamiselt liikmesriikide pädevusse. EL on siiski koostanud Euroopa metsastrateegia ja toetab paljusid meetmeid, millel on märkimisväärne mõju nii ELi kui ka kolmandate riikide metsadele.
Ühine põllumajanduspoliitika arvudes
Alljärgnevates tabelites esitatakse statistilised põhiandmed ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) seotud eri valdkondade kohta: liikmesriikide põllumajandus ja toiduainetööstus (tabel II), keskkonnaprobleemide arvessevõtmine ÜPPs (tabel III), metsandus (tabel IV), ÜPP rahastamine ja kulud (tabelid I ja V) ning põllumajandustoodete ja toiduainete kaubandus (tabel VI).
Research for AGRI Committee: The impact of extreme climate events on agricultural production in the European Union
The study aims, first, to provide the European Parliament with an overview of the challenges faced by the agricultural sector regarding the evolution of climate extreme events in the European Union. Then, the study highlights existing solutions to help farmers mitigate the effects of extreme weather events and recover from climate-related disasters. Finally, it analyses existing policy instruments supporting these solutions, including those promoted by Member States under the new CAP programming ...
Proceedings of the workshop on The EU’s current role in GRECO and ambitions for the future: How to move towards full membership
The Council of Europe (CoE) has been playing a crucial role in the promotion of human rights, democracy and the rule of law for more than 70 years. The fight against corruption is essential for maintaining the rule of law. Corruption undermines the functioning of the state and public authorities at all levels and is a key enabler of organised crime. Effective anti-corruption frameworks, transparency and integrity in the exercise of state power can strengthen legal systems and trust in public authorities ...
Financing of political structures in EU Member States
While some areas of political finance regulation have experienced a significant convergence (e.g. the expansion of state funding for parties and other political entities and the establishment of disclosure requirements), largely as a result of international standards and monitoring, others exhibit major differences across the EU Member States (e.g. limits on private donations and on spending, disclosure thresholds, nature and quality of oversight). This study underlines the need to implement international ...