Otsing

'Auschwitz didn't appear from nowhere', remarked Marian Turski, Holocaust survivor and child prisoner in the Auschwitz death camp, in January 2020 at the solemn ceremony on International Holocaust Remembrance Day. The former Auschwitz prisoner described the path from tiny hardships in everyday life and growing discrimination and persecution laws, to the genocide of Jews, the Holocaust. The consecutive stages of shrinking freedom can be summarised as 10 stages of genocide, in a process that could ...

Recognising media freedom and freedom of expression as cornerstones of democracy, the European Union and the United States remain dedicated to protecting these freedoms at home and internationally. Their efforts to overcome threats to media freedom are particularly vital in the context of the 30th anniversary of World Press Freedom Day, celebrated on 3 May 2023, at a time when media is facing mounting pressure globally.

This study, commissioned by the European Parliament’s Policy Department for Citizens’ Rights and Constitutional Affairs at the request of the JURI Committee, aims to provide an overview of cross-border enforcement of intellectual property rights in the EU with a particular emphasis on copyright and related rights in the online environment. The study provides a detailed analysis of the current situation of cross-border IPR enforcement and formulates various policy recommendations to improve current ...

Many international conventions, such as those adopted by the United Nations, and regional conventions, emphasise the need to protect freedom of religion and freedom of conscience, to which they attach equal importance. In Europe, these conventions are supplemented by the European Convention on Human Rights and the Charter of Fundamental Rights of the European Union. Freedom of conscience or opinion covers a wide range of beliefs and practices that reflect attitudes stemming from personal choices; ...

Euroopa Ombudsman uurib Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevuses aset leidnud haldusomavoli juhtumeid, tegutsedes kas omal algatusel või ELi kodanike esitatud kaebuste alusel. Ombudsmani määrab ametisse Euroopa Parlament ja tema ametiaeg vastab parlamendi koosseisu ametiajale.

ELi idapartnerluse poliitika, millega tehti algust 2009. aastal, hõlmab kuut kunagist Nõukogude Liidu liiduvabariiki – Armeeniat, Aserbaidžaani, Valgevenet, Gruusiat, Moldovat ja Ukrainat. Idapartnerlus loodi selleks, et toetada nimetatud riikide poliitilisi, sotsiaalseid ja majandusreforme, eesmärgiga edendada demokraatiat ja head valitsemistava, energiajulgeolekut, keskkonnakaitset ning majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Kõik partnerluses osalejad peale Valgevene kuuluvad Euronesti parlamentaarsesse ...

ELi idapartnerluse poliitika, millega tehti algust 2009. aastal, hõlmab kuut kunagist Nõukogude Liidu liiduvabariiki – Armeeniat, Aserbaidžaani, Valgevenet, Gruusiat, Moldovat ja Ukrainat. Idapartnerlus loodi selleks, et toetada nimetatud riikide poliitilisi, sotsiaalseid ja majandusreforme, mille eesmärk on edendada demokraatiat ja head valitsemistava, energiajulgeolekut, keskkonnakaitset ning majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Kõik partnerluses osalejad peale Valgevene kuuluvad Euronesti parlamentaarsesse ...

Euroopa naabruspoliitikat kohaldatakse Alžeeria, Armeenia, Aserbaidžaani, Egiptuse, Gruusia, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Liibüa, Maroko, Moldova, Palestiina, Süüria, Tuneesia, Ukraina ja Valgevene suhtes. Eesmärk on suurendada kõikide heaolu, stabiilsust ja julgeolekut. Naabruspoliitika põhineb demokraatial, õigusriigi põhimõtetel ja inimõiguste austamisel ning see on ELi ja iga partnerriigi vaheline kahepoolne poliitika koos piirkondliku koostöö algatustega: Idapartnerlus ja Vahemere Liit[1] ...

Euroopa kodakondsus on sätestatud aluslepingutes (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 20 ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 9). See on Euroopa identiteedi kujunemise tähtis tegur. Euroopa kodakondsus täiendab liikmesriigi kodakondsust. Neid kahte eristab peamiselt asjaolu, et Euroopa kodakondsusega antavate õigustega ei kaasne kohustusi.

The study analyses media freedom and pluralism in the Western Balkans (Albania, Bosnia and Herzegovina, Kosovo, Montenegro, the former Yugoslav Republic of Macedonia and Serbia) in light of the EU enlargement policy. Despite the different stages of their EU accession paths, these countries share similar challenges, even if they are of different intensities. The study analyses the overall legal framework and its unsatisfactory levels of implementation, the role and the independence of PSB, the media ...