Otsing

Tuumaelektrijaamad toodavad praegu ELis tarbitavast elektrienergiast ligikaudu kolmandiku ja kogu tarbitavast energiast 14%. Tuumaenergia on vähese CO2-heitega alternatiiv fossiilkütustele ja sellel on oluline osa paljude liikmesriikide energiaallikate jaotuses. Tuumaenergia kasutamine on aga 1986. aasta Tšernobõli ja 2011. aasta Jaapani Fukushima tuumakatastroofide tagajärjel muutunud väga vaieldavaks. Saksamaa otsus tuumaenergiast 2020. aastaks järk-järgult loobuda ning Belgias kahe reaktori ajutine ...

Euroopa Liidu energia siseturu ühtlustamiseks ja liberaliseerimiseks võeti aastatel 1996–2009 vastu kolm järjestikust õigusaktide paketti, milles nähti ette turulepääsu, läbipaistvust ja reguleerimist, tarbijakaitset, võrkude omavahelise ühendamise toetamist ja piisavat pakkumise taset puudutavad meetmed. Nende meetmete tulemusena saavad liikmesriikide turgudele tulla uued gaasi- ja elektritarnijad ning nii tööstus- kui ka kodutarbijatel on nüüd võimalik tarnijat vabalt valida. Muud energia siseturuga ...

Energiatarbimise ja energia raiskamise vähendamine on ELi jaoks üha suurema tähtsusega. ELi juhid seadsid 2007. aastal eesmärgi vähendada 2020. aastaks iga-aastast energiatarbimist liidus 20% võrra. Energiatõhususe meetmeid peetakse üha enam vahendiks, mis mitte ainult ei aita saavutada jätkusuutlikku energiavarustust, vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, parandada varustuskindlust ja vähendada impordi arveid, vaid ka edendada ELi konkurentsivõimet. Energiatõhusus on seetõttu Euroopa Liidu strateegiline ...

Vesi on hädavajalik inimeste, loomade ja taimede eluks ning asendamatu majanduslik ressurss. Vee kaitse ja -majandus ulatub üle riigipiiride. Euroopa Liidu veeõigus kujundati ümber veepoliitika raamdirektiivi vastuvõtmisega 2000. aastal, millega võeti kasutusele terviklik lähenemine pinnavee ja põhjavee vesikondade põhiseks majandamiseks ja kaitseks. Raamdirektiivi täiendavad rahvusvahelised kokkulepped ning vee kvantiteedi, kvaliteedi ja veereostusega seotud õigusaktid.

Varasemate ja praeguste ressursikasutustavade tagajärjeks on suur saastatus, keskkonnaseisundi halvenemine ja loodusvarade ammendumine. Seda suundumust peaksid muutma ressursitõhusa Euroopa tegevuskava ja ringmajanduse pakett, muutes ELi majanduse 2050. aastaks säästvaks. ELi jäätmepoliitikal on pikk ajalugu ja tavaliselt on see keskendunud keskkonnahoidlikumale jäätmekäitlusele. Jäätmeid käsitleva nelja seadusandliku ettepanekuga uues ringmajanduse paketis kehtestatakse uued jäätmekäitluseesmärgid ...

Säästev majanduskasv on Euroopa Liidu üks peamisi eesmärke. Kuna loodusvarasid jääb maailmas üha napimaks, peavad nii tootjad kui ka tarbijad leidma võimalusi, kuidas vähemaga rohkem ära teha. Et sellega toime tulla, on EL võtnud mitmesuguseid poliitikameetmeid ja teinud algatusi, mille eesmärk on säästev tarbimine ja tootmine. Need peaksid parandama toodete üldist keskkonnatoimet kogu nende olelusringi vältel, edendama nõudlust paremate toodete ja tootmistehnoloogiate järele ning aitama tarbijatel ...

Taastuvad energiaallikad (tuuleenergia, päikeseenergia, hüdroenergia, ookeanienergia, geotermiline energia, biomass ja biokütused) on fossiilkütuste alternatiivid, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mitmekesistada energiavarustust ning vähendada sõltuvust ebakindlatest ja heitlikest fossiilkütuse-, eelkõige nafta- ja gaasiturgudest. ELi õigusloome taastuvate energiaallikate edendamiseks on viimastel aastatel märkimisväärselt arenenud. Praegu on arutlusel edasine poliitikaraamistik ...

Euroopa probleemid energiavaldkonnas hõlmavad selliseid küsimusi nagu kasvav sõltuvus impordist, vähene mitmekesistamine, kõrged ja kõikuvad energiahinnad, kasvav ülemaailmne energianõudlus, tootmis- ja transiidiriike mõjutavad julgeolekuriskid, kliimamuutusega seotud ohtude suurenemine, energiatõhususe edendamise aeglus, taastuvenergia kasvavast osakaalust tulenevad probleemid ning vajadus muuta energiaturud läbipaistvamaks ja ühtsemaks ning need omavahel paremini siduda. Euroopa energiapoliitika ...

This leaflet provides abstracts of selection of latest publications prepared by the European Parliament’s Policy Department on Economic and Scientific Policy at the request of the ITRE Committee in relation to the Energy policy.

This briefing was commissioned by Policy Department A at the request of the Committee on the Environment, Public Health and Food Safety. It provides an overview of the legal implications of the European Union’s recent accession to the Convention on International Trade in Endangered Species (CITES) and implications for its participation in the 17th Meeting of the Conferences (COP17). Key issues as well as the positions of selected Parties and NGOs are also outlined. The briefing concludes with ...